1-16-7655/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-7655 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Dmitri Polgorodnik (ankeetandmed maakohtu otsuses), määruskaebus rahaliste kohustuste ajatamise peale Deniss Medvedev Adv. Leelo Viil Prokurör Kaitsja septembri 2016 otsus RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Polgorodniku määruskaebus Harju Maakohtu
3. oktoobri 2016 otsuse peale menetluskulude ja tsiviilhagi ajatamises kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohus otsustas
5. septembri 2016 otsusega tunnistada süüdi Dmitri Polgorordniku KarS § 199 lg 2 p-de 1, 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust, s.o vangistus 10 (kümne) kuud Harju Maakohtu 19.04.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-287 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 22 päeva vangistuse võrra (selle kohtuotsuse järgi tegemata üldkasulik töö 352 tunni ulatuses, mis vastab 11 kuule 22 päevale vangistusele) ning liitkaristuseks mõisteti Dmitri Polgorodnikule vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva (vt maakohtu vigade parandamise 2.11.2016 määrus). KarS § 68 lg 1 alusel arvatati karistusaja hulka eelvangistus ning karistuse kandmise alguseks loeti 22.07.
6. Tõkend – vahistamine – tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Kohus rahuldas ka esitatud tsiviilhagi ning VÕS § 1043 ja § 1045 alusel mõisteti Nikolai Jegorovilt ja Dmitri Polgorodnikult solidaarselt välja kannatanu DV kasuks 2000,75 eurot, mis tuleb kanda DV arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti välja mõista riigituludesse: - Dmitri Polgorodnikult menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot, määratud kaitsja tasu 216 eurot, DNA ekspertiisis nr 16EGE0704 maksumusest üks kahendik, s.o 142,50 eurot, jäljeekspertiisi nr 16E-TJ0039 maksumus 314 eurot. Menetluskulude osas märkis kohus, et menetluskulusid on KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt vähemalt 109,79 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. APELLATSIOONI SISU:
7. Süüdistatav taotleb apellatsioonis kohtuotsusega pandud rahaliste kohustuste täitmise edasi lükkamist 1 aastaks, põhjuseks vanglas töö saamise võimatus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
8. KrMS prg 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku
9. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebekorras. KrMS prg 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11 või 12 peatüki sätteid, arvestades
10. peatükis sätestatud erisusi. KrMS prg 326 lg 2 (
11. ptk)
12. lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS prg 390 lg-st 1 kehtib KrMS prg 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et kaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni (määruskaebust), milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nagu märgitud, taotleb D. Polgorodnik määruskaebuses talt väljamõistetud menetluskulude ja tsiviilhagi hüvitamise kohustuse edasilükkamist 1 aastaks. Kohtukolleegium osutab kõrgeima astme kohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 p-le 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest menetluskulude ajatamise küsimuses, et menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohus D. Polgorodniku menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. Märgitust tuleneb, et seaduslik alus D. Polgorodniku taotluse rahuldamiseks menetluskulude osas puudub. Kõnealuses lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Kannatanu kasuks väljamõistetud summa osas alustatakse täitemenetlust kannatanu e sissenõudja avalduse alusel. Kas ja millal sissenõudja avalduse kohtutäiturile esitab, on tema otsustada. Siin prevaleeruvad kannatanu huvid ning kohus ei saa panna kannatanule kohustust mitte pöörduda enne aasta möödumist või enne võlgniku poolt karistuse ärakandmist vms kohtutäituri poole täitemenetluse alustamise avaldusega. Seega, kuna sellised normid, mis võimaldaksid D. Polgorodniku taotluse rahuldamist puuduvad ning puudub ka seaduslik alus D. Polgorodniku taotluse rahuldamiseks, siis tuleb Harju Maakohtu lahend D. Polgorodniku suhtes menetluskulude ja tsiviilhagi osas jätta muutmata ja tühistamata.
13. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust D. Polgorodniku määruskaebuse alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et D. Polgorodniku määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Määrus parandatud 15.11.2016 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tuvastas, et kolleegiumi
14. novembri 2016 kohtumääruses kriminaalasjas nr 1-16-7655 esineb ebatäpsus kohtuotsuse resolutsiooni Harju Maakohtu otsuse kuupäevas, milline ei mõjuta kohtumäärust sisuliselt. Nii on resolutsioonis märgitud, et läbi jäetakse vaatamata Dmitri Polgorodniku määruskaebus Harju Maakohtu
15. oktoobri 2016 otsuse peale. Õige on, et ringkonnakohus jätab läbi vaatamata Dmitri Polgorodniku määruskaebuse Harju Maakohtu
16. septembri 2016 otsuse peale. Eeltoodud põhjusel ja juhindudes KrMS § 306 lg-st 5, Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium määrab:
17. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. novembri 2016 kriminaalasjas 1-167655 tehtud määruse resolutsioonis lugeda õigeks Harju Maakohtu
19. oktoobri 2016 otsuse asemel Harju Maakohtu
20. septembri 2016 otsus.
21. Käesolev määrus kuulub lahutamatu osana Tallinna Ringkonnakohtu
22. novembri 2016 määruse juurde ja ei ole eraldi vaidlustatav.
23. Saata määrus teadmiseks isikutele, kellele on väljastatud vigase määruse koopia.