MS § 426, § 432 kohus määras: jätta vabastamata Vitali Mjagkov (isikukood 38202212734) Tartu Maakohtu 15.03.
a, 20.07.
alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva, kui Vitali Mjagkov oli kahtlustatavana kinni peetud ja mõisteti ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Vitali Mjagkovile Tartu Maakohtu 07.07.2015. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuu 28 päeva vangistuse võtta ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud päeva vangistust. Lisaks tunnistati Vitali Mjagkov süüdi
a episood) ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes raskema, s.o
lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusega kaetuks 2 kuu pikkuse vangistuse ja mõisteti Vitali Mjagkovile lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti 1 aasta 6 kuu 25 päeva pikkuse vangistuse kandmise algust Vitali Mjagkovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 20.10.
järgi 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga (
Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks; 2) 06.02.2008. a Tartu Maakohtu poolt
järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2, 73 lg 4 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tundi. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks; 3) 06.04.2010. a Tartu Maakohtu poolt
a Tartu Maakohtu poolt
järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel vabastati Vitali Mjagkov mõistetud karistuse kandmisest käitumiskontrollile allutamisega, määrates, et karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel võeti Vitali Mjagkovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Tartu Maakohtu 06.04.
lg 2 p 2 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1245 eurot, § 424 ja 329 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 1660 eurot.
lg 1,3 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 1660 eurot.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 194 päevamäära, s.o 1610 eurot ja 20 senti.
lg 1 p 1 alusel võeti Vitali Mjagkovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks; 6) 01.04.2013. a Tartu Maakohtu poolt
järgi 1 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Vitali Mjagkov ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
a Tartu Maakohtu poolt
järgi 7 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja mõisteti karistuseks 6 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vitali Mjagkov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2,8 alusel määrati, et Vitali Mjakov on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis (liiklusohutusalane programm). Vangla iseloomustuse kohaselt kannab korduvalt kriminaalkorras karistatud Vitali Mjagkov kolmandat reaalset vangistust. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kuuluvad Vitali Mjagkovi lähivõrgustikku ema, kasuisa ja vend. Abielu on lahutatud. Varasemast kooselust sündinud tütrega ei suhtle- tütar elab emaga välisriigis. Vabanedes on olemas elukoht oma kasuisale kuuluvas korteris. Vitali Mjagkov avaldas istungil, et soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab Vitali Mjagkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses vangla seisukohaga ja ei toeta Vitali Mjagkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Vitali Mjagkovi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud Vitali Mjagkov kannab käesolevat kolmandat reaalset vangistust liitkaristusena kahe kohtuotsuse alusel mootorsõiduki joobes juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Varem on teda karistatud nii vägivallategude, s.o kehaline väärkohtlemine, ähvardamine ja vägivallaga toime pandud omavoliline sissetung, kui ka joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja sellest tingitud vägivaldsus. Positiivne on, et Vitali Mjagkovil on vabanedes olemas toetav sotsiaalvõrgustik ema, kasuisa ja venna näol. Vitali Mjagkov on lahutatud. Viimane kehaline väärkohtlemine, mille eest ta lisaks joobes juhtimisele karistust kannab, oli suunatud endise abikaasa vastu. Varasemast kooselust sündinud tütrega, kes elab XXXX, Vitali Mjagkov ei suhtle. Vitali Mjagkov on vangistuse ajal suhelnud telefoni teel nii ema kui ka kasuisaga. Samuti on tal regulaarselt toimunud lühiajalised kokkusaamised endise abikaasaga. Vitali Mjagkovil on vabanedes olemas kindel elukoht. Ta saaks elama asuda oma kasuisale kuuluvasse 3-toalisse ahiküttega korterisse, kus tema kasutuses oleks omaette tuba. Korteris puudub küll vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning see vajaks remonti, kuid siiski on tegemist elamiskõlbliku eluasemega. Asjaolu, et samas majas elab kriminaalkorras karistatud isik, ei saa pidada Vitali Mjagkovi sinna elukohta elama asumist välistavaks asjaoluks. Seda seetõttu, et Vitali Mjagkovi suhtlusringkonda kuulus ka enne vangistust arvukalt kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid sellest hoolimata on ta kuritegusid toime pannud üksinda. Tema mõjutatavust kaaslaste, s.h kriminaalkorras karistatud sõprade poolt ei ole tuvastatud. Vabanedes ei ole Vitali Mjagkovil garanteeritud töökohta. Enne vangistust töötas ta autoremondilukksepa ja peamehhaanikuna ning tööandja oleks valmis ta ka vabanemise korral tööle võtma. Samas ei ole ettevõte garantiikirja väljastanud. Isegi, kui ettevõte oleks valmis ta tööle võtma, võib seal töötamine osutuda problemaatiliseks. Seda seetõttu, et võimalik elukoht asub XXXX, kuid töökohustusi tuleks täita Tartus. Samas ei saa kindla töökoha puudumist pidada hoolimata küllaltki 3 suurte tasumata nõuete olemasolust Vitali Mjagkovi vabastamist välistavaks asjaoluks. Nimelt ei ole Vitali Mjagkov varem pannud toime varavastaseid kuritegusid ning lisaks on tal võimalik saada materiaalset tuge enda esmavajaduste katmiseks emalt ja kasuisalt. Samas võib uute kuritegude toimepanemiseni viia alkoholi tarvitamine. Vitali Mjagkovit on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ta on küll XXXX, kuid see ei ole uute kuritegude toimepanemist ära hoidnud. Alkoholi tarvitanuna ei suuda ta oma käitumist kontrollida ja käitub hetkeemotsiooni ajel. Vitali Mjagkov ise alkoholiprobleemi olemasolu ei tunnista, kinnitades, et tal ei ole viimasel ajal tarvitamisega probleeme olnud. Samas on üldteada, et alkoholiprobleem ei kao kuskile, vaid seda on võimalik kontrolli all hoida läbi probleemi teadvustamise ja sellega tegelemise. Keeruline on hinnata, kas Vitali Mjagkovi avaldatu, et ta soovib tulevikus alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda, realiseerub tulevikus alkoholi tarvitamisest hoidumises. Eriti kui arvestada, et vangistuses ei ole tal võimalik oma tahet selles osas proovile panna. Arvestada tuleb sedagi, et Vitali Mjagkov näeb enda süüd kuritegudes vähe ja ei ole kahetsust avaldanud. Ta leiab, et süüdi on teised, kes on oma käitumisega vastavad olukorrad ja probleemid põhjustanud. Põhjusena, miks ta on naisi (elukaaslasi ja eelmist abikaasat) peksnud, toob Vitali Mjagkov välja, et naised on teda petnud ja tema usaldust kuritarvitanud. Seetõttu ei ole ta enda arvates valesti käitunud. Vitali Mjagkov on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja tema kõiki kriminaalhooldusi tuleb hinnata ebaõnnestunuteks. Ta on küll avaldanud soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid varem tal seaduskuulekalt elamine õnnestunud ei ole. Kahtluseks, et ka käesoleva vangistuse järel ei pruugi ta olla võimeline kehtivast korrast kinni pidama, annab aluse asjaolu, et ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Samuti see, et ta ei ole ka vangistuses suutnud kehtivast korrast kinni pidada, mida näitab distsiplinaarkaristuse olemasolu. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Vitali Mjagkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 42% ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosuseks 58%, s.t väga kõrgeks. Ohustatud on nii ühiskond kui ka konkreetsed isikud, s.o elukaaslased. Oht seisneb nii vägivaldses käitumises, ähvardamises kui ka joobes juhtimises. Ohu realiseerumine on kõige tõenäolisem, kui Vitali Mjagkov kuritarvitab alkoholi ning kui isiklikes suhetes esineb konflikte ja armukadedust. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et Vitali Mjagkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.