Obsah (11)

§ 637§ 62§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2016.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.04.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt tellis OSAÜHING XXXX(kostja) 28.07.2015 XXXX(hageja) külmutatud lihatooteid kokku summas 1886,15 eurot. Tellitud kauba eest esitas hageja kostjale arve nr 08233 summas 1 886,15 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 02.08.

1. Tellitud kaup tarniti kostjale 31.07.
2. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja tarnitud kauba eest tasunud. Tuginedes eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista 1886,15 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hagi on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele, kuna kostja ei ole tema poolt 27.07.2015 tellitud kaupa hagejalt kätte saanud. Tellimuse mittetäitmise kohta on kostja eelnevalt teada andnud hagejale telefonitsi. 2015.a. majandusaastaaruande ettevalmistamise käigus täiendavalt läbi viidud kontrolli tulemusel selgus, et kostja raamatupidamises puudub vaidlusalune kuupäevaga 28.07.2015 dateeritud hageja 2 arve nr 08233 ning sellega kaasnevad muud dokumendid. Sellest tulenevalt on vaidlusalune arve alusetu, kuna hageja väidetavalt toimunud kauba tarne ei ole kostjani jõudnud. Vastavalt poolte kokkuleppele kujunes praktika, et väljastatud arve pidi hageja saatma esmalt epostile dronox@gmail.com ja originaali saatma koos kaubaga. Kuid vaadeldav arve ei olnud hageja poolt kostjale tasumiseks välja saadetud. Hageja 01.08.2016 seisukohale tõendina lisatud CMR saatelehest ei tulene, et saatelehes kajastatud kaup oli antud kostjale üle. Dokumendi “Kaubad vastuvõtnud” lahtris olev allkiri on kostjale tundmatu, seda ei kirjutanud alla kostja esindaja. Kuupäev on samas lahtris kirjutanud kostjale tundmatu isiku käekirjaga. Kui kaubad olid tõepoolest hageja poolt kostjale saadetud, siis kuna hageja ei teosta vedu ise, vaid tellib veoteenust oma partneril (XXXX), pidi hageja varustama vedaja autojuhi kostja/tellija telefoninumbriga, et kauba saabumisel oleks võetud ühendus kostjaga ja kaup oleks tellijani jõudnud ning viimasele üle antud. Kuna ilmselt käesoleva haginõude eest peaks tegelikult vastutama hageja ees veofirma, kes andis hageja kaubad üle tundmatu saajale. Seetõttu ei ole hageja poolt menetlusse tõendina esitatud XXXXkinnituskiri usaldusväärne dokument. Pealegi, sel dokumendil puuduvad ametliku dokumendi tunnused, nimelt koostamise kuupäev ja number, samuti ei ole selge kas dokument on allkirjastanud pädeva ametiisiku poolt. Kostja seisukohalt nimetatud kinnituskiri on deklaratiivse iseloomuga, dokument ei selgita ega tõenda asjas midagi, sest põhineb sellele juurdelisatud sama CMR saatelehe andmetel ning kordab neid. Samuti märgib kostja, et veofirma XXXXei toimetanud kunagi ise hageja kaubad otse kostjani, vaid Tallinnas Betooni tänaval asuva logistikakeskuseni. Kohtu põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 30.08.2016 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 3 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Käesoleval juhul on hageja oma hagis tuginenud sellele, et kostja on hagejalt 28.07.2015 tellinud külmutatud lihatooteid kokku summas 1886,15 eurot. Tellitud kauba eest esitas hageja kostjale arve nr 08233 summas 1886,15 eurot (tlk 4, tõlge lk 5). VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu mõiste järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta ei oleks nimetatud kaupa hagejalt tellinud. Seega oli poolte vahel sõlmitud müügileping.
3. Kostja on tuginenud oma vastuväidetes asjaolule, et tema ei ole hagis märgitud kaupa saanud. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kaup on kostjale üle antud. 7.1 Maakohus leiab, et kostja on kauba, s.o külmutatud lihatooted, saanud. Hageja on kohtule esitanud CMR saatelehe, millest nähtub, et 28.07.2015 oli kaup üleantud vedajale XXXX ja 31.07.2015 oli tarnitud tellijale, s.o kostjale (tlk 41). Kaupade kätte toimetamise kohaks oli CMR saatelehe kohaselt Keldrimäe tee 9, Tallinn (saatelehe p 3 „place of delivery of the goods“). See, kas eelnevad korrad on kaubad viidud Tallinnas Betooni tänaval asuva logistikakeskuseni, ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et ta ei oleks kättesaadav või ei oleks tegutsenud aadressil Keldrimäe tee 9, Tallinn. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hagejaga oleks kokkulepitud mingi muu koht kauba üleandmiseks. 7.2 Kostja on vastuses märkinud, et dokumendi “Kaubad vastuvõtnud” lahtris olev allkiri on kostjale tundmatu, seda ei kirjutanud alla kostja esindaja ning kuupäev on samas lahtris kirjutanud kostjale tundmatu isiku käekirjaga. Kohtu hinnangul on nimetatud väited jäänud paljasõnalisteks ning ei tõenda käesoleval juhul, et kaup ei oleks kostjani jõudnud. Hageja on esitanud lisaks CMR saatelehele ka vedaja XXXX kinnituse kauba kostjale üleandmise 4 kohta (tlk 44). Kohtul puudub kahtlus nimetatud tõendi usaldusväärsuses. Samuti märgib kohus, et kohtule esitatud koopia poolte vahel varem toimunud tarne puudutava CMR saatelehe kohta ei ole käesoleval juhul asjakohane tõend, kuna nimetatu ei tõenda kauba kättesaamise asjaolusid ega ka hageja poolt esitatud CMR saatelehel oleva allkirja ebaõigsust. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks kauba mittesaamise vastuväidet enne kohtumenetlust esitanud. Kostja ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. Seega ei ole kohtule usutavad kostja väited, et ta ei ole kaupa saanud. 7.3 Kostja on märkinud, et vastavalt poolte kokkuleppele kujunes praktika, et väljastatud arve pidi hageja saatma esmalt e-postile XXXX ja originaali saatma koos kaubaga. Kostja on esitanud selle tõendamiseks poolte e-kirjavahetuse (tlk 58, tõlge lk 59). Kohus märgib, et nimetatud kirjavahetus on aastast 2014 ning sellest ei nähtu, millisest arvest jutt käib, milles pooled konkreetselt kokku lepivad ning kas kokkulepe peaks kehtima ka tulevikus. Lisaks ei kinnita kirjavahetus kostja poolt märgitud asjaolu, et arve originaali peab saatma koos kaubaga. 05.05.2014 e-kirjas on XXXXhageja nimel kostjale vastanud, et „Koos autojuhiga me ei saada originaale…“. Asjaolu, et käesoleval juhul puudub väidetavalt kostja raamatupidamises hageja arve, ei tõenda aga, et kostja ei ole kaupa saanud. 7.4 Kohus loeb seega hageja poolt esitatud CMR saatelehega ning XXXX kinnitusega tõendatuks, et kaup on kostjale üle antud. Vastavalt

§ 230

lõike 1 esimesele lausele peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kostja on kauba vastu võtnud, kostja ei ole hageja esitatud tõendi ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid esitanud. 8. Kuivõrd kostja sai kauba kätte ning jättis selle eest tasumata, kuulub hageja nõue tema suhtes rahuldamisele. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja arvet tasunud. Tasumisele kuuluva hinna suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista 1886,15 eurot. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 10.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5 10.1 Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 625 eurot., s.h riigilõiv summas 225 eurot ning õigusteenused 400 eurot, millest: - Konsultatsioon enne hagi esitamist 100 eurot /1 töötund; - Hagiavalduse koostamine ja esitamine 200 eurot/ 2 töötundi; - Tõendite kogumine ja 01.08.2016 seisukoht 100 eurot/ 1 töötund. 10.2 Kohus loeb

§ 138lg 2 alusel põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 225 euro ulatuses.

Riigilõivu tasumine on olnud seaduse kohaselt vajalik ning hageja on riigilõivu summas 225 eurot ka reaalselt tasunud (tlk 8). 10.3 - - - Esindaja tasu loeb kohus põhjendatuks kokku summas 300 eurot. Enne hagiavalduse koostamist on kohtu hinnangul vajalik esindaja ja esindatava konsultatsiooni toimumine ning 1 tund sellele on mõistlik ja põhjendatud. 26.04.2016 on hageja esitanud kohtule hagiavalduse koos nelja lisaga (tlk 1-8). Hagiavalduse asjaolud on kirjeldatud umbes 5-l real ning hageja on välja toonud 5 võlaõiguse paragrahvi. Lisadena on esitatud hageja arve, hageja esindaja volitus ning diplom ja riigilõivu maksekorraldus. Kohtu hinnangul ei saanud seega hagiavalduse koostamine olla kuigi ajakulukas. Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisel ja selle esitamisel kokku 1 tund. 01.08.2016 esitanud oma seisukoha ja täiendavad tõendid (tlk 38-44). Arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahuga on 1 tund selle koostamisele kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-115-14 märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, millele on kostja oma vastuses viidanud, tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). 10.4 Seega on hageja menetluskulu põhjendatud kokku 525 eurot ulatuses (s.o riigilõiv 225 eurot ja esindaja tasu 300 eurot) ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulu summas 525 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6