Obsah (4)

§ 120§ 114§ 121§ 113

1-14-10916 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10916 (14240102612) Kohtukoosseis kohtunik Astri

§ 120lg 1) järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Anton Bulbenko süüdi Kar

S § 114 p 4 (alates 01.01.

§ 114lg 1 p 4) järgi ning mõista talle karistuseks eluaegne vangistus. Vastavalt Kar

S § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista Anton Bulbenkole liitkaristuseks eluaegne vangistus. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 05.07.2014. Anton Bulbenkole valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Tunnistada Dmitri Jekimov süüdi KarS § 121 (alates 01.01.

§ 121lg 2 p 3) järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Vangistuse kandmise alguseks lugeda 11.07.2014. Dmitri Jekimovile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Tunnistada Aleksei Lavrenov süüdi KarS § 113 (alates 01.01.

§ 113lg 1) järgi ning mõista talle karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust.

Vangistuse kandmise alguseks lugeda 23.10.

1. 2 1-14-10916 Aleksei Lavrenovile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kxxxtanu Xxxi hagi rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Anton Bulbenkolt kxxxtanu Xxxi (sünd xxx) kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 684 (kuussada kaheksakümmend neli) eurot ja 82 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kxxxtanu arveldusarvele xxx Asitõendid: - Süüdistatavate ja kxxxtanute riided ning jalanõud, sündmuskohtadelt ära võetud riideesemed, suitsukonid, noad, juhtmed, kargu tükid- kuuluvad KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p-st 4 juhindudes hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel; - Raudkang tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule – Xxxile. Mõista Anton Bulbenkolt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, pool surnu ekspertiisi nr 14E-IDS0021/177 tegemise kulust, so 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot, surnu ekspertiisi nr 14E-IDS0024/181 tegemise kulu summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot, surnu täiendekspertiisi nr 14E-IDT0011 tegemise kulu summas 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot, osa DNA-ekspertiisi tegemise kulust, so summas 4346 (neli tuhat kolmsada nelikümmend kuus) eurot ja 25 senti, tunnistaja Xxx sõidukulud ja saamata jäänud töötasu 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 96 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu 1369 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot ja 44 senti, kaitsja Igor Belugini poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu 2596 (kaks tuhat viissada üheksakümmend kuus) eurot. Määrata, et Anton Bulbenkol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 9893,65 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700090843 ning selgitus „Anton Bulbenko, 1-14-10916, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Dmitri Jekimovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, osa DNA-ekspertiisi tegemise kulust, so summas 4346 (neli tuhat kolmsada nelikümmend kuus) eurot ja 25 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu 1077 (üks tuhat seitsekümmend seitse) eurot ja 72 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu 2568 (kaks tuhat viissada kuuskümmend kaheksa) eurot. Määrata, et Dmitri Jekimovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 8636,97 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB 3 1-14-10916 pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700090856 ning selgitus „Dmitri Jekimov, 1-14-10916, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Aleksei Lavrenovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, pool surnu ekspertiisi nr 14E-IDS0021/177 tegemise kulust, so 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot, osa DNA-ekspertiisi tegemise kulust, so summas 1738 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 50 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu 636 (kuussada kolmkümmend kuus) eurot ja 72 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu 2568 (kaks tuhat viissada kuuskümmend kaheksa) eurot. Määrata, et Aleksei Lavrenovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 6143,22 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700090869 ning selgitus „Aleksei Lavrenov, 1-14-10916, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. jaanuarist
3. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast (so 07.jaanuarist 2016), mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Maakohtu seisukoht süüdistuse osas
4. Anton Bulbenkot süüdistatakse KarS § 120 (alates 01.01.

§ 120

lg 1) järgi selles, et viibides 13.06.2014 kella 13.00 paiku Narvas, aadressil Xxx asuvas bürooruumis ähvardas ta oma ametikohustuste täitmisel olevat kohtutäiturit xxx tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ning Xxxel oli alus karta ähvarduse täideviimist, kuna Anton Bulbenko viibutas Xxxe näo ees enda rusikaid, lõi Xxxe ees olevat lauaplaati, mille tulemusena lauaplaadi Xxxe poolne osa tõusis üles ja lõi vastu Xxxe kätt, põhjustades sellega Xxxele füüsilist valu ja tekitas Xxxele hematoomi käele. 4 1-14-10916 KarS § 120 (alates 01.01.

§ 120

lg 1) kohaselt on karistatav tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 1.1 Bulbenko on oma ütlustes küll tunnistanud, et ta käis kõnealusel ajal kohtutäituri büroos ja rääkis kõrgendatud toonil seal olnud isikuga, kuid oma sõnul ei ole ta kedagi ähvardanud. Lisaks sellele ütles Bulbenko, et kohtus kxxxtanuna viibinud Xxx ütles talle ühel päeval büroos viibides, et ta ei ole kohtutäitur ning järgmisel päeval nimetas end kohtutäituriks hoopis keegi teine naisterahvas, kes ei ole kohtusaalis viibinud kxxxtanu. 1.2 Kxxxtanuna üle kuulatud Xxx ( 19.08.2015 protokoll) andis ütluseid, et ta oli 13.06.2014 tööl Puškini 20-46 asuvas kohtutäituri büroos. Sel päeval tuli büroosse Bulbenko, kuna tema pangakonto oli arestitud ja sellelt oli raha maha võetud ning ta soovis seda tagasi saada. Kxxxtanu kontrollis tema isikusamasust ja seetõttu ongi veendunud, et isikuks oli just Anton Bulbenko. Samas kohtuistungil ei suutnud ta väidetavat ähvardajat ära tunda. Samal päeval oli tööl veel Xxx, kes kuulis ka toimunut. Kxxxtanu oli eelnevalt Bulbenkoga telefonitsi rääkinud ja juba siis oli ta väga agressiivne. Büroos olles ähvardas Bulbenko tema elu kallale kippuda ning ütles, et elu on liiga lühike, samuti, et kxxxtanu ei sõida enam kunagi autoga ega näe enam seda autot. Kxxxtanu kasutuses olnud auto väärtus oli tol ajal umbes paartuhat eurot. Bulbenko tõstis alguses häält, ähvardas ja vehkis rusikatega kxxxtanu nina all ning lõi kõvasti vastu lauda. Kuna laua plaat ei olnud korralikult kinnitatud, siis see tõusis üles ja kxxxtanu sai plaadiga vastu kätt. Bulbenko ähvardusest sai ta aru, et Bulbenko ähvardab teda tappa ning arvestades, et Bulbenko oli ka alkoholijoobes, siis tal oli hirm ning kui Bulbenko ta ees rusikatega vehkis, siis kartis, et Bulbenko lööb teda. 1.3 Prokuröri poolt kohtule esitatud kirjavahetuse kohaselt ei olnud 13.06.2014 lisaks täiturile büroos tööl mitte Xxx vaid Xxx. Viimane kinnitas seda ka kohtus toimunud ülekuulamisel (23.11.2015 protokoll). Tunnistaja sõnul oli ta büroos, kui sinna tuli Anton Bulbenko nimeline isik. Ta kontrollis tema dokumenti ja toimikut ning seetõttu mäletab nime, isiku välimust ta enam ei mäleta ning ei ole kindel, kas see isik kohtusaalis viibis või mitte. Bulbenko käis büroos ka päev varem, kuna soovis, et tema pension arestist vabastataks. Tunnistaja kontrollis ja tuvastas, et arestimise oli teostanud teine kohtutäitur ning ta üritas oma puuduliku vene keele oskusega Bulbenkole seda selgitada. Aga see vastus ei rahuldanud teda ning ta pidi järgmine päev tagasi tulema. Tunnistaja tundis oma sõnul hirmu ning keeldus järgmine päev üksi büroosse minemast. Järgmisel päeval büroos olles, oli Bulbenko agressiivne, ta oli häiritud, vihane, hästi jõuline. Tunnistaja oli nendega (st Bulbenko ja täituriga) ühes ruumis, kuna selgitas täiturile asjaolusid, mida ta oli Bulbenko suhtes menetluses olevate asjade kohta väljaselgitanud. Tunnistaja ei oska eriti vene keelt, mistõttu ta ei saanud täpselt aru, mida Bulbenko rääkis, kuid hoolimata sellest ta tundis hirmu. Ta mäletab, et Bulbenkol käed käisid ja ta lõi vastu lauda. Lauaplaat ei olnud vist päris kinnitatud ja kohtutäituri käsi sai sellega pihta. 1.4 Kuigi ei kxxxtanu ega ka tunnistaja ei suutnud välimuse järgi tuvastada isikut, kes 13.06.2014 täituri büroos käis, siis tulenevalt Bulbenko ütlustest, kes ei eita büroos käimist ning seal toimunud suusõnalist konflikti, loeb kohus tõendatuks, et Bulbenko käis süüdistuses märgitud ajal Xxxe büroos ning neil oli seal sõnavahetus seoses Bulbenko konto arestimisega. Ükski asjaosalistest ei eita ka seda, et kxxxtanu ja Bulbenko vaheline vestlus toimus kõrgendatud toonil ning Bulbenko oli ilmselgelt ärritunud. Küsimus on aga toimunud vestluse sisus. Konflikti juures viibinud tunnistaja ei oska vestluse sisu kohta ütlusi anda. Kuid samas haakuvad tema ütlused kxxxtanu ütlustega selles, et Bulbenko oli agressiivselt meelestatud, 5 1-14-10916 mis muu hulgas väljendus ka selles, et ta vehkis kxxxtanu ees kätega ning lõi kõvasti vastu kxxxtanu töölauda. 1.5 Bulbenkole ei saa ette heita seda, et tema löögi tagajärjel laua plaat paigast nihkus ja kxxxtule valu põhjustas. Bulbenko ei saanud kuidagi näha ette, et lauaplaat oli korralikult kinnitamata ning tema löök võib põhjustada lauaplaadi liikumise. Küll aga ei ole aktsepteeritav ega üldiste käitumisnormidega kooskõlas teiste isikute tööruumides ametnikega või nende abilistega suheldes nende isikute ees rusikatega vehkimine ning kontorimööbli jõuline löömine. On ilmne, et isikud, kelle vastuvõtule tulnud kodanik taolisel viisil käitub, tajuvad selles ähvardust, et nende suhtes võidakse kasutada füüsilist vägivalda. Sealjuures on üheselt selge, et sellisel viisil agressiivselt käituva isiku eesmärgiks ongi teisele isikule ähvardavalt mõjuda, kuivõrd vastasel juhul puuduks igasugune mõistlik vajadus kxxxtanu ees rusikatega vehkida ning vastu mööblit lüüa. 1.6 Kui taolise vägivalda demonstreeriva käitumisega kaasneb ka kõrgendatud toonil öeldud sõnalised väljendid, et sa ei sõida enam kunagi oma autoga ega näe enam oma autot ning elu on liiga lühike, on igati usutav kxxxtanu väide, et ta tajus seda kui tapmisähvardust ning süüdistatava agressiivse käitumise ning alkoholijoobe tõttu tundus see reaalne. Asjaolu, et kxxxtanu tajus süüdistatava käitumises ohtu oma elule, kinnitab ka see, et ta kutsus kohale politsei. Kohtutäiturina omas kxxxtanu pikaajalist kogemust suhelda igapäevaselt isikutega, kes on nende varade arestimise tõttu mõnevõrra ärritunud ja täituri suhtes negatiivselt meelestatud. Seega politseisse pöördumine näitab, et tegemist pidi olema tavapärasest oluliselt konfliktsema olukorraga. Samadel põhjendustel puudub kohtul alus kahelda kxxxtanu ütluste usaldusväärsuses ning kohus loeb tõendatuks, et süüdistatav ähvardas teda tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ning tal oli alust karta nende ähvarduste täideviimist. Kuivõrd lisaks suusõnaliselt väljendatud ähvardustele demonstreeris süüdistatav ka füüsiliselt oma agressiivsust, siis on kohtu hinnangul tuvastatud, et Bulbenko eesmärgiks oligi kxxxtanus reaalse ohutunde tekitamine ning ähvardamine oli pandud toime kavatsetult. 1.7 Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Bulbenko tegevuses esinevad KarS § 120 (alates 01.01.

§ 120lg 1) objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 2. Bulbenkot süüdistatakse Kar

S § 114 p 4, Lavrenovit KarS § 113 ja Jekimovit KarS § 118 lg 1 p 1,2 järgi selles, et nad 02.07.2014.a õhtul täpselt tuvastamata ajal viibides Narvas aadressil Xxx asuvas korteris tekkinud tüli käigus tegutsedes isikute grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos Xxxaga hakkasid esitama Xxxile pretensioone selle kohta, et viimane oli ligikaudu 3 nädalat varem noaga löönud Aleksei Lavrenovit. Seejärel tekitasid Anton Bulbenko, Aleksei Lavrenov, Dmitri Jekimov ja Xxxa Xxxile ühiselt ja kooskõlastatult tervisekahjustusi järgnevalt: Aleksei Lavrenov lõi Xxxile korduvalt kaasas olnud karguga kehapiirkonda ja rusikatega vastu nägu, pead ja keha ning lõi Xxxile noaga kahel korral vasaku sääre piirkonda, Dmitri Jekimov lõi korduvalt Xxxile rusikaga näkku ning jalgadega keha ja jalgade piirkonda, Anton Bulbenko lõi korduvalt Xxxile rusikaga näopiirkonda, Xxxa lõi Xxxit ühe korra jalaga sääre piirkonda ning Anton Bulbenko lõi Xxxit peast kinni hoides korduvalt näoga vastu põrandat ja seina põhjustades sellega Xxxile füüsilist valu ja tekitasid ühiselt ja kooskõlastatult Xxxile marrastused, verevalumid ja pindmised haavad näol, pea otsmikupiirkonnas, verevalumid pea pehmetes kudedes valdavalt eespinnal, verevalumid huulte limaskestal, kaks torke-lõikehaava ja marrastused vasaku sääre tagapinnal ning Xxxil lülivaheketta rebendi lülisamba kaelaosas, mis on eluohtlik tervisekahjustus, mis meditsiinilise abi osutamiseta võinuks põhjustada Xxxi surma ning mille ravi õigeaegse meditsiinilise sekkumise korral kestnuks üle 4 kuu. 6 1-14-10916 Peale seda otsustasid Aleksei Lavrenov ja Anton Bulbenko ühiselt ja kooskõlastatult Xxxi tappa, selleks võttis Aleksei Lavrenov telefonilaadija juhtme ning hakkas sellega Xxxit kägistama. Kui telefonilaadija juhe purunes, siis lõi Anton Bulbenko noaga ühel korral Xxxile kaela piirkonda, tekitades sellega Xxxile vasakul poolel kaelal torke-lõikehaava, seejärel andis Aleksei Lavrenov Anton Bulbenkole raadio juhtme, Anton Bulbenko pani selle ümber Xxxi kaela ning kägistas teda, mille tulemusena Xxxil tekkis mehhaaniline lämbus ja ta suri selles korteris 02.07.2014.a õhtul. KarS § 113 kohaselt on karistatav teise inimese tapmine. KarS § 114 p 4 kohaselt on karistatav vähemalt teist korda toime pandud tapmine. KarS § 118 lg 1 p1,2 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega põhjustati oht elule ja raske kehaline haigus. 2.1 Ükski süüdistatavatest end neile etteheidetavates tegudes süüdi ei tunnista. Jekimov ja Bulbenko tunnistavad küll kxxxtanu löömist, kuid mitte tapmist või raske kehavigastuse tekitamist. 2.2 Kiirabikaart (kd, tl 176) kinnitab, et kiirabi sai 02.07.2014 kell 19.56 väljakutse aadressile Xxx ning kohale jõuti kell 20.

1. Xxxi naaber, tunnistaja Xxx, nägi Xxxit viimati elusana 02.07.2014 hommikul kella 9-10 ajal (15.06.15 protokoll). Kõrvutades neid andmeid tunnistaja Xxx ning süüdistatavate ütlustega, on tõendatud, et tapmine leidis aset eelnimetatud aadressil 02.07.2014 ajavahemikul pärastlõunast kuni poole kaheksani õhtul. 2.3 Surnu ekspertiisiaktis (1kd, tl 28-59) kajastatud ekspertarvamuse kohaselt oli Xxx surma hetkel alkoholijoobes, tema veres tuvastati etüülalkoholi 1,76mg/g. Kogumis süüdistatavate ütlustega (vt allpool) kinnitab see asjaolu, et kxxxtanu ja süüdistavate vaheline konflikt tekkis ühise alkoholi tarbimise käigus. Sama ekspertarvamuse pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et Xxxi surm saabus kägistamise tulemusel. Lisaks sellele nähtub ekspertarvamusest, et Xxxi kehal tuvastati alljärgnevad vigastused: Strangulatsioonivagu kaelal, mis tekkis kaela pigistusest pooljäiga eseme nt juhtmega; Lülivaheketta rebend lülisamba kaelaosas, mis tekkis pea järsust vägivaldsest taha painutamisest; Rohked marrastuses, verevalumid ja pindmised haavad näol, pea otsmikupiirkonnas, verevalumid pea pehmetes kudedes valdavalt eespinnal, verevalumid huulte limaskestal tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et korduvatest löökidest rusikatega, inimese kängitsetud jalaga ja löökidest näoga vastu puitpõrandat; Triipjad katkendlikud marrastused parema ja vasaku suunurga piirkonnas tekkisid pooljäiga juhtme toimel, mis läks läbi kxxxtanu poolavatud suu; Kaks haava ja marrastused vasaku sääre tagapinnal ning üks haav vasakul pool kaelal tekkisid torke-lõikevahendi toimel, milleks võis olla ka ühepoolselt teritatud teraga nuga, vigastava osa laiusega, mitte rohkem kui 2,1 cm ja tera pikkusega mitte vähem kui 4,5 cm. Kusjuures sääre tagapinnal oleva vigastusest tingitud verejooksu ajal pidi kxxxtanu jalg olema vertikaalses asendis; Haavad keeleotsal tekkisid kxxxtanu hammaste toimel; Marrastused vasaku jalalaba kxxxl ja paremas põlveõndlas tekkisid kõva tömbi piiratud kontaktpinnaga eseme toimel. 2.4 Nii Xxx 05.07.2014 kui ka Lavrenovi ja Bulbenko ütlused (18.08.2015 protokoll) kinnitavad, et vahetult enne 02.07.2014 Xxxi korteris toimunud konflikti algust olid kõik süüdistuses nimetatud isikud korteri magamistoas. Ütlused haakuvad ka selles, et Jekimov ja 7 1-14-10916 Xxx olid ühel kušetil, Lavrenov istus teisel voodil ning Bulbenko istus akna juures taburetil või voodil. Xxxi kohta ütles Xxx, et ta istus Lavrenovi kõrval, kuid Lavrenovi väitel kükitas Xxx tema voodi kõrval. 2.5 Kõikide süüdistatavate ja ka Xxx ütlused haakuvad selles, et ligikaudu kolm nädalat enne Xxxi tapmist oli Xxx löönud Lavrenovit noaga jalga. Sama vahejuhtum oli ka ajendiks, miks 02.07.2014 tekkis Xxxil konflikt tema juures viibinud isikutega. Vaidlust ei ole ka selles, et kõik süüdistatavad olid konflikti alguse momendil alkoholijoobes. Ütlused lahknevad aga selles, kes konkreetselt sõneluse algatas ning kes ja mil viisil Xxxit lõi ja kägistas. 2.6 Lavrenov on öelnud, et tema oli Xxxile andestanud ja tal mingeid pretensioone ei olnud. Küll aga võttis Bulbenko purjus peaga selle teema korduvalt üles ning tegi Xxxile etteheiteid, nii ka 02.07.2014 öeldes, et on aeg Xxx ära koristada, ta on juba niigi palju häda teinud. Seepeale tahtis Xxx püsti tõusta, kuid Lavrenov pani kargu nende vahele ja olukord rahunes hetkeks maha (kohtueelses menetluses on Lavrenov öelnud, et ta lõi paar korda Xxxit ja Bulbenkot karguga). Nad jõid edasi ning veidi aja pärast hakkas Xxx uuesti püsti tõusma ja Bulbenkot sõimama, et keda peab ära koristama. Seepeale Bulbenko lükkas teda ja lõi peaga vastu seina. Xxx kukkus kõhuli ning sel ajal tõusis püsti Xxx, jooksis Xxxi juurde ja hakkas teda jalaga kaela piirkonda peksma ning hüppas ta selja peal. Lavrenov palus Jekimovil sekkuda ja Xxx eemale viia. Seda ta ka tegi tõugates samal ajal Xxxit jalaga jalgade piirkonda (kohtueelses menetluses ütles Lavrenov, et Jekimov peksis Xxxit rusikate ja jalgadega). Bulbenko tõi teisest toast juhtme ja hakkas Xxxit kägistama ning peaga vastu põrandat lööma. Lavrenov läks sel hetkel toast ära wc-se ja tagasi tulles nägi Bulbenkot Xxxi kohalt tõusmas, tal oli nuga käes ja Xxxi kõrval oli pea juures vere loik (kohtueelses menetluses on ta öelnud, et nägi kuidas Bulbenko võttis taskust noa ja lõi selle Xxxile kaela). Seepeale Lavrenov ütles, et tehke, mis tahate ja kavatses ära minna. Xxx tuli temaga koos. 02.07.2014 Xxxi korterisse saabumise osas on Lavrenovi poolt kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused vastuolulised. Kohtus ütles, et tuli korterisse koos Xxxga, Bulbenko ja Jekimov tulid hiljem ning Xxx oli sel hetkel kodus. Kohtueelses menetluses on ta aga öelnud, et tuli korterisse koos Xxx, Bulbenko ja Jekimoviga ning Xxx tuli hiljem. Lavrenov selgitas vastuolusid sellega, et hiljem oli tal aega sündmusi meenutada ning kohtus antud ütlused on õiged. Uurija juures kirja pandud ütluseid ta läbi ei lugenud. Ta oli tol ajal omades mõtetes. 2.7 Jekimov rääkis (17-18.08.2015 protokollid) Xxxi juures toimunud sündmuste kohta, et Bulbenko lõi Xxxit noaga ja kägistas teda. Ise ta Xxxit ei puutunud ning andis kohtueelses menetluses ennast rõõnavaid ütlusi selleks, et teda pandaks vanglasse, kuna vabaduses olles Xxxi tuttavad ähvardasid teda. Bulbenko xxxb tema suhtes valeütluseid, kuna ta ei olnud nõus ajama Xxxi tapmist Lavrenovi ja Xxxi tapmist Xxx kaela. Lavrenov liikus tol ajal halvasti, Xxxilt saadud noahoobi tagajärjel käis ta karkudega. Konflikti algul Xxx kükitas seina ääres ja Lavrenov lõi voodil istudes kaks korda Xxxile alumiinium karguga vastu pead ja rusikaga vastu nägu. Ta ei näinud, et Lavrenov oleks rohkem Xxxit löönud. Seejärel haaras Bulbenko Xxxil peast kinni ja lõi teda mitu korda vastu seina. Kui Xxx oli maha kukkunud, lõi Xxx teda neljal korral jalgadega vastu keha ja hüppas tema peal. Kes Xxxi jalale noahaava tekitas, seda Jekimov enda sõnul ei näinud. Kuid nägi kuidas Bulbenko võttis nahkjope taskust noa ja lõi sellega Xxxit üks kord. Sama noaga lõi Bulbenko hiljem ka Xxxi. Samuti nägi kuidas Bulbenko tõi suurest toast juhtme ja kägistas sellega Xxxit. Bulbenko lõi Xxxit ka kätega näo piirkonda, kuid jalgadega teda ei löönud. Samas kohtueelses menetluses on ta öelnud, et Bulbenko peksis Xxxit jalgade ja kätega vastu pead. 8 1-14-10916 Kohtueelses menetluses on Jekimov öelnud, et nägi kuidas Lavrenov lõi Xxxit noaga kaela ja hiljem jala alumisse ossa. Vastuolu selgitas Jekimov sellega, et viimati kirjeldatut kuulis ta siis kui oli Bulbenkoga vastastamine. Ta ise ei näinud seda, aga uskus Bulbenkot ja sellepärast nii rääkiski. Samuti on Jekimov öelnud, et pärast esimeste ütluste andmist oli tal joomahullus ja seetõttu on mäluaugud. Ta ei mäleta kõiki sündmuseid täpselt. Samuti selgus Jekimovi korduval küsitlemisel pärast tema poolt Bulbenkole saadetud kirjade avaldamist, et Jekimov on paljude asjaolude kohta rääkinud selle põhjal, mida ta teistelt isikutelt kuulis, mitte aga enda teadmiste ja mälu pinnalt. Neil põhjustel on kohtul äärmiselt raske hinnata, milliste asjaolude osas rääkis Jekimov seda, mida ta ise mäletab. Seega peab Jekimovi ütlustesse suhtuma kriitiliselt ning ühegi asjaolu tuvastamisel ei saa teha järeldusi ainuüksi tema ütlustele tuginedes. Lisaks oli kohtuistungil antud ütlustest ja Jekimovi käitumisest üheselt arusaadav, et Jekimov soovis näidata Lavrenovi rolli toimunus tegelikust oluliselt väiksemana. 2.8 Bulbenko andis Xxxi juures toimunud sündmuste kohta järgnevaid ütlusi (17.06.15 ja 17.08.15 protokollid): Jah. 2.07.2014 mina, Anton Bulbenko, Dmitri Jekimov, Xxxa tulime aadressil Xxx Xxxi juurde külla. Kell oli liigi 12 päeval. Korteris oli juba ja magas Aleksei Lavrenoxxx Xxx samuti lamas ja puhkas oma toas. Me läksime taha tuppa. Jekimov istus voodi peal ukse juures paremal pool. Xxx istus tooli peal kapi juures. Mina Lavrenoviga istusin voodi peal ukse juures. Xxx toetus vastu seina samuti ukse juures. Tema istus kükakil vasakul pool ust. Hakkasime alkoholi jooma. Seda alkoholi, mis me endaga kaasa tõime. Umbes kahe tunni jooksul me jõime ja vestlesime. Meil oli sõbralik vestlus. Liigikaudu kell 3 A. Lavrenovil tekkis sõnaline tüli Xxxiga. Selle vestluse käigus hakkas Lavrenov Xxxile ette heitma, et XXX Xxx kas kuu aega või kaks nädalat tagasi lõikas Lavrenovi jalga. … Konflikti ning tüli käigus
2. kuupäeval Lavrenov hakkas Xxxile etteheiteid tegema, et enne seda Xxx haavas teda noaga jalga. Ja hakkas rääkima „ kas sa arvad, et ma andsin sulle andeks“. Pärast seda lõi Lavrenov paar korda karguga vastu pead. Algusest ta lõi Xxxit karguga. Pärast Lavrenov tõusis sellest voodist veidi püsti ja siis võttis Xxxi juustest kinni ja hakkas Xxxit peaga vastu seina lööma. Samuti lõi ta teda rusikaga vastu nägu, vastu keha. Siis hiljem tõukas ta eemale. Pärast seda kukkus Xxx peaga ukse poole ja jalad olid tal akna poole. XXX Xxx hakkas püsti tõusma. Tabureti peal, kus oli toit, seal oli ka nuga. Ma arvasin, et Xxx sirutub sinna selle noa poole. Kuna Xxx oli varem vangistuses mitu korda tapmise eest ning pidevalt olid tal noad kaasas. Ja seega ma otsustasin, et ta tahtis võtta noa. Kuna ma olin kõrval voodi peal, siis ma lõin teda üks kord rusikaga vastu nägu. Ta kukkus. Pärast ma võtsin ta kraest kinni ja üks kord lõin teda peaga vastu põrandat. Pärast voodi pealt tõusis püsti D. Jekimov ning lõi XXX Xxxit samuti paar korda rusikaga vastu nägu. Kui Xxx kukkus ta samuti lõi teda paar korda vastu keha ning kaela piirkonda jalaga. Pärast seda ühines Xxx. Ta hakkas Xxxit jalgadega peksma. Ning hüppas Xxxi selja peal, siis kui tema lamas kõhuli. Ta hüppas mitmekordselt jalgadega tema selja peal. Pärast seda võttis Lavrenov noa välja ja lõi Xxxi vasaku jalasäärt, nagu riivamisi. Pärast läks Lavrenov suure tuppa. Pärast seda tuli ta sealt tagasi valge juhtmega. Mulle tundus, et see oli triikraua juhe. Ja samuti tal oli teises käes laadimisseadme must juhe. Lavrenov tõstis Xxxi pea ülespoole ja viskas talle musta juhtme kaela peale ning hakkas kägistama. Kägistamise protsessi ma ei näinud kuna minu vaateväli oli piiratud ning parempoolne silm mul praktiliselt ei näe. Pärast seda, nii palju kui ma aru sain, juhe läks tal katki. Siis ta lõi Xxxit teist korda peaga vastu põrandat hoides teda juustest kinni. Pärast seda võttis ta noa välja ning lõi Xxxit kaela. Ja pärast ta viskas triikraua juhtme ning hakkas teda jälle kägistama. Kui kaua see kägistamise protsess toimus ma ei oska seda öelda, kuid üle 5 minuti. Samuti pärast seda nägin ma D. Jekimovi käes triikraua juhet. Ja kuidas see tema kätte sattus ma ei näinud. Ma nägin ainult seda, et ta hoidis seda käes. Ma ei oska öelda, kas Jekimov kägistas Xxxit või mitte. Pärast seda Xxx korjas kõik asjad kokku. Pani kilekotti need topsid, millest me jõime. Samuti võttis selle 9 1-14-10916 juhtme ära, millega kägistati ning lahkusime kolmekesi korterist. Lavrenov jäi üksinda korterisse. Seejuures ta ütles, et kui politsei ja kiirabi tulevad kohale, siis ta selgitab kõik ise. Väljudes õue me läksime maja lõpuni. Me palusime Xxxt, et ta mobiiltelefoniga kutsuks kiirabi kohale. Seda ta meie juuresolekul tegi. Vastates prokuröri küsimustele, miks ta konflikti ei sekkunud vastas Bulbenko: Sest need kaks sõbrad Xxx ja Lavrenov, nad mõlemad on mitmekordselt istunud tapmise eest. Ja nii palju kui ma mäletan, Lavrenov ütles, et „ära sekku vahele“. … Ma pean silmas seda, et ta kohe algusest, siis kui ta hakkas neid etteheited tegema. Ta ütles, et sellesse mitte sekkuda, et see on nende oma. Teiste korteris viibjate kohta ütles ta: Ma arvan, et võib-olla keegi sekkukski vahele, kuid keegi ei hakanud vahele segama. Sest kõik olid teadlikud, et nii Lavrenov kui Xxx kandsid endaga nugasid kaasas. … Jah. Lavrenovil oli peaaegu alati iga kord kaasas nuga, mida ta kandis spordipluusi varrukas. 2.9 KrMS § 291 lg 1 alusel andis kohus loa avaldada Xxx poolt kohtueelses menetluses antud ütlused (2kd, tl 1-13). Seega pooltel ei olnud võimalik teda kohtuistungil ristküsitleda ning ütlused on antud tunnistajana, kuigi süüdistuse kohaselt tuleks teda vähemalt ühe episoodi osas käsitleda kaassüüdistatavana. Tunnistajana ülekuulamisel ei saanud Xxx realiseerida õigust keelduda ütluste andmisest, kuigi kahtlustatavana oleks tal vastav õigus olnud. Neil asjaoludel leiab kohus, et kohtuotsuse tegemisel ei saa ühegi määravat tähtsust omava asjaolu tuvastamisel lähtuda üksnes Xxx ütlustest. Küll aga on võimalik tema ütluseid kasutada kogumis teiste tõenditega. Xxxt on küsitletud kahel korral. Esimesel ülekuulamisel (05.07.2014) ta rääkis, et 02.07.14 õhtul ta läks koos Lavrenovi ja Xxxiga tagasi Xxxi korterisse, veidi hiljem tulid ka Jekimov ja Bulbenko. Tema sõnul sai konflikt alguse sellest, et Lavrenov ja Bulbenko hakkasid Xxxile etteheiteid tegema seoses sellega, et viimane oli Lavrenovit varem noaga löönud. Seejärel lükkas Lavrenov Xxxi voodilt maha, Lavrenov võttis jope varrukast noa ja lõi sellega Xxxile jalga. Xxx püüdis püsti tõusta ja seejärel sekkus Bulbenko lüües Xxxile paar korda rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel Xxx kukkus maha. Bulbeko haaras Xxxil juustest ja lõi teda mitu korda peaga vastu põrandat ja seina. Siis otsustasid Bulbenko ja Lavrenov Xxxile lõpu peale teha. Bulbenko võttis telefonilaadija juhtme ja hakkas sellega Xxxit kägistama, kuid juhe läks katki, ta otsis korterist teise juhtme, pani selle ümber Xxxi kaela ja kägistas ta ära. Jekimov nägi tapmist, kuid ei osalenud selles. Lavrenov jälgis Bulbenko tegevust, kuid ei löönud ega kägistanud. Nädal hiljem, so 11.07.14 toimunud ülekuulamisel rääkis Xxx täiendavalt, et ta lõi ka ise Xxxit ühel korral jalaga vastu säärt. Jekimovi osas ütles, et Jekimov lõi Xxxit kaks korda rusikaga vastu reit. Seda väidet ei saa lugeda otseselt vastuoluks, kuivõrd eelmisel ülekuulamisel väitis Xxx, et Jekimov tapmises ei osalenud, kuid ei öelnud, et Jekimov üldse kxxxtanu suhtes vägivalda ei rakendanud. Muus osas selgitas Xxx, et Lavrenov lõi noaga jalga, samasse kohta kuhu Xxx lõi teda kolm nädalat enne kõnealust juhtumit. Bulbenko aga lõi noaga kõri piirkonda. Tapmise käiku kirjeldas ta järgnevalt: Lavrenov tõukab Xxxit, too kukub maha ja riivab mind, mina löön talle jalaga vastu jalga. Seejärel püüab Xxx püsti tõusta, siis lööb Jekimov talle kaks korda vastu reit. Too kukub jälle maha. Uuesti ühineb Bulbenko ja haaranud Xxxil juustest hakkab teda peaga vastu seina peksma. Seejärel võtab Lavrenov välja noa (ma ei oska seda enam kirjeldada) ja lööb Xxxile jalga. Seejärel võtab aknalaualt laadimisseadme juhtme ja hakkab sellega Xxxit kägistama, kuid tal ei tule midagi välja. Siis liitub Bulbenko ja lööb teda noaga kõrisse. Pärast kõrisse saadud noahoopi on Xxx veel elus, siis võtab Bulbenko teise nööri, mille xxxb talle Lavrenov, kägistab Xxxit teist korda ja tapab ta ära. 10 1-14-10916 2.10 Kõrvutades tsiteeritud ütluseid tuleb tõdeda, et kõik isikud on ütluseid andes üritanud enda rolli Xxxile kehavigastuste tekitamises ja tapmises pisendada. Jättes enda teod üldse kirjeldamata või inkrimineerides neid mõnele teisele süüdistatavale. Seega sündmuste käigu tuvastamisel ei saa tugineda tervikuna ühe konkreetse isiku ütlustele. Seda saab teha üksnes hinnates kõiki ütluseid kogumis ja kõrvutades teiste tõenditega. 2.11 Nii nagu ülal öeldud - selles osas ei ole vaidlust, et nii Bulbenko, Lavrenov, Jekimov kui ka Xxx olid tapmise ajal Xxxi korteris, kõik isikud olid alkoholi joobes ning konflikti ajendiks sai Xxxi poolt mõned nädalad varem Lavrenovile tekitatud noahaaxxx 2.12 Xxx on öelnud, et nii Lavrenov kui ka Bulbenko tegid Xxxile noahaava pärast etteheiteid. Bulbenko ja Lavrenov kumbki seda ei tunnista ning süüdistavad selles üksteist. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et Xxxile tekitati torke-lõikehaavad jala sääre tagumisele küljele, mis Bulbenko ja Xxx ütlustest tulenevalt oli enamvähem sama piirkond, kuhu Lavrenovit noaga löödi. Lisaks on Xxxi jalal olevate haavade asukoht muude vigastustega võrreldes ebatavalises kohas ning haavade tekitamiseks on ilmselt kxxxtanu püksisäär spetsiaalselt üles kääritud, kuivõrd ei ole tuvastatud, et püksid olnuks haavade kohalt katki või verised. Lisaks puudub igasugune muu loogiline põhjus, miks kxxxtanu püksi säär võis laiba leidmise hetkeks olla üles tõstetud. Sellest järeldub üheselt, et haavad sääre tagaküljele tekitati otseselt ja sihipäraselt kättemaksuks Xxxi varasema tegevuse eest. Sääre vigastuse tekitamise või vahetult pärast seda tekkinud verejooksu ajal pidi Xxx kas seisma või olema istuvas asendis, sest jalal olevad verenired on jooksnud haavadest alla, jalatalla suunas (1kd, tl 11-12). Kuivõrd istuvas asendis oleva inimese sääre tagumisele küljele noahaava löömine oleks äärmiselt ebamugav ja raskesti teostatav, on alust arvata, et Xxx seisis nende vigastuste saamise ajal püsti või siis tõusis kohe pärast haavade tekitamist. Vigastused näitavad, et tehti kaks nö kraapivat tõmmet ning neist ühe ajal ka sügavam torge. Mõlemad olid aga piisavalt tugevad, et tekitada verejooks. Taoline vigastuste iseloom kinnitab, et vigastused tekitati kxxxtanule ilmselt liikumise pealt, kuivõrd ei olnud mitte üks konkreetne torge, vaid kaks katset, millega kraabiti kxxxtanu jalga ning ühe katse käigus õnnestus ka torkehaav tekitada. Arvestades siinkohal süüdistatavate ütluseid ja ka ekspertarvamust on ilmne, et haavad tekitati noaga. Xxx on mõlemal ülekuulamisel öelnud, et Lavrenov lõi Xxxit noaga jalga, sama ütleb ka Bulbenko. Lavrenov ise ütleb, et ta ei näinud, kes noahaavad tekitas, samuti väidab Jekimov, et ei näinud, kes Xxxit noaga jalga lõi. Võttes siinkohal arvesse, et Lavrenovil oli olemas motiiv Xxxit kättemaksuks noaga lüüa ja haavad tekitati samasse kohta kui Lavrenovile ning arvestades, et seda kinnitab ka Xxx, loeb kohus siinkohal tuvastatuks, et kõnealused vigastused tekitas just Lavrenoxxx Tulenevalt eelnevalt surnu ekspertiisi aktis ja sündmuskoha vaatluse pinnalt tehtud järeldusest, et kxxxtanu pidi noalöökide ajal või vahetult pärast seda olema püstises asendis, on usutavad Xxx esimesel ülekuulamisel antud ütlused, milles toodud sündmuste käigu järjestusest nähtub esiteks, et noaga jalga löömine toimus üsna konflikti alguses (nii see pidigi olema, sest kxxxtanu pidi olema sel hetkel võimeline veel püsti seisma või püsti tõusma). Teiseks vahetult pärast seda kui Lavrenov lõi noa Xxxile jalga, püüdis Xxx püsti tõusta, mille peale sekkus omakorda Bulbenko lüües Xxxile paar korda rusikaga vastu nägu. Viimast on tegelikkuses kinnitanud ka Bulbenko ise öeldes, et mingil hetkel üsna konflikti alguses, kui Xxx üritas püsti tõusta, tekkis tal mulje, et Xxx üritab nuga haarata ja lõi seetõttu Xxxit rusikaga vastu nägu ning viimase kukkumise järel lõi teda peaga vastu põrandat. Samas Bulbenko esitatud versioon sellest, millal toimus noahaavade tekitamine jala piirkonda ei vasta tõele, kuivõrd sellest järelduks, et kxxxtanu jäi löökide järel põrandale seniks kuni Lavrenov otsis juhtmeid, millega kägistama hakata ning nendega tuppa naases ja Xxxit kägistama asus. Sündmuskoha vaatlus ja surnu ekspertiisi akt lükkavad aga taolise asjade 11 1-14-10916 käigu üheselt ümber. Kui Xxx jäänuks maha lebama, pidanuks jalal olema verenired suunaga külgedele, mitte aga jalalaba suunas. 2.13 Xxx ütluste kohaselt oli esimeseks vägivalla teoks (enne noaga löömist) Lavrenovi poolt Xxxi tõukamine (täpsustamata millega). Bulbenko ja Jekimov on öelnud, et esmalt lõi Lavrenov kxxxtut karguga. Kusjuures ka Lavrenov ise on öelnud, et ta puutus kxxxtanut karguga, kuid ta ei nimetanud seda löömiseks, vaid väitis, et üritas sel viisil kxxxtanut ja Bulbenkot lahutada. Eelnevast tulenevalt on asjaosaliste ütluste ühisosaks fakt, et esimese vägivalla akti sooritas Lavrenoxxx Arvestades siinkohal ka eelnevalt noahaavade tekitamise osas tuvastatut, on see igati loogiline sündmuste ahel ning kohus asub seisukohale, et kogu konflikti algatajaks oli Lavrenov, kes ühtlasi sooritas karguga esimesed löögid või tõukamised, mis aga alumiiniumkargu kergust arvestades ei saanud ole väga tugevad. Sellele järgnesid noalöögid jalga, millele omakorda järgnes Bulbenko sekkumine ja kxxxtanu rusikaga löömine ning peaga vastu põrandat löömine. Lavrenovi ja Jekimovi ütluste kohaselt sekkus sel hetkel peksmisesse Xxx. Bulbenko ütleb, et enne Xxxt sekkus Jekimoxxx Samas ka Xxx ise ütleb, et tema lõi enne Jekimovit. Kõiki neid ütluseid arvestades loeb kohus tõendatuks, et kui kxxxtanu kukkus Bulbenko löökide tagajärjel maha ja jäi sinna kõhuli lamama, siis ühines peksmisega Xxx, kes lõi mitmel korral kxxxtanut jalaga ning Lavrenovi ütlustest nähtuvalt ka hüppas kxxxtanu seljal. Lavrenovi vastavates ütlustest ei ole kohtul põhjust kahelda, kuivõrd sellise faktilise asjaolu kohta valetamine ei parandaks kuidagi Lavrenovi enda või mõne teise kaassüüdistatava olukorda. Seega puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks ta peaks selle kohta valetama. 2.14 Lavrenovi ja Xxx ütluste kohaselt sekkus seejärel Jekimov, lüües kxxxtanut jalgade piirkonda. Kuigi kohtueelses menetluses on Lavrenov öelnud, et Jekimov peksis kxxxtanut paar korda rusikaga vastu nägu ja paar korda jalaga keha ja kaela piirkonda, ei saa kohus neid ütluseid tõendina kasutada. Kohtul on võimalik lähtuda siiski vaid sellest, mis on öeldud kohtuistungil või jätta selles osas Lavrenovi ütlused üldse kõrvale, kuivõrd need on vastuolulised. Samas Lavrenovi poolt kohtus öeldu – Jekimov sekkus Lavrenovi palvel viia Xxx eemale ning seda tehes tõukas jalaga Xxxit jalgade piirkonda – ei ole otseselt vastuolus Xxx selgitustega, et Jekimov lõi kxxxtanut paaril korral jalgade piirkonda. Seega ei ole põhjust neid ütlusi täielikult kõrvale jätta. Siinkohal peab aga Xxx ütluste hindamisel arvestama omakorda sellega, et tal olid Jekimoviga lähedased suhted ning võrreldes tema esialgseid ütlusi hilisematega, on ilmne, et ta on üritanud Jekimovi rolli kogu sündmuste ahelas pisendada või hoopis välistada. Sellest lähtuvalt on kohus seisukohal, et tulenevalt Xxx ja Lavrenovi ütlustest on tuvastatud, et Jekimov sekkus kaklusesse ning lõi kxxxtanut vähemalt kahel korral jalgade piirkonda. Kuid lisaks sellele on Bulbenko väitnud, et Jekimov lõi kxxxtanut paar korda rusikaga vastu nägu ning jalaga keha ja kaela piirkonda. Taoliste ütluste andmisega ei ole Bulbenko enda rolli kxxxtanu peksmises ja tapmises kuidagi vähendanud, pigem halvendanud, sest mida suurem on isikute grupp, kes kxxxtanu tapmises või tervise kahjustamises osaleb, seda taunitavam on üldjuhul grupi liikmete käitumine ja seeläbi on ka neile mõistetav karistus raskem. Bulbenko ei omistanud Jekimovile olulist või määravat rolli peksmises, pigem üksikud löögid, mis kogu sündmuste käiku arvestades on pigem väheoluline. Neil põhjustel ei ole kohtul alust kahelda Bulbenko ütluste usaldusväärsuses selles osas, mis puutub Jekimovi osalemist peksmises. Seega loeb kohus tõendatuks, et Jekimov lõi kxxxtanut paaril korral rusikaga vastu nägu ning jalaga keha ja kaela piirkonda. 12 1-14-10916 2.15 Süüdistatavate ja Xxx ütlustest nähtuvalt järgnes sellele kxxxtanu korduv kägistamine ja peaga vastu põrandat löömine, samuti noaga kaela löömine. 2.16 Lavrenovi ütluste puhul on tähelepanuväärne see, et oma sõnul nägi ta ainult üht kägistamise episoodi, kuigi teiste isikute ütluste ning muude tõendite pinnalt on tuvastatav, et neid oli vähemalt kaks (vt allpool) ja esimest neist omistatakse just Lavrenovile. Ka Bulbenko ütlustes võib täheldada sarnast mustrit, st hetkest mil teiste isikute ütluste kohaselt algas Bulbenko eriti aktiivne ja jõhker osalus tapmises, väidab Bulbenko, et ta ei näinud kõike toimuvat hästi. Seda just kägistamiste osas. Nii Lavrenov kui ka Bullbenko on andnud üsna üksikasjalikke ütluseid selle kohta, mis leidis aset kuni hetkeni, mil hakati kxxxtanut kägistama. Sealt edasi aga väidavad mõlemad, et nad kas ei näinud toimuvat täpselt või süüdistavad vastastikku üksteist. 2.17 Fakti, et juhtmesarnase esemega tekitati kxxxtanule vigastusi kahel korral kinnitab surnu ekspertiisi akt, millest nähtuvalt on juhtme sarnase esemega tekitatud vigastuste jäljed nii suu piirkonnas kui ka kaelal. Need ei saanud kuidagi tekkida korraga. Ekspertarvamusest nähtuvad vigastused otsmikul ja lülisamba vigastus ning selle tekke mehhanism (järsk pea tagasikallutus) kinnitab süüdistatavate räägitut, et kõhuli lamaval kxxxtanul haarati peast kinni ja teda löödi mitu korda peaga vastu põrandat. Seega on ilmne, et otsmikul olevad vigastused tekkisid just seetõttu, et kxxxtanut löödi korduvalt näoga vastu põrandat ning sealjuures on loogilised Xxx väited, et seda tehti paralleelselt või vahetult enne kägistamist ja noaga kaela löömist. Ka lülisamba vigastus võis tekkida just nende löökide tagajärjel, kuivõrd sellega kaasnes kxxxtanu pea korduvalt üles tõstmine, mis võis toimuda ka järskude liigutustega. Kuid kohtu hinnangul on tõenäolisem, et lülisamba vigastus võis tekkida siis, kui juhtmesarnase esemega tekitati vigastused suu piirkonda. Nende vigastuste iseloom näitab, et kxxxtanu pea ümber oli pandud juhtmelaadne ese viisil, et see läbis kxxxtanu suud ning seda pingutati just selja tagant kxxxtanu pead juhtme abil taha painutades. Kõnealuseid liigutusi võrreldes, on põhjust arvata, et just viimane oli see, mis võimaldas hõlpsasti kxxxtanu pead jõuliselt ja järsult taha painutada. Tegemist võis olla nii luhtunud kägistamise katsega, kuna juhe sattus kaela asemel kxxxtanu pea ümber, või siis oligi tahe tekitada kxxxtanule vigastusi just seeläbi, et pxxx juhe läbi kxxxtanu suu ja selle abil kxxxtanu pead tahapoole väänata. Nii Bulbenko kui Xxx on öelnud, et esimese kägistamise käigus juhe purunes. Eelnevat arvestades oli kohtu hinnangul tegemist just kõnealuse juhtmega, millega tekitati vigastused suu piirkonda. On üsna tõenäoline, et juhtme purunemine oli tingitud sellest, et kxxxtanul õnnestus juhe katki hammustada. Kui juhe olnuks ümber kaela, oleks selle purunemisvõimalus oluliselt väiksem. 2.18 Tulenevalt Xxx ja Bulbenko ütlustest toimus seejärel teine kägistamise episood. Nendega haakub ka surnu ekspertiisi aktis kajastuv ekspertarvamus, millest nähtub, et kxxxtanu kaelal olid juhtmega kägistamise jäljed ning just see tegu põhjustas otseselt kxxxtanu surma. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli laiba kaela juures beež raadiojuhe. DNA ekspertiisiakti (1kd, tl 177-200) kohaselt olid juhtmel vere jäljed ja Xxxi DNA. Kuna juhe oli ka terve, siis on põhjust arvata, et just see oli juhe, millega Xxx surnuks kägistati ja mis jäi pärast teo toimepanemist tema kaela ümber. Varasemalt elutoa seinal olnud raadio, millelt kõnealune juhe pärines, leiti elutoa põrandalt (fotod nr 28-32). See toetab versiooni, et mingil hetkel käis keegi teises toas (st elutoas) otsimas juhtmeid või muid esemeid, millega saaks kägistamise lõpule viia. Vajaliku vahendi saamiseks rebiti seinalt maha raadio ja võeti ära sellel olnud juhe. Lisaks oli surnukeha lähedal maas pruun kinganöör (foto nr 20), mis omakorda viitab sellele, et kägistamise lõpule viimiseks haarati elutoast kaasa kõik võimalikud vahendid, mille abil oleks tegu võimalik 13 1-14-10916 sooritada. Selline käitumine näitab, et tegemist oli väga sihikindla teadmise ja kavatsusega kxxxtanu tappa. St isik, kes läks vahendit otsima, eemaldus mõneks hetkeks vahetust sündmuskohast, mis omakorda andis talle võimaluse esimesest emotsioonist mõnevõrra rahuneda ja oma kavatsuse üle mõelda. Kuid hoolimata sellest jätkas ta oma kavatsuse täide viimist. Ei Jekimov ega Xxx viita sellele, et Lavrenov oleks kxxxtanu suhtes toime pandud vägivalla tegude ajal käinud vahepeal teises toas. Küll on mõlemad öelnud, et Bulbenko käis teises toas juhtmeid otsimas. Bulbenko ja Lavrenov süüdistatavad selles aga teineteist. Võttes siinkohal arvesse ka Lavrenovi liikumishäired, on kohus seisukohal, et juhtmete järgi käis Bulbenko. 2.19 Arvestades Xxxi füüsilist seisundit, ta oli 181cm pikk ja surnu ekspertiisi aktist ning sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt turske kehaehitusega, siis ei ole usutav Bulbenko esitatud versioon, et kõik need Xxxil olnud vigastustest tekitas Lavrenoxxx Kõik asjaosalised kinnitava, et Lavrenov liikus tol ajal raskustega, kasutades karke. Teiseks ei ole Lavrenov oma kehaehituse poolest Xxxist suurem, pigem väiksem. Neil asjaoludel ei ole eluliselt usutav, et Lavrenov sai üksi taolisel viisil tekitada Xxxile kehavigastusi, ilma, et viimane oleks olnud suuteline vastu hakkama ning Lavrenovi rünnet tõrjuma. Seda enam, et temale tekitatud noahaavad ei olnud niivõrd tõsised, mis oleks takistanud tal ennast kaitsmast. Need asjaolud kinnitavad üheselt, et Lavrenov ei saanud tegutseda üksi ning Bulbenko vastavasisulised ütlused ei ole tõepärased. Samuti ei ole neil põhjustel usutavad Bulbenko ütlused selle kohta, et ta ei astunud Xxxi kaitseks välja ega sekkunud konflikti, kuna ta kartis Lavrenovit. Arvestades viimase füüsilist võimekust, on see ilmselgelt ebausutav põhjendus. Samal ajal tuleb aga tõdeda, et Bulbenko enda füüsiline vorm võimaldanuks kindlasti ka üksinda või Lavrenovi kaasabil kxxxtanule kõnealuste vigastuste kogumi tekitamist ning kxxxtanu võimaliku vastupanu tõrjumist. Sealjuures on Bulbenko ütlused vastuolulised ka kxxxtanu vastupanuvõime osas. Ühel hetkel on ta öelnud, et Ma ei arva, sest Xxxil oli viimasel ajal tervisega probleemid. Viimasel ajal ta pidevalt jõi. Ja ta ei olnud füüsiliselt võimeline jagu saama ja Xxx haaras nugadest kinni. Kümmekond küsimust hiljem on ta vastanud, et Xxx iseenesest oli kõva mees. Temalt oli võimalik oodata ükskõik mida. 2.20 Arvestades, et kogu konflikti algatas Lavrenov kättemaksuks Xxxi poolt varasemalt temale tekitatud vigastuse eest, Lavrenov ise ja Lavrenovi rolli vähendada üritav Jekimov on vaikinud maha esimese ebaõnnestunud kägistamise episoodi (kuigi ei ole võimalik, et samas toas olles nad seda ei näinud) ja asjaolu, et Xxx teistkordsel ülekuulamisel antud ütluste kohaselt pani selle toime just Lavrenov, loeb kohus tõendatuks, et esimesena hakkas kxxxtanut kägistama ja näoga vastu põrandat lööma Lavrenoxxx Kägistamine ei õnnestunud juhtme vale asetuse ja purunemise ning ilmselt ka kxxxtanu vastupanu tõttu. Kuid Lavrenovi taoline käitumine näitab, et tema tegevus oli ilmselgelt suunatud kxxxtanu tapmisele. Kuna Lavrenovi kägistamiskatse ebaõnnestus ning ilmselgelt ei olnud ta võimeline üksi kxxxtanu vastupanu murdma, on igati loogilised Xxx ütlused, et Lavrenovil kägistamine ei õnnestunud ja talle tuli appi Bulbenko, kes asus teise juhtmega Xxxit kägistama. Seda enam, et lisaks Bulbenkole olid korteris veel üksnes Jekimov ja Xxx, kuid keegi asjaosalistest ei viita sellele, et keegi nendest kahest oleks Lavrenovile appi läinud. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et teise kägistamise, mis põhjustas kxxxtanu surma, sooritas Bulbenko. 2.21 Kxxxtanu kaela piirkonda noahaava tekitamises süüdistavad Lavrenov ja Bulbenko teiseteist. Xxx ei ole esimesel ülekuulamisel seda üldse maininud ning teisel korral ütles, et Bulbenko lõi kxxxtanut noaga kõri piirkonda. Jekimov ütleb kohtuistungil, et nägi kuidas Bulbenko lõi ühe korra kxxxtanut noaga ja sama noaga tappis hiljem Xxxi. Samas kohtueelses menetluses on ta öelnud, et selle vigastuse tekitas Lavrenoxxx 14 1-14-10916 Surnu täiendekspertiisiakti (1kd, tl 173-175) põhjal on võimalik teha järeldus, et nuga, millega kõnealune haav tekitati, sattus hiljem Xxxi korterisse, kuhu Lavrenov (erinevalt teistest asjaosalistest) pärast Xxxi tapmist ei läinud. Seega oli algselt Lavrenovi käes olnud nuga antud mingil hetkel üle, kas Bulbenkole, Jekimovile või Xxxle. See fakt ei xxx aga teavet selle kohta, kes tekitas Xxxi kaela piirkonda noa haava. Isikute ütlused on selles osas erinevad ja vastuolulised ning puuduvad muud tõendid, mille pinnalt teha järeldust kumb süüdistatavatest, st kas Bulbenko või Lavrenov, vastava haava tekitas. Ülejäänud sündmuste käiku arvestades oli mõlemal reaalne võimalus seda teha. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et antud juhul ei saa noahaava tekitamist Bulbenkole või Lavrenovile süüks arvata, kuna ei ole tuvastatav, kumb neist selle tekitas. 2.22 Kuid kõike eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Bulbenko, Lavrenov, Jekimov ja Xxx panid ühiselt ja kooskõlastatult toime kxxxtanule kehavigastuste tekitamise ning Bulbenko ja Lavrenov panid ühiselt ja kooskõlastatult toime kxxxtanu tapmise. Vastavaid tegusid toime pannes tegutsesid süüdistatavad KarS § 21 lg 2 tähenduses kaastäideviijatena. 2.23 Nõustuda ei saa prokuröri käsitlusega selles, et kõik neli isikut osalesid ühiselt ja kooskõlastatult kxxxtanule raskete kehavigastuste tekitamisel. On tuvastatud, et nelja isiku ühise tahtlusega hõlmatud kxxxtanu peksmine vältas kuni kägistamisteni. Samas ei ole üheselt tuvastatav, et lülisamba vigastus, mida ekspertarvamuse kohaselt tuleb lugeda raskeks tervisekahjustuseks KarS § 118 tähenduses, tekitati enne esimest kägistamise katset. Eelnevalt kohtu poolt tuvastatu põhjal on pigem põhjust arvata, et lülisamba vigastus tekitati just esimese kägistamise katse ajal, mil kxxxtanule oli juhe pandud läbi suu ja seeläbi painutati pead tahapoole. Seega on kohus seisukohal, et kõik neli isikut osalesid kxxxtanu tervise kahjustamises KarS § 121 mitte aga 118 mõttes. 2.24 Rusikatega löömine, jalaga löömine, seljas hüppamine, näoga vastu põrandat löömine, noaga jalga löömine – need on kõik tegevused, mis ilmselgelt pidid kxxxtanule valu põhjustama ning kõik süüdistatavad said sellest ka aru. Seega oli antud juhul igaühe teopanus selline, mis ka eraldivõetult täidab KarS § 121 põhikoosseisu tunnused. Kuna aga peksmises osales neli isikut, oli kxxxtanule tekitatud valu ja vigastused kogumis oluliselt suuremad ning kxxxtanu võimalus vastupanu osutada sisuliselt välistatud. 2.25 Kõigi kolme süüdistatava poolt kxxxtanu löömine toimus lühikese ajavahemiku jooksul, sisuliselt üheaegselt või vahetult üksteisele järgnevalt. Seega on ilmne, et välise teopildi alusel jääks kõrvaltvaatajale mulje, et kxxxtanu peksmine toimus kolme süüdistatava poolt ühiselt. Nende kõigi tegevus oli suunatud Xxxile tervisekahjustuste tekitamisele, igaüks neist valitses tegu ning igaüks eeldas, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Mitte keegi neist ei teinud takistusi mõne kaasosalise liitumisele ega üritanud seda lõpetada. Kõigil neist oli võimalus kaklusesse mitte sekkuda või sekkuda selleks, et hoida ära teiste süüdistatavate poolt kxxxtanu löömist või löömise jätkamist. Kui ka algselt asus Lavrenov üksi kxxxtanut lööma, siis vähemalt peksmise lõppfaasis oli tegemist kxxxtanu peksmisega kolme süüdistatava ja Xxx poolt grupis. Riigikohtu praktika kohaselt vastutab üks isik teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Seega kxxxtanu peksmisega täitsid nii Bulbenko, Lavrenov kui ka Jekimov kxxxtanule grupis tervisekahjustuse tekitamise kuriteokoosseisu tunnused. 2.26 Eelnevalt tuvastas kohus, et kxxxtanu peksmise ajal asus Lavrenov sooritama käitumisakte, mis olid suunatud Xxxi tapmisele. Lavrenov proovis kxxxtanut juhtme abil 15 1-14-10916 kägistada või vigastada kxxxtanu kaela ning lõi sealjuures kxxxtanut näoga vastu põrandat. Lavrenovist mitteolenevatel põhjustel ei õnnestunud tal aga ise tapmist lõpule viia ning alustatud tapmiskatsega ühines Bulbenko, kes kxxxtanu surnuks kägistas. Kuigi Lavrenovi tegevus ei põhjustanud otseselt Xxxi surma, tuleb antud juhul käsitleda Lavrenovit ja Bulbenkot tapmise kaastäideviijatena. Mõlema tegevus oli kantud soovist Xxx tappa. Süüdistatavad tegutsesid koos ning samas oli mõlemal võimalik tapmisteod peatada. Juhtmega jõuliselt (seda kinnitavad kxxxtanu kaelal ja suu juures olevad jäljed) kägistades said nad aru, et nende tegevuse tagajärjel saabub kxxxtanu surm ning see oligi nende eesmärk. Viimast kinnitab üheselt tõik, et hoolimata sellest, et esimesel katsel juhe purunes, ei loobutud kxxxtanu suhtes vägivalla kasutamisest, vaid otsiti uus juhe, millega saaks tapmise lõpule viia. St et Lavrenov ja Bulbenko ei loobunud enne, kui kxxxtanu oli surnud. Sarnaselt peksmise osategudega toimusid ka tapmisele suunatud teod lühikese ajavahemiku jooksul, mistõttu jäänuks kõrvaltvaatajal mulje, et tegemist oli ühtsest tahtlusest kantud tegudega. Viimast kinnitab ka Xxx, kelle ütlustest nähtub, et peksmise ajal tegid Lavrenov ja Bulbenko koos otsustuse Xxx tappa ning asusid kxxxtanut kägistama. 2.27 Ülaltoodut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Lavrenovi ja Bulbenko tegevuses on tuvastatud KarS § 113 (alates 01.01.

§ 113lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Samuti esinevad nende käitumises tapmisele eelnenud kxxxtanu peksmise osas KarS § 121 (alates 01.01.

§ 121lg 1) tunnused, kuid need osateod neelduvad tapmise koosseisus.

Jekimovi osas ei ole tuvastatud, et tema tahtlus kxxxtanu peksmises osalemisel oleks hõlmanud ka kxxxtanu tapmist. Seega tuleb Jekimovi tegevus kvalifitseerida KarS § 121 (alates 01.01.

§ 121lg 1) järgi.

1. Bulbenkot süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 02.07.2014.a õhtust kuni 03.07.2014.a viibides Narvas, aadressil Xxxasuvas korteris peale seda, kui Dmitri Jekimov oli kahel korral löönud Xxx Xxxile käega kukla piirkonda lõi Anton Bulbenko karguga korduvalt Xxx Xxxile pea, näo ning keha piirkonda tekitades sellega Xxx Xxxile rohked marrastused seljal, kehatüvel, pea otsmikupiirkonnas ja ülajäsemetel. Seejärel lõi Anton Bulbenko noaga korduvalt Xxx Xxxile kaela ning lõuapiirkonda, tekitades sellega Xxx Xxxile rohked haavakanalite kulul lihaseid, suuri ja väikeseid veresooni vigastavad haavad kaelal ning lõuatsil, sügavad marrastused ja pindmised haavad vasakul kaela külgpinnal ning suuri kaela veresooni (unearterit) vigastava torkelõikehaava, mille tulemusena tekkis Xxx Xxxil massiivne verejooks, mille tagajärjel Xxx Xxx selles korteris suri. Sama sündmuse raames heidetakse Jekimovile ette, et ajavahemikul 02.07.2014.a õhtust kuni 03.07.2014.a viibides Narvas, aadressil Xxxasuvas korteris tekkinud tüli käigus lõi kahel korral Xxx Xxxile käega kukla piirkonda põhjustades enda tegevusega Xxx Xxxile valu. 3.1 Surnu ekspertiisiakt (I kd, tl 117-137) kinnitab süüdistuse väidet, et Xxxi surma põhjuseks oli suuri kaela veresooni (unearterit) vigastav torke-lõikehaav kaelal järgneva massiivse välise verejooksuga. Ekspertiisi käigus tuvastati kxxxtanul järgmise vigastused: Rohked, haavakanalite kulul lihaseid, suuri ja väikseid veresooni vigastavad haavad kaelal ning lõuatsil, mis tekkisid torke-lõikevahendi toimel; Rohked sügavad marrastused ja pindmised haavad vasakul pool kaela külgpinnal, mis tekkisid terava lõikerelva toimel; Rohked marrastused seljal, kehatüvel, pea otsmikupiirkonnas, ülajäsemetel, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel. Surnukeha veres oli 1,89 mg/g etüülalkoholi. Ühes kxxxtanu kehas olevates haavades oli noatera ning eksperdi hinnangul ei ole välistatud, et kõik torke-lõikehaavad tekitati sama 16 1-14-10916 noaga. Paljud seljal olevad ümara kujuga marrastused tekitati seest tühja toru otsaga ning joonekujulised marrastused pikliku kujuga kõva tömbi esemega. 3.2 Tähelepanuväärne on asjaolu, et sündmuste ajal korteris viibinud Xxx ei rääkinud esimesel ülekuulamisel midagi Xxxi korteris toimunud peksmisest ja tapmisest. Kuid teisel ülekuulamisel selgitas ta, et järgmisel päeval pärast Xxxi tapmist kohtas ta Jekimovit ja Bulbenkot ning nad läksid Xxxi juurde. Nad olid korteris neljakesi ja tarbisid kaasa võetud hambaeliksiiri. Jõid kuuest pudelist kolm ära ja kolm jäid lauale. Bulbenko heitis diivanile magama ja peremees istus tugitoolis. Xxx koos Jekimoviga läks pooleks tunniks ära ja naastes avastasid, et kaks pudelit olid kadunud. Ta hakkas Xxxilt küsima, kuhu ta need pani, kuid Xxx ütles, et tema ei võtnud. Bulbenko ärkas üles ja hakkas sama küsima. Xxx eitas kõike. Tekkis konflikt, mida Xxx kirjeldas järgnevalt: tekkis konflikt, mille ajal andis Jekimov Xxxile kaks võmmu kuklasse, so kaks lööki oma käega Xxxile vastu kukalt. Xxx istus sellel ajal endiselt tugitoolis. Mina istusin teises tugitoolis, mis seisis välisukse juures, peksmisest osa ei võtnud. Pärast seda, kui Jekimov oli Xxxile kaks kuklavõmmu andnud, võttis Bulbenko kätte Xxxi kargu ja hakkas karguga Xxxile vastu pead ja nägu lööma. Xxx kukkus tugitoolilt põrandale maha. Löökide andmise ajal läks kark katki. Seejärel haaras Bulbenko Xxxil riiete kraest kinni ja vedas ta korteri koridori, kus too peaga ukse pole kukkus. Juba koridoris olles hakkas Bulbenko Xxxi keha pihta hulgaliselt noahoope andma. Seejuures tundus mulle, et ta lõi üle kogu keha. Seejärel rääkis Bulbenko meile, et ta lõikas Xxxil unearteri läbi. Jekimov istus sellel ajal diivanil, noahaavade löömisest osa ei võtnud. Seejärel ütles Bulbenko meile, et tal murdus nuga katki ja noatera jäi kehasse sisse. Ma nägin, et Xxxi keha oli üleni verine. Sain aru, et Xxx on surnud ja seepärast jooksin esimesena Xxxi korterist välja. Bulbenko keeras korteriukse lukku, seejärel viskas võtme väljas Xxxmaja juures oleva prügikonteineri kõrval kasvavatesse põõsastesse. 3.3 Bulbenko on kohtus öelnud, et pärast Xxxi juurest lahkumist jõid nad linnas erinevates kohtades edasi ning kella kümne paiku õhtul tegi ta ettepaneku minna Xxxi juurde. Nad ostsid alkoholi ja läksid sinna. Xxxi juures toimunut selgitas Bulbenko järgnevalt: Me tulime, mina, Xxx ja D. Jekimov aadressil Xxx Korteri numbrit ma ei mäleta. Kohtuistungi käigus tuli mulle see alles meelde. Keskmine trepikoja, kolmas koda, kolmas korrus, paremal pool korter. Ma helistasin domofoni kella. Xxx tegi ukse lahti. … Korter on 1-toaline. Korteris oli Xxx üksinda. Me tõime alkoholi endaga kaasa. Võtsime viina. Xxx lülitas telekas sisse. Hiljem tuli naabrinaine Xxx. Ta läks ja kutsus ta. Hiljem, kuna alkoholi oli palju, Xxx helistas Xxxi mobiiltelefonile ning pakus külla tulla. Xxx tuli umbes 15 minuti pärast. Ta tuli üksinda. Tutvusime temaga, jätkasime joomist. Kui alkohol oli lõppemas Xxx palus, et kõik lahkuksid korterist. Ning Xxx pakus tema juurde ööbimisele tulla kuna meil ei olnud kuhu minna. Xxx jäi Xxxga korterisse kahekesi kuna meie lahkusime. Öösel teisest vastu kolmandat ööbisime Xxxi juures aadressil Xxx. Korteri numbrit ma ei mäleta. Aga ma mäletan, et see oli kas viimane või eelviimane korrus, parempoolne korter. Ja meie jõime selle alkoholi lõpuni, mis meil alles jäi. Ning heitsime magama. Hommikul umbes kell 9 meie ärkasime, pesime näod puhtaks ja lahkusime. Kui me Xxx juurest lahkusime Xxxi juurde ööbimiseks, siis ma ei tea kuhu Xxx ööbima läks, aga ta väljus koos meiega. Kuhu ta ööbima läks, seda ma ei tea. Pärast läksime Dmitriga Energia tänavale, kus kohtasime linnakus Energia 5 maja taga Xxxt. Koos ostsime jällegi alkoholi. Istudes veidi pargis ja läksime jälle A. Xxxi juurde, Xxx Tulles sinna Xxx avas meile jällegi ukse. Meie samuti jätkasime joomist. Xxx helistas mobiiltelefonist Xxxile, et ta tuleks. Kuid too ütles, et ta on kinni, et ta on linnas oma neiuga. Me jõime umbes kella 4-ni. Pärast seda mina jäin magama. Ma jäin magama Xxx voodis seina ääres. Xxx heitis kõrvale. Xxx ja D. Jekimov tahtsid minna kuhugi. Ja ütlesid, et tulevad kohe tagasi. Kui kaua neid ei olnud ma ei oska öelda kuna magasin. Ma mäletan, et kui ma ärkasin, tulid nad kuskil 10 minuti pärast. Ma istusin suitsetades 17 1-14-10916 tugitoolis. Kui nad korterisse sisenesid, siis hakkasid kohe küsima, kus on alles jäänud alkohol. Sest nad rääkisid, et siis kui nad lahkusid, oli veel alles 3 pudelit. Aga tulles tagasi oli juba vähem kui üks, poolik pudel. Ja selle käigus hakkasid D. Jekimov ja Xxx Xxxile etteheiteid tegema. Selle juttu käigus tekkis neil konflikt. Ma ei oska kirjeldada täpseid sõnu. Xxx hakkas Xxxt solvama ning sellel pinnal skandaal jätkus. Pärast seda D. Jekimov hakkas A. Xxxi peksma kuna ei saanud aru, kuhu kadus alles jäänud alkohol. Siis kui Xxx kukkus ja siis kui ta püsti tõusis, lähenesin mina ja lõin teda kaks või kolm korda. Pärast seda võttis Xxx Xxx kargu ning hakkas Xxxt vastu selga peksma ja vastu pead peksma. Löökide täpsed arvu ma ei mäleta. Kuid need olid väga rohked löögid. Pärast seda läks kark katki ning Xxx viskas selle kargu koridori. Kui Xxx üritas püsti tõusta hakkas ta teda jalgadega peksma. Xxx võttis haaras temast kinni ning nad nihkusid sinna koridori. Seal on väike koridor, edasi on tuba. Seal toas oli tugitool, laud, tugitool. Paremal pool seisis voodi. Kogu see tegevus, kui ta Xxxt peksis toimus tugitooli ja laua juures. Kui nad olid koridoris, siis ma nägin, et Xxx osutab vastupanu. Pärast seda tuli neile Jekimov appi. Mis seal edaspidi toimus on mul raske öelda. Kuna D. Jekimov oli minu poole seljaga. Ma nägin, et ta peksis, et ta lõi. Kuid ma ei oska öelda, kas ta lõi noaga või mingi lõike-, torke- esemega. Ma tahaksin täiendada, et prokurör Günter Koovit näitas noatera. Selline nuga oli Xxx Xxxi laual, helesinise käepidemega. Ta lõikas sellega leiba ja zakuskat. Kui ma istusin ja suitsetasin, siis seda nuga ma laua pealt ei avastanud. Samuti võis seda nuga võtta nii Xxx kui ka D. Jekimoxxx Ka Bulbenko ütluste osas tuleb arvestada, et 05.07.2014 toimunud esimesel ülekuulamisel ei rääkinud ta Xxxi korteris toimunust midagi. Tema versioon toimunust on esitatud pärast seda, kui Xxx oli surnud. 3.4 Jekimov selgitas kohtus, et Xxxi juurde läks ta Bulbenko kutsel. Ise ta Xxxi varem ei tundnud. Kxxxtanu korteris olles lõi ta kaks korda kxxxtut. Xxx isa juurest tagasi tulles avastas, et kaks pudelit on puudu. Nad tahtsid teada kuhu Xxx pani kaks pudelit hambaeliksiiri. Bulbenko hakkas kxxxtanule peale sõitma ning Jekimov läks kxxxtan juurde ja lõi teda kaks korda kukla piirkonda, see oli rohkem naljaga pooleks. Jekimov konflikti rohkem ei sekkunud. Ta ei mäleta kas Xxx end nende löökide eest kaitsta püüdis või mitte. Kohtueelses menetluses on Jekimov öelnud, et ta lõi kxxxtanut kaks korda vastu nägu. Vastuolu selgitades ütles Jekimov, et uurijale ütlusi andes ajas ta asju segi ja kohtus räägitu vastab tõele. Järgmise päeva istungil kohtu küsimusele vastates ütles Jekimov, et ta siiski lõi kxxxtanule vastu nägu ning ta ajas eelmisel päeval toimunud istungil sassi. Kuna süüdistusaktis oli kirjas, et lõi vastu kukalt, siis seepärast ta algul nii vastaski. Seejärel lõi Bulbenko Xxxi rusikatega vastu nägu ning pärast noaga. Millega Xxxile tekitati ringikujulised vigastused, Jekimov ei tea. Ta ei näinud või mäleta, et korteris olnuks karke. Xxx konflikti ei sekkunud, ta istus koos Jekimoviga diivanil. Noaga löömine toimus koridoris ja Xxx oli sel ajal pikali. Bulbenko tappis Xxxi noaga. See oli sama nuga, mis oli Xxxi korteris. 3.5 Kxxxtanu Xxx selgitas kohtus, et Xxx Xxx oli tema vend. Neil olid head suhted ning ta käis Xxxt abistamas, kuna ta oli invaliid, 100-protsendilise töövõimekaotusega. Xxx praktiliselt kodust ei väljunud, kui siis poodi, aga mitte kaugemale. Ta käis kepiga. Xxx kuritarvitas alkoholi, kaineid päevi oli vähe. Ta oli väga rahulik, ka siis kui oli joonud. Viimati nägi ta venda 02.07.2014 kella 14.00 ajal, kui Xxx juures käis. Sel ajal oli ta üksi kodus. Venna surmast sai teada 05.07.
2. Matuse kulud kandis Xxx Xxxi tütar, aga hagi esitas tema. Nõue on summas 684,82 eurot. Venna sõpradest tunneb ta Xxxi ja naabrit Sergeid. 18 1-14-10916 3.6 Xxx Xxxi tütar Xxx ütles kohtus, et ta nägi oma isa viimati elusana 2014 talvel. Ema vahendusel olid nad ka hiljem kontaktis olnud. Matuse kulud kandis tema, kuid kuna ta ei ela Eestis ja pole võimalust siin pidevalt viibida, siis tema esindajana esitas hagi Xxx. 3.7 Ajal, mil süüdistatavad viibisid Xxxi korteris käis seal ka tunnistaja Xxx (16.06.2015 protokoll), kes elas Xxxi naabermajas ning enda sõnul oli Xxxiga heades suhetes. Käis tal peaaegu iga päev külas. Xxxi tervislik seisund oli halb, ta käis kepiga ning kodust praktiliselt väljas ei käinud. Nad tarbisid tihti koos alkoholi. Joobes olles oli Xxx rahulik ja jäi tavaliselt tugitooli magama. Ta nägi viimati Xxxi, kui käis 02.07.2014 õhtul viimase kutsel tal külas. Seal olid ka süüdistatavad ja üks naisterahvas. Mingeid konflikte sel ajal ei olnud. Kõik tarbisid alkoholi. Õhtul kella 22.00 paiku ta läks koju. Süüdistatavad tulid tema juurde ööbima ning lahkusid hommikul. Hiljem ta püüdis Xxxiga kontakti saada, kuid ta ei vastanud telefonile ega avanud ust. Tavaliselt Xxx üldse ust ei lukustanud. Lõpuks ta murdis ukse maha, kuna kaks päeva oli trepikojas vere jäljed ja Xxx ei vastanud. Xxx tegi ukse lahti ja nägi, et Xxx lamas ukse lävel. Sel hetkel võtmeid ukse ees ei olnud. Seejärel kutsus politsei. 3.8 Süüdistatavate korteris viibimise ajal käis seal ka Xxxi tuttav Xxx (16.06.2015 protokoll). Tunnistaja suhtles enda sõnul Xxxiga tihti. Nad helistasid ning ta käis Xxxil ka tihti külas. Nägi Xxxi viimati elusana ilmselt 02.07.
3. Ta läks Xxxi juurde hommikul kella 10 ajal. Xxx oli väga purjus ja magas. Samal ajal olid korteris ka süüdistatavad, kes olid samuti purjus ja hakkasid kuskile minema. Sel ajal Xxxil mingeid vigastusi ei olnud. Süüdistatavaid on ta varem näinud ühel korral ning seda kirjeldas tunnistaja järgnevalt: Varem olen näinud neid juhuslikult sellistel asjaoludel, et mina olin hilisõhtul kell 1 või kell 2 öösel Xxxi juures. Kell 1 või kell 2, ma ei oska täpselt öelda, mis kell see oli, helistas Xxx xxxxxx Helistas Xxxile. Xxxl oli naabrinaine, kes elas
4. korrusel, Xxx Xxx. Xxxi kutsuti külla, mina temaga kaasa ei läinud. Ta läks üksi. Tunni või kahe pärast, nii palju kui ma aru saan, lähtudes sellest, et võib-olla Xxx Xxx oli nendest kahest noormehest tüdinenud ja nii palju kui ma ka aru saan, et nendel noormeestel ei olnud kus ööbida, ja arvatavasti Xxx võttis need noormehed öömajale. See oli enne, kui ta nägi neid Xxxi juures, võib-olla kaks päeva. 3.9 Mõlema tunnistaja ütlused sündmuste toimumise aja kohta on ebaselged. Sealjuures on nad ka ise öelnud, et täpseid kuupäevi ei tea, kuid ilmselt käisid nad Xxxi juures 02.07.
5. Üldist sündmuste käiku arvestades ei ole aga võimalik, et nad mõlemad käisid Xxxi juures just 02.07.
6. Kõrvutades tunnistajate (sh ka Xxx) ja süüdistatavate ütluseid on kohtu hinnangul tuvastatud, et Bulbenko, Jekimov ja Xxx läksid Xxxi juurde pärast Xxxi tapmist, so 02.07.2014 õhtul. Samal õhtul tuli sinna ka xxxxx Koos jätkati alkoholi tarbimist. Kuivõrd Xxx ei tahtnud neid ööseks enda juurde jätta, siis läksid süüdistatavad ööbima Xxxi juurde. Järgmise päeva (so 03.07.2014) hommikul läksid nad aga koos Xxxga Xxxi juurde tagasi. Samal hommikul käis korteris ka tunnistaja Xxx ning sel hetkel oli Xxx veel elus. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt käisid Jekimov ja Xxx vahepeal ära. Seda kinnitavad ka Xxx ütlused, millest nähtuvalt hakkasid süüdistatavad tol hetkel justkui kuskile minema. Seega Xxxi tapmine pidi leidma aset 03.07.2014 pärast seda kui tunnistaja Xxx oli käinud Xxxi korteris ning Jekimov ja Xxx naasid Xxxi juurde. Täpset kellaaega ei ole kohtule esitatud andmete pinnalt võimalik kindlaks teha. 3.10 Vaidlust ei ole selles, et kõik kolm, st Bulbenko, Jekimov ja Xxx olid Xxxi tapmise ajal viimase korteris. Samuti haakuvad nende kolme ütlused selles, et konflikt tekkis sellest, et Jekimovi ja Xxx naastes avastati kahe hambaeliksiiri pudeli kadumine ning nad süüdistasid selles Xxxi. Kõik asjaosalised kinnitavad, et esimesena lõi tugitoolis istunud Xxxi Jekimoxxx 19 1-14-10916 Nii Jekimov kui Xxx ütlevad, et Jekimov lõi Xxxi kaks korda pea piirkonda. Xxx sõnul lõi ta kuklasse, Jekimov ise on andnud vastuolulisi selgitusi, öeldes ühel hetkel, et lõi Xxxi kaks korda näkku, järgmisel hetkel aga, et lõi kaks korda kuklasse. Arvestades, et Xxx ütlused toetavad viimast versiooni, loeb kohus tõendatuks süüdistuse väite, et Jekimov lõi Xxxi kaks korda kukla piirkonda. 3.11 Seonduvalt üldisemalt Jekimovi ütlustega kõnealuse sündmuse osas tuleb märkida, et arvestades nende vastuolulisust, Jekimovi kirju Bulbenkole ja ka Jekimovi poolt kohtus antud selgitusi vastuolude ja kirjade kohta, on kohtul põhjust arvata, et tegelikkuses ta ei mäleta kõiki Xxxi korteris toimunud sündmuseid ning ta on andnud ütluseid ja selgitusi tuginedes infole, mida on saanud teistelt isikutelt. Nii on nt 05.11.2014 kirjast üheselt näha, et Jekimov küsib Bulbenkolt, mis Xxxi juures täpsemalt toimus ja mida ta peaks uurijale rääkima. Sellist järeldust kinnitab ka tõik, et erinevalt teistest isikutest, on Jekimovi ütlused väga üldsõnalised ega sisalda mingeid detaile, mis korrektse mälupildi korral, pidanuks meelde jääma. 3.12 Edasiste sündmuste osas lahknevad Bulbenko ütlused Xxx ja Jekimovi ütlustest. Xxx ütluste kohaselt ründas seejärel Bulbenko karguga Xxxi ning Xxx kukkus tugitoolist maha. Kargu purunemise järgselt vedas Bulbenko Xxxi koridori, kus hakkas viimast noaga lööma. Bulbenko enda sõnul lõi ta aga Xxxi ainult paaril korral pärast seda kui viimane oli Jekimovi löökide tagajärjel kukkunud ja hakkas püsti tõusma. Karguga lõi Xxxi hoopis Xxx. Pärast kargu purunemist peksis ta Xxxi jalaga ning nad nihkusid koridori, kus Xxxi peksmisega ühines ka Jekimoxxx Edasist ta täpselt ei näinud, sest Jekimov oli tema poole seljaga. Ta ei tea, kas ja kes lõi noaga. Ta ise oli sel ajal elutoas diivanil. Punktis 3.11 toodud põhjustel ei saa kohus Jekimovi ütluseid siinkohal arvestada. Kuid seotust kxxxtanule noahaavade tekitamises ei ole ta ka oma kirjades mingilgi viisil tunnistanud. 3.13 Sündmuskoha vaatlusprotokollist (Ikd, tl 60-116) nähtuvalt olid korteri esikus Xxxi kargud (fotod nr 28, 41,42), kusjuures üks neist oli pooleks murdunud ning murdunud osa oli elutoas (foto nr 48) hallikirjust tugitoolist vähemalt meetrijagu eemal. Kargul olid vere jäljed. Need faktid kinnitavad Bulbenko ja Xxx ütluseid, et kxxxtanut löödi korduvalt karguga ning löömise käigus kark purunes. Kõrvutades neid andmeid surnu ekspertiisis tuvastatud vigastustega ja ka sündmuskoha vaatlusprotokollidest nähtuvate vigastustega (fotod nr 39-41), on ilmne, et kxxxtanu seljal olevad ringjad vigastused on tekitatud murdunud kargu otsaga ning piklikud vorbid tekitati kargu toruga põiki üle selja lüües. Arvestades löögijälgede tugevust ja alumiiniumkargu kergust, pidi löökide sooritamisel olema rakendatud märkimisväärset jõudu. 3.14 Sündmuskoha vaatlusest nähtub, et elutoas, tugitoolil ja tugitooli ees maas oli rohkelt vereklompe (fotod nr 51-58), veelgi suuremas ulatuses oli vere jälgi esikus ning vannitoas (fotod nr 25-45, 89- 103). Sealjuures oli tugitoolil tugeva veremäärdumisega valge särk. Kuna kxxxtanu laip oli palja ülakehaga, siis oli tõenäoliselt tegemist kxxxtanu särgiga, mis oli seljast võetud pärast vigastuste tekitamist. Asjaolud, et tugitooli paremal käetoel ning istumisalusel on ohtralt verd ning kxxxtanu jalas olevad püksid on nii paremalt küljelt kui ka tagant tugeva veremäärdumisega, siis vähemalt osa tõsisematest vigastusest, mis põhjustasid verejooksu, pidid olema tekitatud ajal, mil kxxxtanu istus tugitoolis. Kxxxtanu parema puusa piirkonnas oli sügav piklik vigastus (foto nr 31), mis võis olla üks kõnealuste vere jälgede põhjustajaks. Need asjaolud kinnitavad, et karguga peksmine toimus just siis, kui kxxxtanu istus tugitoolis. Sama kinnitab ka tõik, et kargu murdunud osa oli tugitooli vahetus läheduses. Kuivõrd 20 1-14-10916 karguga põhjustatud vigastused on just selja piirkonnas, siis oli kxxxtanu ilmselt oma nägu ja pead kaitstes ette poole kummargil, mis omakorda hõlbustas selga löömist. 3.15 Nii Xxx kui ka Bulbenko ütlustest nähtub, et kxxxtanu kukkus tugitoolist maha ning seejärel nihkus kaklus esikusse. Sellist asjade käiku kinnitab ka esikus olevad rohked vere jäljed nii põrandal kui ka seina ääres olnud vaibal. Ühegi asjaosalise ütlustest ei nähtu, et peksmine oleks toimunud vannitoas. Samas oli ka vannitoas põrandal ning vanni äärel verejälgi, mis viitab pigem sellele, et kas kxxxtanu ise või keegi teine korteris viibijatest üritas mingil hetkel vannitoas ennast verejälgedest puhastada. Surnu ekspertiisi aktist ei nähtu, et kxxxtanut oleks väga intensiivselt rusikate või jalgadega pekstud. Taolisi vigastusi fikseeritud ei ole. Küll aga on kxxxtanut mitmekordselt rünnatud torke- või lõikerelvaga. Kuivõrd kxxxtanu kehast leiti noa murdunud tera, siis on alust arvata, et kõik torke-lõikehaavad tekitati justnimelt noaga, mis ühe löögi ajal purunes. Kxxxtanu pea ja kaela piirkonda oli kokku löödud kaheksateist noahaava ja osad neist sügavad. 3.16 Bulbenko oma sõnul nägi, et Jekimov peksis kxxxtanut, kuid ta ei näinud millega, kuna Jekimov oli tema poole seljaga. Sellisest selgitusest järeldub, et Bulbenko pidanuks olema elutoas kohas, kus ta nägi esikusse ning seal olevaid isikuid. Usutav ei ole väide, et ta nägi, et Jekimov lõi, kuid ei näinud kas käega või noaga. Arvestades, et kxxxtanut löödi noaga kaheksateistkümnel korral, siis tegemist oli äärmiselt intensiivse tegevusega, milleks lööja pidi korduvalt oma kätt liigutama ja sirutama, et järgmiseks löögiks hoogu võtta. Fakt, et kxxxtanu seljal vere jälgi ei olnud, kuid samas oli kogu rindkere ja kõht verega kaetud, näitab, et noaga löömise ajal oli kxxxtanu ilmselt kõhuli maas ning löömise ajal või selle järgselt ei ole ta asendit muutnud. See näitab omakorda, et noaga löömiseks pidi lööja kummardama, mistõttu ei ole võimalik, et lööja selg sai kõrvalseisja eest varjata seda, kas kxxxtanut löödi käega või noaga. 3.17 Eelneva tõttu ei pea kohus Bulbenko ütlusi usutavaks. Sarnaselt eelmise episoodiga, on ka antud juhul Bulbenko ütlustes täheldatav, et ta on andnud väga detailseid selgitusi sündmuskoha ja tegevuste kohta, mis leidsid aset kuni hetkeni, mil teiste isikute sõnul algas just Bulbenko enda poolne aktiivne tegevus kxxxtanu ründamisel. Sealt edasi on Bulbenko ütlused ähmased, väites, et ta ei näinud kõike toimuvat. Samas on aga Xxx antud kirjeldus Bulbenko tegevuse kohta kxxxtanu noaga löömisel vastupidi üsna detailirohke. Sealjuures on ta öelnud asju, millest ta tol hetkel võis teadlikuks saada üksnes lööja enda sõnade vahendusel. Mingil muul viisil ei saanud ta olla teadlik, et noaga lööja lõikas läbi kxxxtanu unearteri ning löömiseks kasutatud nuga murdus katki ning noa tera jäi kxxxtanu kehasse. Tegemist on väidetega, mida Xxx ei saanud kuidagi ise välja mõelda. Xxx sõnul ütles seda Bulbenko, kui ta kxxxtanut noaga korduvalt lõi. Ühtki asjaolu, mis Xxx vastavasisulised ütlused kummutaks, kohtule esitatud pole. Xxx ütlustest nähtub ka asjaolu, et Bulbenko vedas kxxxtanu esikusse hoides tal riiete kraest kinni. Seega esikusse vedamise ajal pidi kxxxtanul veel särk seljas olema. Kuivõrd hiljem oli kxxxtanu särk elutoas tugitoolil, siis on ilmne, et selle sama riietest vedamise tagajärjel pidi kxxxtanult särk seljast ära tulema või võeti see talt seljast, kui viimane esikus lamas. Bulbenko ütlused kxxxtanu särgi osas on aga vastuolus muude tõenditega. Nimelt on ta öelnud, et koridori põrand oli täiesti verine ja kxxxtanu keha ülaosa samuti. Seetõttu võis talle jääda tähelepanuta, kas kxxxtanul oli süüdistatavate korterist lahkumise ajal särk seljas või mitte. Sündmuskoha vaatlusest on aga üheselt näha, et kxxxtanu seljal ei ole ohtraid vere jälgi, mistõttu ei saanud ka kuidagi jääda arusaamatuks kas kxxxtanul oli särk seljas või mitte. Bulbenko ütlused on vastuolus ka tugitoolil olnud vere osas. Ühel hetkel on ta öelnud, et veri sattus sinna seetõttu, et Xxx peksis kxxxtanut karguga pähe. Samas on ta öelnud, et sel ajal kui peksmine oli juba koridori nihkunud, istus Bulbenko kõnealusesse tugitooli, kuid sel 21 1-14-10916 hetkel tugitool verine ei olnud. Eelnevalt on aga tuvastatud, et karguga peksmine toimus enne esikusse minekut, seega pidi tugitool olema sel ajal juba verine. Mõni hetk hiljem ütles Bulbenko aga, et ta ei tea kuidas veri tugitooli sattus. Taoline vastuolu viitab pigem sellele, et Bulbenko ei istunud pärast karguga peksmist kõnealusesse tugitooli. Vastasel juhul olnuks ta teadlik seal olnud vere klompidest. See kinnitab veelkord, et Bulbenko liikus ise pärast karguga peksmist koos kxxxtanuga esikusse ning jätkas seal kxxxtanu peksmist noaga. 3.18 Kxxxtanul olevate vigastuste iseloom viitab sellele, et tegemist oli äärmiselt intensiivse ja jõulise vägivalla kasutamisega. Jekimov on pigem argliku loomuga ning mitte jõulise kehaehitusega. Seega isegi juhul, kui tõepoolest Jekimov oleks kxxxtanut noaga rünnanud, olnuks Bulbenko kindlasti võimeline teda takistama ning kxxxtanut kaitsma. Bulbenko selgitused selle kohta, miks ta vahele ei läinud on aga äärmiselt ebamäärased, mis taaskord viitab sellele, et tegelikuks ründajaks oli Bulbenko ise. 3.19 Lähtudes noavigastuste arvust ning asjaolust, et need olid kõik tekitatud elutähtsate organite (st kaela ja pea piirkonda) piirkonda, on üheselt selge, et neid lööke sooritades nägi Bulbenko ette, et tema tegevuse tagajärjel saabub kxxxtanu surm. Vigastuste arv viitab, et kxxxtanu surma põhjustamine oligi tema eesmärgiks. Seda kinnitab ka asjaolu, et korterist lahkumise järgselt ei kutsunud ta kxxxtanu surma saabumise vältimiseks kiirabi. Selle asemel tegid süüdistatavad hoopis kõik selleks, et kxxxtanu ise ega keegi teine ei saaks kxxxtanule abi osutada. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja ka Xxxi ütlustest nähtub, et laiba avastamise eel oli korteri uks lukus ning võtit seespool ukse ees polnud. See näitab, et korterist lahkudes keerati korteri uks väljastpoolt lukku ning seeläbi välistati kxxxtanu enda väljumine ja ka teiste isikute ligipääs korterile. Sündmuskoha vaatlusest nähtub, et kxxxtanu laip oli korteri ukse ees ning korteri ukse avamiseks ja korterisse sisenemiseks tuli laipa mõnevõrra nihutada. Seega pidi kxxxtanu pärast süüdistatavate korterist lahkumist ja ukse sulgemist liikuma ise ukse ette, võimalik, et just abi otsimiseks. Eksperdi selgituste kohaselt võis kxxxtanu lühikese aja jooksul pärast vigastuste tekitamist veel ise liikuda ning kohese meditsiinilise abi osutamise korral saanuks surma vältida. Süüdistatavad tegid aga kõik selleks, et kxxxtanu ei saaks abi kutsuda, ega helistanud ka ise kiirabisse. Sealjuures on üksnes ennast õigustavad Bulbenko väited, et Xxx pidi helistama kiirabisse. Süüdistatavate endi ja tunnistaja Xxx Ekimovi ütluste kohaselt olid süüdistatavad ja Xxx pärast tapmist mitu päeva koos ning seega oli Bulbenko väga hästi teadlik, et Xxx ei kutsunud kiirabi ja jättis sellest hoolimata ka ise abi kutsumata. 3.20 Kõik eelnevalt kajastatud asjaolud kogumis kinnitavad, et Bulbenko tegevuse eesmärgiks oligi kxxxtanu surma põhjustamine ning ta pani KarS § 113 tunnustele vastava tapmise toime kavatsetult. Kuivõrd tegemist oli korduva tahtliku tapmisega, tuleb Bulbenko käitumine kvalifitseerida KarS § 114 p 4 (alates 01.01.

§ 114lg 1 p 4) järgi korduva tapmisena.

Tuvastatud on, et Jekimov lõi kxxxtanut kahel korral pea piirkonda. Teist isikut korduvalt pea piirkonda lüües on ilmne, et lööja pidi mõistma ja mõistis, et ta rakendab kxxxtanu suhtes vägivalda ja põhjustab kxxxtanule oma tegevusega valu. Sarnaselt eelmise episoodiga, ei ole ka antud juhul tuvastatud, et Jekimovi tahtlus kxxxtanu löömisel oleks lisaks kxxxtanule valu põhjustamisele hõlmanud ka tapmist ning ta oleks osalenud Bulbenko poolt toimepandud tapmisteos. Kuivõrd puudub ka teave, et Jekimovi sooritatud löökide tagajärjel oleks kxxxtanule tekitatud raskeid tervisekahjustusi, tuleb Jekimovi tegevus kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Kuna tegemist on teise kehalise väärkohtlemise episoodiga, tuleks alates 01.01.2015 kvalifitseerida Jekimovi tegevus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. 22 1-14-10916 Karistus 4. Karistusseadustik näeb § 113 (alates 01.01.

§ 113lg 1) järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kar

S § 114 p 4 (alates 01.01.

§ 114lg 1 p 4) näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Kar

S § 120 (alates 01.01.

§ 120lg 1) näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kar

S § 121 (alates 01.01.

§ 121

lg 2 p 3) näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi, isikute süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatavate isikut ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistust kergendavad asjaolud antud asjas puuduvad. 4.2 Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus Jekimovi puhul arvesse, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Hoolimata sellest ei pea kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest kergemaliigilise karistusena rahalist karistust. Jekimov ei tööta ega oma ka mingeid muid sissetulekuallikaid, mille arvelt karistust täita. Lisaks sellele tuleb karistuse liigi valimisel arvesta ka asjaolu, et talle heidetakse ette kahe kuriteoepisoodi toimepanemist. Seega tegemist ei olnud ühekordse hetke emotsiooni ajel toimepandud kuriteoga vaid retsidiivse käitumisega. Hoolimata sellest, et ta oli 02.07.2014 osalenud Xxxi peksmises, mis hiljem lõppes kxxxtanu tapmisega, alustas ta järgmisel päeval ise teise kxxxtanu, Xxxi, löömist olukorras, kus temaga koos viibisid samad isikud, kes osalesid Xxxi peksmisel ja tapmisel. Seega pidanuks ta aimama, et need isikud võivad ka Xxxi puhul peksmisega ühineda. Seetõttu on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt juhindub kohus karistuse mõistmisel tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 redaktsiooni sanktsioonimäärast (so kuni kolmeaastane vangistus), kuivõrd see on käesoleval ajal kehtiva seadusega (mis näeb korduva kehalise väärkohtlemise eest ette kuni viieaastase vangistuse) võrreldes süüdistatava jaoks leebem. Nii nagu eelnevalt öeldud – karistust kergendavaid asjaolusid Jekimovi tegevuses tuvastatud ei ole. Küll aga tuleb KarS § 58 p-st 10 lähtuvalt arvestada raskendava asjaoluna Xxxi peksmise toimepanemist grupi poolt. Kxxxtanu peksmises osales neli isikut. Xxxi löömise osas tuleb KarS § 58 p 3 kohaselt arvestada, et kxxxtanu oli abitus seisundis olev isik. Xxx oli 100-protsendilise töövõimekaotusega ning ta liikus üksnes abivahendite (karkude) toel. Jekimovi retsidiivsust ning raskendavaid asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2-aastast vangistust. KarS § 68 lg-st 1 lähtuvalt tuleb karistusaja algust arvestada Jekimovi kinnipidamisest so alates 11.07.

1. Jekimovile valitud tõkend, vahistamine, tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni jätta muutmata. 4.3 Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus Bulbenko puhul arvesse, et teda on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning sealjuures ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest (vt Viru Maakohtu 28.01.2009, 11.07.2011 ja 08.10.2012 otsused). Varasemate kohtuotsustega on talle mõistetud nii rahalist karistust kui ka vangistust. 23 1-14-10916 4.3.1 KarS §-s 120 sätestatud süüteo toimepanemise eest mõistetava karistuse liigi valimisel on kohus seisukohal, et Bulbenko varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Teda on varem korduvalt karistatud isikuvastaste tegude toimepanemise eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Võttes arvesse toime pandud ähvardamise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Ühtegi kergendavat ega raskendavat asjaolu kõnealuse ähvardamisteo osas tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6kuulist vangistust. 4.3.2 KarS § 114 p-s 4 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse osas peab kohus esmalt vajalikuks märkida, et mõlema tapmise episoodi osas esinevad raskendavad asjaolud. KarS § 58 p 10 kohaselt peab Xxxi tapmise puhul arvestama, et tapmisele eelnenud peksmise pani Bulbenko toime isikute grupis. Kxxxtanu peksmises osales neli isikut. Rünnates neljakesi üht isikut võeti kxxxtanult igasugune võimalus vastupanu osutada ning end kaitsta. Kohtu hinnangul on tegemist äärmiselt madala ja taunitava käitumisega. Peksmisele järgnenud tapmise pani Bulbenko samuti toime isikute grupis, so koos Lavrenoviga. Lähtuvalt KarS § 58 p-st 3 tuleb Xxxi tapmise episoodis võtta karistust raskendava asjaoluna arvesse teo toimepanemist abitus seisundis oleva isiku suhtes (vt punktis 4.2 põhjendusi). Oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud kxxxtanu võimeline osutama mingit reaalset vastupanu. Bulbenko kasutas seda alatult ära ning oma olulist füüsilist üleolekut rakendades peksis esmalt kxxxtanut kätega ja karguga ning lõi 18-l korral noaga, põhjustades kavatsetult kxxxtanu surma. Karistuse määra otsustamisel ei saa jätta tähelepanuta Bulbenko retsidiivsust. Teda on varem kolmel korral karistatud KarS § 121 järgi isikute kehalise väärkohtlemise eest. Hoolimata sellest ei ole ta teinud sellest mingeid järeldusi ega püüdnud hoiduda tegevustest ja olukordadest, mis kutsuvad esile tema agressiivse ja vägivaldse käitumise. Vastupidi, ajas on tema vägivalla teod läinud järjest ohtlikumaks ning brutaalsemaks. See näitab, et negatiivsete emotsioonide ja konfliktide tekkimisel ei püüa süüdistatav lahendada neid ühiskonnas aktsepteeritud viisil. Selle asemel rakendab ta konflikti mahasurumiseks vägivalda. Käesoleva menetluse esemeks olevate tegude tehiolud näitavad, et Bulbenkol ei ole teise isiku ründamiseks vaja erilist motiivi. Antud juhul ei olnud tal endal Xxxiga varasemalt mingeid konflikte olnud ning tal puudus igasugune põhjus Xxxile etteheidete tegemiseks. Vaatamata sellele ühines ta teiste isikute poolt alustatud Xxxi peksmise ja tapmisega, kusjuures kxxxtanu tapmisel oli Bulbenkol just määrav roll. Bulbenko käitumise ohtlikkust näitab eriti ilmekalt asjaolu, et Xxxi tapmine ei kutsunud Bulbenkos esile mingit kahetsust ega tahtmist edaspidi taolisi tegusid vältida. Ta väljendas oma teo suhtes täielikku ükskõiksust, jätkates samal õhtul alkoholi tarbimist ega üritanud mingilgi viisil oma käitumist korrigeerida. Juba järgmisel päeval, teise kxxxtanuga tekkinud tühise konflikti lahendamiseks otsustas Bulbenko taaskord kasutada põhjendamatult jõhkrat vägivalda ning lõi abitus seisundis olevat kxxxtanut korduvalt noaga tekitades talle eluohtlikke vigastusi. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Bulbenko on ühiskonna jaoks sobimatu ja parandamatult ohtlik inimene. Ta eirab järjepidevalt ühiskonnas kehtivad põhiväärtusi ning inimelu ei oma tema jaoks mingit väärtust. Ilma igasuguse motiivita võib ta üksnes oma negatiivsete emotsioonide ja füüsilise üleoleku väljaelamiseks tappa lühikese ajavahemiku jooksul mitu inimest. Selline käitumine kujutab endast ohtu kõikidele ühiskonnaliikmetele, 24 1-14-10916 mitte ainult Bulbenko lähemale tutvusringkonnale. Seega tuleb tema tegevust pidada eriliselt ühiskonnaohtlikuks. Tuvastatud faktilised asjaolud näitavad, et Bulbenko ei ole mingilgi viisil toimepandud tapmisi kahetsenud. Ta on äärmiselt vägivaldne ning kaasinimeste huve eirav enesekeskne isik. Arvestades Bulbenko isiksust, tema retsidiivset vägivaldset käitumist ning tema tegudes väljenduvat ükskõiksust ja lugupidamatust õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes, leiab kohus, et tähtajalise vangistuse mõistmine ei täida üld- ja eripreventiivseid eesmärke ega taga õiguskorra piisavat kaitset ja kaasinimeste turvalisust. Tähtajaline vangistus oleks asjakohane, kui isikut ja teo tehiolusid arvestades võiks teha tulevikuprognoosi, et edaspidi süüdimõistetu tõenäoliselt uusi tapmisi toime ei pane. Taolist järeldust saaks teha nt siis, kui tapmine on pandud toime pikaajalistest isikute vahelistest suhetest tõusetunud konflikti tõttu ning sel juhul poleks põhjust arvata, et süüdistatav võib ka mõne teise isiku jaoks ohtlik olla. Käesoleval juhul on aga tapmised pandud toime ilma erilise motiivita ja isikute suhtes, kellega Bulbenkol puudusid varasemast igasugused konfliktid. Pigem olid tema suhtes kxxxtanutega head. Tapmised toimusid üksnes huligaansel ajendil ja hetke emotsioonide pinnalt. Seetõttu on kohtul alust arvata, et ka pärast pikaajalisest vangistusest vabanemist võib Bulbenko jätkata teiste isikute suhtes raskete isikuvastaste tegude toimepanemist. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et Bulbenkot tuleb karistada eluaegse vangistusega. 4.3.3 KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb eelnimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Bulbenkole liitkaristuseks eluaegne vangistus. KarS § 68 lg-st 1 lähtuvalt tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda Bulbenko kinnipidamise aeg, so 05.07.
2. Bulbenkole valitud tõkend, vahistamine, tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata. 4.4 Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus ka Lavrenovi puhul arvesse, et teda on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning sealjuures ka raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. KarS § 113 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse. Lavrenovile karistuse mõistmisel peab arvestama, et vastavalt KarS § 58 p-le 10 esineb karistust raskendava asjaoluna tapmise toimepanek isikute grupis (vt punkt 4.3.2 põhjendusi). Võttes arvesse toimepandud tapmise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on üle keskmise. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades isiku retsidiivsust ning süüd, asja tehiolusid ja raskendava asjaolu esinemist, on karistuse eesmärkide saavutamiseks vaja kohaldada pikaajalist, sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemat vangistust. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kxxxks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisaxxx Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 11-aastast vangistust. KarS § 68 lg-st 1 lähtuvalt tuleb karistusaja algust arvestada Lavrenovi kinnipidamisest so alates 23.10.
3. Lavrenovile valitud tõkend, vahistamine, tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata. Tsiviilhagi
4. Kxxxtanu Xxx esitas tsiviilhagi summas 684,82 eurot. Nõue koosneb tema venna Xxx Xxxi matuse kuludest ning hagile on lisatud ka vastavad kuludokumendid. Xxx Xxxi tütar 25 1-14-10916 Xxx ütles kohtus, et suurema osa nendest kuludest kandis tema, kuid kuna ta ei ela Eestis ja pole võimalust siin pidevalt viibida, siis tema esindajana esitas hagi Xxx. 5.1 VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine muu hulgas õigusvastane ka siis, kui see tekitati kxxxtanu surma põhjustamisega. 5.2 Tsiviilhagis esitatud kahjunõue seisneb kulutustes, mida kxxxtanud pidid kandma Xxx Xxxi surma tõttu, st Xxx Xxxi matuse korraldamise kulud. Nõude suurus on tõendatud SA Vaivara Kalmistud, SA Narva Haigla, OÜ Aibicilia ja OÜ Amenti Matusebüroo esitatud arvetega. Xxx Xxxi matmiseks tehtud kulutused olid kohtu hinnangul vajalikud ning mõistlikus suuruses. 5.3 Punktis 3 toodud asjaoludel tuvastas kohus, et Xxx Xxxi surm saabus tahtliku tapmise tagajärjel ning selle pani toime Anton Bulbenko. Seega vajadus teha kulutusi Xxx Xxxi surnukeha matmiseks tõusetus otseselt Anton Bulbenko tegevuse tagajärjel ning tegemist oli süülise käitumisega VÕS § 1043 tähenduses. 5.4 Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxxi esitatud nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel tuleb Anton Bulbenkolt mõista Xxxi kasuks välja 684,82 eurot. Menetluskulud
5. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetute poolt. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatavate isikuid arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga, et kohus mõistab süüdistatavatele karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. 6.1 KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt kuulub Bulbenkolt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1075 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Bulbenkolt välja ekspertiiside eest 4789,25 eurot (pool surnu ekspertiisi nr 14E-IDS0021/177 tegemise kulust, so 125 eurot; surnu ekspertiisi nr 14E-IDS0024/181 tegemise kulu summas 250 eurot; surnu täiendekspertiisi nr 14E-IDT0011 tegemise kulu summas 68 eurot; osa DNA-ekspertiisi tegemise kulust, so 4346,25 eurot). Samuti kuulub Bulbenkolt väljamõistmisele tunnistaja Xxx sõidukulud ja saamata jäänud töötasu kokku summas 63,96 eurot. Bulbenkol tuleb hüvitada ka kaitsja Igor Belugini õigusabi kulud kokku summas 3965,44 eurot (kohtueelses menetluses 1369,44 eurot ja kohtumenetluses 2596 eurot). 6.2 KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt kuulub Lavrenovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1075 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Lavrenovilt välja ekspertiiside eest 1863,5 eurot (pool surnu ekspertiisi nr 14E-IDS0021/177 tegemise kulust, so 125 eurot; osa DNA-ekspertiisi tegemise kulust, so 1738,50 eurot). Samuti kuulub Lavrenovilt väljamõistmisele kaitsja Oleg Gorškaljovi õigusabi kulud kokku summas 3204,72 eurot (kohtueelses menetluses 636,72 eurot ja kohtumenetluses 2568 eurot). 6.3 KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub Jekimovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 645 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Jekimovilt välja ekspertiiside 26 1-14-10916 eest 4346,25 eurot (so osa DNA-ekspertiisi tegemise kulust). Samuti kuulub Jekimovilt väljamõistmisele kaitsja Galina Tšelnokova õigusabi kulud kokku summas 3645,72 eurot (kohtueelses menetluses 1077,72 eurot ja kohtumenetluses 2568 eurot). Asitõendid
6. Asitõendina äravõetud süüdistatavate ja kxxxtanute riided ning jalanõud, sündmuskohtadelt äravõetud riideesemed, suitsukonid, noad, juhtmed, kargu tükid tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p-st 4 juhindudes hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendina äravõetud raudkang tuleb KrMS § 126 lg 3 p-st 2 lähtuvalt tagastada omanikule Xxxile. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Eesistuja kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Raud Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Ert Rahvakohtunik 27