(7)kohaselt käitles ta koos I. Kartseviga narkootikume, ainet hoidsid nad I. Kartsevi juures kodus või metsas, kus oli väike auk ja augus ämber, sest nii oli ohutum. DNA ekspertiisiakti nr 13E-GE1396 arvamuse kohaselt läbipaistvalt kilekotilt nr 3 (milles oli taimne aine ja mis oli kilekotis) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada I. Kartsevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kohtul puudus alus kahelda S. Filatovi ütlustes, mille kohaselt aine pakendamiseks andis talle I. Kartsev, kes määras ka isikud, kellele S. Filatov tohtis ainet edasi müüa ja kes sai hiljem ka aine müügist saadud osa rahast. APELLATSIOONI SISU 3. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja, kes palub I. Kartsevi suhtes tehtud süüdimõistev otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista I. Kartsev talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja leiab, et kohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt kriminaalmenetlusnorme ja puuduvad usaldusväärsed tõendid I. Kartsevi poolt KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kohta. Kaitsja argumendid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks on järgmised: 1) Kuigi I. Kartsevi süüditunnistamine põhineb peamiselt endise kaassüüdistatava S. Filatovi ütlustele, ei saa apellandi hinnangul välistada olukorda, et S. Folatov andis I. Kartsevi vastu rõõnavaid ütlusi. S. Filatov on isik, keda on Harju Maakohtu 12.06.2009 otsusega karistatud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kuritegude eest, mida ta on väidetavalt toime pannud koos I. Kartseviga, vangistusega sanktsiooni miinimummääras. Apellant leiab endiselt, et S. Filatovi ütlused I. Kartsevi poolt narkootikume käitlemise kohta ei ole usaldusväärsed, kuna kohtueelses menetluses võisid need olla tingitud soovist kergema karistuse saamiseks; 2) ei ole eluliselt usutav, et S. Filatov, isikuna, kes andis süüstavaid ütlusi oma sõbra vastu, kuuldes 3.12.2013 politseiametnike I. Kartsevi korterisse sisenemist, jooksis I. Kartsevi „päästmise eesmärgiga“ kapi juurde, võttis sealt narkootilisi aineid ning lahkus nendega korterist. Nendel ainetel I. Kartsevi DNA sisaldumist ei ole tõsikindlalt tuvastatud; 3) I. Kartsevi elukoha läbiotsimisel leiti narkootilisi ained vaid väikestes kogustes, mille eest võis tuleneda karistus vaid väärteomenetluse korras. 14.02.2014 ekspertiisiakti kohaselt saadi minigrip kilekotilt, mis oli koos teiste ainetega, mida S. Filatov viskas kinnipidamisel eemale, võetud proovist DNA analüüsil osaline profiil ning tehti järeldus, et ei saa kindlalt välistada I. Kartsevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Seega puudub alus seostada I. Kartsevit S. Filatovi poolt äravisatud narkootiliste ainetega. I. Kartsevi bioloogilist materjali ei leitud ka narkootilise aine pakendilt, mis leiti S. Filatovi autost 4.12.2013; 4) ei ole usaldusväärselt tuvastatud, et I. Kartsevi DNA leidub äravõetud narkootilisel ainel, mida leiti Tallinnas Kadaka pst-l Tähetorni piirkonna metsaalal maapinna sisse süvendatud auku peidetud esemetel. 03.12.2013 ekspertiisiaktist tuleneb, et ei saa välistada kilekotilt võetud segaproovis, milles omakorda oli kilekott marihuaanaga, I. Kartsevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist; 5) põhjendamatu on kohtu järeldus, et I. Kartsev omandas täpselt tuvastamata ajal kuid enne 03.10.2013 100 ecstasy tabletti, andis need edasi S. Filatovile, kes kooskõlastatult I. Kartseviga müüs tabletid edasi M.Tuttile. Viidatud asjaoludel võis S. Filatovil, kes oli I. Kartsevi külas ning tarvitas temaga koos narkootilisi aineid, olla ka liigipääs erinevatele esemetele, sh võimalik, et ka kummikinnastele, mida ta võis võtta. Samas ei ole tõendatud, et S. Filatovilt leitud kummikinnas pärineb just I. Kartsevi elukohas leitud kummikindade karbist; 6) kaitsja poolt kohtuvaidlustes viidatud eksperdiarvamuste osas leidis kohus õigesti, et need ei kinnita ega lükka ümber süüdistusaktis toodud väiteid. Samas puudub loogiline seos S. Filatovi I. Kartsevi trepikoja ümber „tiirutamise“ ning narkootilise aine S. Filatovi poolt peitmise vahel. 4

(7)Puuduvad tõendid, et metsa peidetud narkootilise aine sai S. Filatov I. Kartsevi käest. Isikute tihe suhtlemine ja asjaolu, et S. Filatov oleks käinud enne metsa minekut I. Kartsevil külas, ei tähenda veel seda, et I. Kartsev oleks kuidagi eeltoodud ainega seotud; 7) usaldusväärselt ei ole leidnud tuvastamist, et kinnipidamise hetkel oleksid I. Kartsev ja S. Filatov narkootilisi aineid pakendanud. Asjaolu, et I. Kartsev on Harju Maakohtu 01.07.2009 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi suures koguses marihuaana, amfetamiini omandamises ja hoidmises, ei ole piisavaks argumendiks, et ta on jätkanud peale eelmist kohtuotsust nii marihuaana kui amfetamiini käitlemist. PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONILE

1. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad prokurör, kes palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokurör leiab, et maakohtu otsus I. Kartsevi süüdimõistmisel ja karistamisel on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni argumendid ei anna alust selle tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis ning sellele prokuröri vastuses toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium osundab, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks või I. Kartsevi käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks.
3. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja etteheidetega maakohtu otsusele selles, et I. Kartsevi süüditunnistamine põhineb peamiselt endise kaassüüdistatava S. Filatovi ütlustel, kelle ütlused I. Kartsevi poolt narkootikumide ebaseadusliku käitlemise kohta ei ole kaitsja arvates usaldusväärsed. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist on S. Filatov tunnistajana kohtu ja prokuröri küsimustele vastates avaldanud, et ei esine mingisuguseid asjaolusid, miks ta ei saaks kohtus tõeseid ütlusi anda (kd I, lk 211-213). S. Filatovi ütluste kohaselt oli tema rolliks narkootiliste ainete käitlemisel nende pakendamine ja edasiandmine ja ainet pakendati I. Kartsevi toas, I. Kartsevi rolliks aga narkootilise aine hankimine ja pakendamine. S. Filatovi ütluste kohaselt inimeste kontaktid, kellele ta narkootilise aine edasi andis, sai ta I. Kartsevi käest, kes sai ka osa saadud rahast endale. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta selles, et S. Filatovi ütlused I. Kartsevi osast narkootikumide ebaseaduslikul käitlemisel on antud soovist kergema karistuse saamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-80-08, p-s 12 selgitanud, et

(7)kuuluvad asjaolud tõendatud, mis omakorda andiski kohtule aluse I. Kartsevi suhtes süüdimõistva otsuse tegemiseks temale inkrimineeritud kuriteos.

1. Apellant on jätnud tähelepanuta asjaolu, et maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust mitte ainult S. Filatovi ütlustele, vaid on otsuse järeldustes toetunud kohtuistungil uuritud tõendite kogumile, milleks on nii tunnistaja S. Filatovi ütlused kui ka teised kogutud ja hinnatud kirjalikud tõendid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus ei tugine oletustel, vaid asjaoludel, mille kohus on tunnistanud tõendatuks. Samas puuduvad apellatsioonis veenvad põhjendused, miks tuleb kaitseväiteid kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusversiooni. Tunnistaja S. Filatovi ütlused on kohtukolleegiumi arvates eluliselt usutavad ja riimuvad uuritud objektiivsete tõenditega. I. Kartsevi süüd KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kinnitavate tõendite nende kogumis hindamisel ei näe kohtukolleegium mingisuguseid õiguslikke minetusi. I. Kartsev on isikuks, keda on eelnevalt samalaadse teo eest Harju Maakohtu 1.07.2009 otsusega karistatud (kd I, lk 178-180). Peale eelmist kohtuotsust on süüdistatav jätkanud narkootilise aine käitlemist ja maakohus on põhjendatult osundanud kaudse tõendina modus operandi esinemisele süüdistatava käitumises.
2. Kohtukolleegium märkis juba eelnevalt, et maakohus on hinnanud I. Kartsevi süüd temale inkrimineeritud kuriteos kinnitavaid tõendeid nende kogumis ning sellise tõendi puudumine, mis otseselt kinnitaks süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist vahetult, ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-8-10 märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Käesolevas asjas on erinevate ekspertiisiaktidega, s.h DNA ekspertiisiaktiga nr 13EGE1396 (kd I, lk 119-125), DNA ekspertiisiaktiga nr 13E-AN1230 (kd I, lk 116-118) ja DNA ekspertiisiaktiga nr 13E-GE1442 (kd I, lk 158-169) leidnud tõendamist I. Kartsevi puutumus mitmete narkootiliste ainete pakenditega, sh. metsa peidetud ainete pakendiga. Samuti on I. Kartsevi elukohast läbiotsimisel leitud nii narkootilisi aineid kui nende pakendamiseks kasutatavaid esemeid. Seega ei esine asjas kõrvaldamata kahtlusi, mis oleks eluliselt usutavad ja tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. I. Kartsevi väide, et tema elukohast leitud väike kogus kanepit oli mõeldud isiklikuks tarbimiseks ja pulbriline aine, mis läbiotsimisel leiti, oli purustatud kofeiini tabletid on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub ekspertiisiaktist nr 13E-AN1502 (kd I, lk 153157), et läbiotsimisel leitud plastpurgis sildiga CofiTabs oli kahes minigripis kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega pulbriline aine kogumassiga 1,83 grammi, milles puhtal kujul kokaiini 0,29 grammi. S. Filatovi ütlustega on seega usaldusväärselt tõendatud, et I. Kartsev käitles alates 2013 suvest kuni tema kinnipidamiseni 3.12.2013 suures koguses narkootiliste ainete (vähemalt 2,08 grammi puhast kokaiini, 202,4 grammi marihuaanat ja 28,71 grammi puhast MDMA-d) ühiselt ja isikute grupis S. Filatoviga ning üksinda väikeses koguses puhast amfetamiini 0,60 grammi. Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on põhjalikult analüüsinud kaitsja väiteid, versiooni ja tõstatatud kahtlusi ning üksikasjalikult andnud hinnangu, milliste tõenditega on süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteos leidnud tõendamist (kd I, lk 231 pöördel kuni 234 pöördel).
3. Süüdistatavale mõistetud karistust ei ole kaitsja eraldi vaidlustanud, kuid I. Kartsevile KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse osas leiab kohtukolleegium leiab, maakohus ei ole eksinud 6

(7)materiaalõiguse vastu ka süüdistatavale karistuse mõistmisel. Vastavalt omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele ning kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele nihutada kas ülesvõi allapoole. Käesoleval juhul on I. Kartsevile KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, arvestades karistust kergendavate asjaolude puudumist ja raskendava asjaolu ning varasema kriminaalkaristuse olemasolu samalaadse teo eest, mõistetud karistuseks vangistus 5 aastat, mille hulka on KarS § 68 lg 1 alusel loetud eelvangistuses viibitud aeg. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud karistuse miinimumilähedane määr vastab I. Kartsevi süü suurusele, karistuse üldja eripreventiivsetele eesmärkidele ning ei ole vastuolus väljakujunenud karistuse mõistmise kohtupraktikaga. 10.