KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Kohtujurist Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-14752 Ts

§ 606lg 1), s.o alates 04.10.2016.

Edasikaebamise kord Avaldaja ja juriidiline isik võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 606lg 2).

Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1

§ 62lg 2).

I. Asjaolude kirjeldus

1. XXXX(avaldaja) esitas 03.10.2016 avalduse, milles palub otsustada XXXXOÜ (kustutatud) likvideerimine ja määrata likvideerijaks Valter Võhma. Avalduses tõi avaldaja välja järgmised asjaolud. XXXXOÜ (kustutatud) kustutati äriregistrist 30.12.
2. Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et ühingul on vara. Nimelt on ühingu arvelduskontol 2500 eurot. Valter Võhma on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja Valter Võhma saavutanud kokkuleppe töö tasustamise osas, mistõttu palub avaldaja tasu suurust ning selle tasumise korda määruses mitte määrata. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 475lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine.

Seega vaatab kohus avaldajate poolt esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab

-s sätestatud nõuetele ja ei esine

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

1. Äriregistri andmetel kustutati XXXXOÜ (kustutatud) äriregistrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel 30.12.
2. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri andmetel ei ole XXXXOÜ (kustutatud) likvideerimist läbi viidud. Kohtule esitatud avalduse kohaselt on osaühingu arvelduskontol 2500 eurot. Eeltoodust tulenevalt on juriidilisel isikul olemas vara. ÄS § 216 lg 1 sätestab, et pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriregistri andmetel oli avaldaja XXXX osaühingu juhatuse liikmeks ja üheks osanikuks ja asutajaks. Seega on avaldaja kohtu hinnangul ka huvitatud isikuks ÄS § 218 lg 2 tähenduses. Kohtu leiab, et XXXXOÜ (kustutatud) täiendav likvideerimine on põhjendatud.
3. ÄS § 206 lg 3 sätestab, et kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.

§ 602

alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.

§ 603

lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.

§ 603lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. 2

§ 4772

lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 04. aprilliks 2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. 6.

§ 172

lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 7. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas

§ 606lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik 3