← Eesti

3-16-1466/10

KOHTUMÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. august 2016, Tartu Haldusasi Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla
  2. juuni
  3. a käskkirja nr 6-2/983 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  4. augusti
  5. a määrus Igor Abdulajevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Igor Abdulajev Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-16-1466 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Igor Abdulajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. augusti
  7. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Vangla
  9. juuni
  10. a käskkirjaga karistati Igor Abdulajevit distsiplinaarkorras noomitusega, kuna ta keeldus
  11. mail
  12. a kella 13.10 paiku asumast tööle sektsiooni koristajana. I. Abdulajev esitas nimetatud käskkirjale vaide, kuid see jäeti Tartu Vangla
  13. juuli
  14. a vaideotsusega nr 1-11/262-2 rahuldamata.
  15. I. Abdulajev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib nimetatud käskkirja tühistamist, kuna selle andmisel on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja uurimisprintsiipi ning tõendeid on valesti hinnatud. Kaebaja ei saa tervise tõttu töötada. Ta on juba Tallinna Vanglas töötanud. Ühtlasi esitas I. Abdulajevi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
  16. Tartu Halduskohtu
  17. augusti
  18. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti I. Abdulajevi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt: 3.
  19. Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 kohaselt on antud haldusasjas tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 15 eurot. 3.
  20. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1 p-st 1 ning lisaks Riigikohtu üldkogu
  21. aprilli
  22. a otsusest asjas nr 3-3-1-35-
  23. Arvestades neid asjaolusid ja hinnates kaebaja isikukonto väljavõtet perioodil
  24. märts 2016 kuni
  25. juuli 2016, ei ole kahtlust selles, et kaebaja on maksejõuetu isik. Samas ei tingi see kaebaja vabastamist riigilõivu tasumisest, vaid hinnata tuleb ka kaebus eduväljavaateid. 3.
  26. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 37 lg 2 p 3 sätestab, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Kaebaja tööle määramise on kooskõlastanud meditsiiniosakonna juhataja arst. Asjaolu, et tööle asumise korralduse andmise päeval viidi kaebaja tervisekontrolli, ei tähenda, et teda ei saanuks tööle määrata, sest tuvastati, et kaebaja tööst vabastamiseks näidustust ei esine. Riigikohtu
  27. jaanuari
  28. a otsusest asjas nr 3-3-1-53-14 tuleneb, et kui arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, siis ootamatule terviserikkele viidates tööle asumisest keeldumise korral saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Tähtis ei ole ka see, et kaebaja on varasemalt Tallinna Vanglas töötanud. See ei välista kaebaja korduvalt tööle määramist. Sellest järeldub, et esitatud kaebust ei saa pidada edukaks, mistõttu jääb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  29. I. Abdulajev esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  30. augusti
  31. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kaebaja töövõimetuse oleks pidanud tuvastama arst, mitte õde.
  32. augustil 2016 tegi perearst otsuse suunata kaebaja neuroloogi vastuvõtule seoses vasaku õla valudega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  33. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  34. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
  35. augusti
  36. a määruse resolutsiooni p-st 1 tuleneva järeldusega, et I. Abdulajevi vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ei ole lubatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu
  37. augusti
  38. a määruses esitatud seisukohti, mis puudutavad menetlusabi andmata jätmist (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust Tartu Halduskohtu määruse muutmiseks.
  39. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja tööle määramiseks oli antud kooskõlastus
  40. aprillil 2016 (tl 27). See, et kaebaja sattus vahetult pärast tööle määramise käskkirja tegemist meditsiiniosakonda (tl 20), kus temaga tegeles õde, ei ole vastuolus Riigikohtu lahendiga haldusasjas nr 3-3-1-53-14, millele on oma määruses viidanud ka halduskohus. Seda enam, et läbivaatusel ei tuvastatud mitte ühtegi silmnähtavat asjaolu, mis oleks välistanud tööle asumise. Käesoleval juhul ei saa tähtsust omistada ka sellele, et väidetavalt on kaebaja suunatud neuroloogi vastuvõtule, kuna hinnangut vaidlustatud käskkirjale ei saa muuta asjaolud, mis ilmnevad pärast käskkirja andmist.
  41. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  42. augusti
  43. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.