Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (
2 2-16-9693 I Asjaolud Menetluse käik
tulenevat teabe andmise kohustust ja
Eeltoodust tulenevalt pidi ajutine pankrotihaldur aruande koostamisel kasutama andmeid, mis on saadud võlausaldaja pankrotiavalduse lisadest, teabepäringute vastustest, äriregistrist, muudest avalikest allikaist, krediidiasutustest ja kolmandatelt isikutelt. 3 2-16-9693 OÜ XXXX on asutatud 07.05.2010 ja registreeritud Äriregistris registreerimisnumbri XXXX all. Võlgniku põhitegevusalaks on kindlustusagentide ja –vahendajate tegevus (EMTAK kood XXXX). OÜ XXXX poolt on esitatud viimane majandusaastaaruanne Äriregistrile 2014 aasta majandustegevuse kohta. Hilisemal perioodil majandusaasta aruannet esitatud ei ole. Alates äriühingu asutamisest kuni 01.07.2015 oli äriühingu juhatuse liikmeks XXXXning alates 01.07.2015 on juhatuse liikmeks XXXX. Äriühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni, mis koosneb kolmest osast nimiväärtustega 13 300 krooni (33,25 % osakapitalist, osanik XXXX OÜ), 13 300 krooni (33,25 % osakapitalist, osanik XXXXOÜ) ja 13 400 krooni (33,50% osakapitalist, osanik XXXXOÜ). OÜ XXXX juhatuse liikmeks on XXXX ja ainuosanikuks XXXX, OÜ XXXXjuhatuse liikmeks on XXXXja ainuosanikuks XXXX OÜ, XXXXjuhatuse liikmeks on XXXXja ainuosanikuks samuti XXXX. Võlgniku teadaolevad kohustused on järgnevad: võlgnevus pankrotiavalduse esitajale ERGO Insurance SE-le summas 146 520,67 eurot ( seisuga 22.06.15); AB „Lietuvos draudimas“ summas 76163,12 eurot (esitatud tsiviilhagi- ts. asi nr. 2-16-8525); Seesam Insurance AS summas 5137,17 eurot (seisuga 14.09.16); võlgnevus raamatupidamisteenuse eest OÜ Maksims summas 2500 eurot (seisuga 01.08.16). Maksu- ja Tolliameti infopäringu vastuse kohaselt on maksuvõla suuruseks 4548,93 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 89,80 eurot. Kokku maksuvõlg koos intressiga summas 4638,73 eurot. Maksuvõlg summas 4402,74 eurot on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajakava lõppkuupäev on 22.08.2017. Kokku on seega võlgniku teadaolevad kohustused summas ca 235 000 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt on aruande koostamise seisuga võlgniku kontode jäägid pankades järgnevad: - AS Swedbank konto nr. XXXXXXXXX 63,95 eurot - AS Swedbank konto nr.EE442200221050854904 1032,66 eurot - SEB Pank AS konto nr.EE391010220114893012 15,72 eurot - SEB Pank AS konto nr. EE601010220114958012 362,34 eurot Kokku rahalised vahendid pankades 1 474,67 eurot Kuna võlgnik kassa dokumente ja kassaarvestust ei ole esitanud , on ajutisele haldurile kassa jääk teadmata, seetõttu puudub ülevaade sularahas tehtud tehingutest. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ XXXX nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on ajutine pankrotihaldur tuvastanud võlgniku vara summas 1 474,67 eurot, muude varade (põhivara, debitoorne võlgnevus jms) kohta andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud
Kassa jääk ja suurus pole teada, kuna kassa-, ja raamatupidamisdokumente võlgnik ei ole esitanud. OÜ XXXX poolt on esitatud 25.04.2016 hagiavaldus Harju Maakohtule endise juhatuse liikme XXXXning temaga seotud äriühingute XXXXOÜ, XXXXOÜ, XXXX OÜ, XXXXOÜ, XXXX ja OÜ XXXX vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagihinnaks on 468 807,08 eurot. Juulis 2016 esitas XXXX OÜ Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt on 04.08.2016 alustatud kriminaalmenetlust nr 16221000091 endise juhatuse liikme XXXX suhtes võimaliku kuriteo toimepanemist KarS § 201 lg 2 p.2 tunnustel. OÜ XXXX pangakontode väljavõttest perioodil 01.07.2015- 18.08.2016 selgub, et äriühingu juhatuse liikme XXXX poolt on välja võetud sularaha erinevatelt kontodelt AS-st SEB Pank ja AS-st Swedbank kokku summas 161 050 eurot. Kuludokumente ega selgitusi sularaha 4 2-16-9693 väljavõtmise kohta juhatuse liige ei ole esitanud. 18. novembril 2015 on äriühingu AS Swedbank kontolt nr. XXXXXXXXX tehtud ülekanne XXXX LTd-le summas 80 985 eurot selgitusega inv 180015, ülekande kohta juhatuse liige selgitusi ajutisele haldurile ei ole andud. Perioodil 18.03.2015-13.06.2015 on tehtus ülekandeid XXXX OÜ-le ( juhatuse liige XXXX) kokku summas 36676 eurot. Selgituseks on märgitud „deposiit „ ettemaks“ ja arvete numbrid. Selgitusi ega arveid juhatuse liige XXXX pankrotimenetluse käigus esitanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur leiab, et ei saa kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta anda, kuna võlgnik ei ole täitnud
sätestatud kohustusi, samas ei ole välistatud maksejõuetuse tekke põhjusena kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, kuna algatatud on kriminaalmenetlus KarS § 201 lg2 p.2 alusel ning äriühingu juhatuse liige XXXXon teinud ülekandeid endaga seotud äriühingule ja võtnud pangakontolt välja suurema summa sularaha, selle kohta kuludokumente esitamata. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 235 000 eurot, millele võivad lisanduda intressid ja viivised ning võlgniku vara on tuvastatud rahaliste vahendite olemasolu krediidiasutustes summas 1474,67 eurot, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et äriühingul olid makseraskused juba
) § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Hagita menetluse kohtumäärusele kohaldatakse TsMS § 478 lg 1 järgi üldjuhul hagimenetluses tehtava kohtumääruse sätteid. 10.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 11.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 12.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Raugemise vältimiseks on avaldaja poolt 28.09.2016 selgitusega „ERGO INSURANCE SE täiendav tagatis tsiviilasjas nr.2-16-9693“ kohtu deposiiti tasutud pankrotimenetluse kulude katteks 2 500 eurot. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti
Pankroti väljakuulutamise aeg on 30.09.2016 kl 14.
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse võtta võlgniku vanne võlgniku praeguselt juhatuse liikmelt XXXXilt ning endiselt juhatuse liikmelt XXXXlt. Kohus kohustab võlgniku praegust juhatuse liikget XXXXit ning endist juhatuse liiget XXXXt andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Kohus kohustab nimetatud isikuid ilmuma vande andmiseks kohtusse kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. 16.
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
17.
lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 18.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 19. Ajutise halduri esitatud tööaruande kohaselt on ta kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,5 töötundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1296 eurot, millele lisandub käibemaks 259,20 eurot, kokku 1555,20 eurot ning vajalikud kulutused 35,15 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja mõista OÜ 7 2-16-9693 Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid (registrikood 10145857, a/a EE752200001120168326) kasuks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1296 eurot, millele lisandub käibemaks 259,20 eurot, kokku 1555,20 eurot ning vajalikud kulutused 35,15 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 96 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Ajutise halduri tasu (kokku summas 1590,35 eurot) kuulub tasumisele ERGO Insurance poolt 08.07.2016 Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „ERGO INSURANCE SE Tagatis tsiviilasjas nr.2-16-9693“ tasutud summast 2000 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid arvelduskontole nr EE752200001120168326. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.