lg 5 alusel kostja kanda, kuna hageja püüdis enne hagiavalduse esitamist edastada nõudeavalduse kosjale. Hageja kasutas rahvastikuregistris olevaid elukoha ja sidevahendite aadresse ja muid võimalusi nõudeavalduse edastamiseks. Hageja kasutas temale teadaolevaid võimalusi ja tegi kõik endast oleneva, et kostjale nõudeavaldus kätte toimetada. Hageja saatis 27.01.2016 kostjale nõudeavalduse tähitud kirjaga kriminaalasjas märgitud elukoha andmetest lähtudes aadressil XXX ning 17.02.2016 rahvastikuregistris esitatud elukoha aadressile XXX. Nõudeavaldused tähitud kirjadega tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. 17.02.2016 saatis hageja nõudeavalduse ka kostja rahvastikuregistris esitatud sidevahendi aadressile XXX. Kuna kostja tähitud kirju ei nõudnud ja laekumist ei toimunud, saatis hageja 07.03.2016 kostjale nõudeavalduse lihtkirjaga. Kuna nõude laekumist ei toimunud ikkagi, saatis hageja 11.04.2016 kostjale meeldetuletuse nr 5-3.4/8777 nõude tasumiseks e-posti aadressile ja rahvastikuregistri aadressile. Kostja ei ole taganud rahvastikuregistris oma elukoha ja sidevahendite andmete õigsust või ei reageerinud AS Eesti Post poolt kostjale jäetud tähitud kirja teatisele, et nõudeavaldus kätte saada. Hagi esitamine oli seega põhjustatud kostja käitumisest. Maakohtu määrus 4. 15.09.2016 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega ning menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud. 5.
lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas
Hageja esitas hagi tagasivõtmise avalduse enne eelmenetluse lõpetamist. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hagi läbi vaatamata. 6. Vastavalt
lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hageja selgitas, et ta võttis hagi tagasi seoses kostja poolt nõude omaks võtmisega ja nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist eelmenetluses. Hageja selgituste kohaselt peaksid menetluskulud jääma kostja kanda, sest hagi esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest (
Hageja poolt kirjeldatud asjaolud ei kinnita, et hagi esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest. Kostja selgitas, et sai esitatud nõudest teadlikuks alles 06.09.2016 vanaema kaudu ja nimetatud asjaolu ühtib kohtuistungi sekretäri poolt 06.09.2016 koostatud telefonogrammiga (tl 55). Samuti ei ole hageja esitatud tõenditest näha, et varasemalt oleks kordagi õnnestunud kostjale nõudeavaldust kätte toimetada. Seega ei esine
lõigetes 3-5 toodud asjaolusid ega ka
Määruskaebus
Kostja võttis koheselt hagi õigeks ja kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostja, tekitades teisele isikule tervisekahjustusi ja saades selle eest 25.06.2014 otsusega nr 1-14-4462 karistada ning sama otsusega kandes teise kannatanu tervisekahjustustega tekitatud kulud pidi arvestama, et ka teistel tervisekahjustusi saanud isikutel võivad kaasneda tervisekahjustuste raviga kulutused. Kostja pidi olema valmis selleks, et talle hakatakse esitama ja talle saadetakse tervisekahjustuste raviga seotud kulude hüvitamise nõudeid. Kostja pidi eeldama, et kui muid aadresse tema kohta kätte saada ei ole, siis toimetatakse nõudeavaldus talle tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja oma andmete õigsuse eest vastutajana ei ole taganud andmete õigsust. Hageja saatis kättesaamise tagamiseks nõudeavalduse kostjale kuuel korral erinevatel aadressidel: kahel korral tähitud kirjaga, kahel korral lihtkirjaga ja kahel korral e-kirjaga. Arvestades nõude suurust, täiendavaid kulusid ja kostja poolt hagejaga mittekontakteerumist, ei olnud mõistlik rohkem kirju saata, sest saatmine ei oleks andnud soovitud tulemust. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusdokumentide kättetoimetamise võimalused hagejal puuduvad. Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus sai 06.09.2016 kontakti kostja vanaemaga, mitte kostjaga, mis omakorda tõendab, et maakohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada vaatamata samadele elukoha andmetele, mis olid hageja käsutuses. 08.09.2016 kostja vastusest nähtub, et kostja ei ole kohtule teatanud, et tema andmed oleks ebaõiged ega ole teatanud üldse oma andmeid. Seega võib asuda seisukohale, et hagejale varasemalt teada olnud kostja andmed olid õiged. Hageja tegi mõistlikke pingutusi nõudeavalduse kostjale kätte toimetamiseks ja need pingutused ebaõnnestusid kostjast tulenevatel põhjustel, mistõttu hageja ei oleks saanud muul viisil kui hagi esitamisega oma nõuet rahuldada. 9. Hageja on 14.09.2016 avalduses viidanud ja tõendanud, et kostja rahuldas hageja nõude peale hagi esitamist. Kui maakohus leidis, et ei esine
lg 6 kohaldamise eeldusi, siis oleks kohus pidanud kohaldama
Kohtumäärusest nähtub, et maakohus on hinnanud
lg 2 kohaldamiseks sättes toodud eeldusi, kuid eelduste mitteesinemine või esinemine on jäänud põhjendamata. 10. Ekslik on maakohtu seisukoht, et ei esine
lg-s 4 ja lg-s 5 toodud asjaolu - hagi tagasivõtmine seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui kostja ei oleks nõuet rahuldanud, ei oleks hageja ilmselgelt hagi tagasi võtnud. 11. Maakohus ei ole kõiki tõendeid hinnanud, sest vastasel juhul oleks kohus leidnud, et esinevad
Maakohus on jätnud hindamata tõendid hagi omaksvõtu ja nõude tasumise kohta, hindamata on määruskaebuse esitaja pingutused nõude kättetoimetamise osas.
Menetluse edasine käik
Ringkonnakohtu seisukoht
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Normi mõtte kohaselt on selles silmas peetud olukorda, kui kostja on nõude esitamisest teadlik, kuid keeldub seda vabatahtlikult täitmast. Seejuures võib kostja keeldumine olla otseselt väljendatud või seda on võimalik tema käitumisest piisavalt järeldada. Kostja elukoha väljaselgitamise riski kannab põhimõtteliselt hageja, kes saab selleks kasutada mh ka riigi poolt tagatud võimalusi (nt pöörduda põhjendatud taotlusega Rahvastikuregistri pidaja poole, õigus kasutada ametiteenusena kohtuäiturite poolt pakutavat kättetoimetamisteenust). Käesolevas asjas ei ole võimalik väita, et kostja oli nõudest teadlik ja tema käitumisest saab järeldada, et ta keeldus selle täitmisest. 19.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Sama sätte lõike 6 järgi, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Liis Arrak /digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv /digitaalselt allkirjastatud/ Kaupo Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.