1-14-3954/168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3954 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus Ilja Šmigoli (ik 39310070213) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ilja Šmigoli kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. septembri 2014 otsusega mõisteti Ilja Šmigolile KarS § 199 lg 1 ja § 257 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega liitkaristuseks üks aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu
6. juuni 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
7. november
8. Harju Maakohtu
9. jaanuari 2015 määrusega moodustati I. Šmigolile uus liitkaristus, milleks on 5 aastat ja 25 päeva vangistust.
10. Viru Vangla esitas
11. augustil 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Šmigoli vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
12. Viru Maakohtu
13. oktoobri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I. Šmigolil on kinnipidamiskohas 27 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 18 on määratud korraldustele mitteallumise eest. Maakohtu hinnangul puudub alus arvata, et isiku käitumine saab vabaduses olema seaduskuulekas, kui süüdimõistetu ka range režiimiga järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Antud asjaolu näitab seda, et I. Šmigolil puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Uute kuritegude toimepanek ei ole olnud juhuslik ning I. Šmigoli korduvkaristatust arvesse võttes ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Maakohus luges positiivseks, et I. Šmigolil on vabanemise korral olemas kindel elukoht, talle on garanteeritud kindel töökoht, tal on olemas toetav sotsiaalvõrgustik ning I. Šmigol on läbinud vangistuses viibides sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“ ning sooritanud A1 taseme riigikeele eksami tulemusele 95 % ja hetkel omandab riigikeelt tasemel B
14. Samas ei taha kinnipeetav täita täitmiskavajärgset töötamiskohustust ja sellest tingituna on tekkinud distsiplinaarkaristused. I. Šmigoli tutvusringkond koosneb kriminaalkorras karistatud isikutest, mis omakorda suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa resotsialiseerumisele. I. Šmigol on mõjutatav, kuna kõik kuriteod on toime pandud grupis. Isik on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Maakohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik I. Šmigoli ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva pika katseaja ning temale pandavaid kohustusi täita nõuetekohaselt. I. Šmigoli puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. I. Šmigoli iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üle süüdimõistetu varasemat käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Šmigoli kaitsja vandeadvokaat A. Simosn, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist. I. Šmigol soovib vabanemise korral käia ära operatsioonil, lõpetada gümnaasiumi ja minna edasi õppima ülikooli. I. Šmigol kinnitab, et sooritas kuriteo nooruse rumalusest, on oma vigadest aru saanud, teinud omad järeldused ning on valmis seaduskuulekana naasma ühiskonda. Kaitsja toetab I. Šmigoli ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja märgib, et kõik eeldused selleks on täidetud – isikul on elu- ja töökoht ning igati toetavad vanemad. Kaitsja hinnangul ei näita distsiplinaarkaristused isiku allumatust, vaid konflikti ühe konkreetse vanglaametnikuga. Isikul on olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud töökoht OÜ-s XXX , kus ta töötas ametlikult ka enne viimast vangistust. Kaitsja leiab, et mõistlikum on I. Šmigol allutada kriminaalhooldusele, mitte teda hoida kinnipidamisasutuses. Kriminaalhooldus garanteeriks isiku seaduskuuleliku käitumise. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, ei vabasta I. Šmigoli vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud kogumis ja kohtukolleegium nõustub vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
17. I. Šmigoli on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja käesoleval hetkel kannab ta teist reaalset vanglakaristust. Kinnipidamiskohas on I. Šmigoli distsiplinaarkorras karistatud 27 korral. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomusest nähtub, et I. Šmigol ei soovi täita täitmiskavaga määratud töötamiskohustust ning sellest tingituna on tal distsiplinaarrikkumisi. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et kui kinnipeetav ei ole suuteline vanglas distsiplinaarrikkumistest hoiduma, siis puudub alus arvata, et kriminaalhooldus garanteeriks I. Šmigoli seaduskuuleka käitumise.
18. Ka ringkonnakohus loeb positiivseks, et I. Šmigolil on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik ning ta on kinnipidamiskohas osalenud sotsiaalprogrammis ja omandab riigikeelt. Samuti hindab kohus I. Šmigoli soovi õppida ja keskharidust omandada. Eeltoodud asjaolud ei tähenda aga, et kinnipeetav tuleks tingimata ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kohus peab alati hindama KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ning praegusel juhul ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud tema vabastamist. Ka enne kinnipidamiskohta sattumist oli I. Šmigolil olemas elu- ja töökoht ning toetav perekond, kuid see ei hoidnud ära I. Šmigoli poolt kuritegude toimepanemist.
19. Maakohus on õigustatult rõhutanud, et kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid sellest hoolimata pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei olnud varasem karistus ja käitumiskontrolli reeglid piisavad, et suunata I. Šmigoli õiguskuulekale teele. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et I. Šmigol suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. I. Šmigoli ennetähtaegseks vabastamiseks peab uute kuritegude toimepanemise risk olema minimaalne, kuid see tingimus ei ole täidetud. Kuna uute kuritegude toimepanemise oht on endiselt väga suur, siis ei ole mõistetud karistuse eesmärgid veel täidetud.
20. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
21. oktoobri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk