Obsah (14)

§ 33§ 102§ 31§ 171§ 29§ 170§ 23§ 150§ 1§ 91§ 36§ 42§ 22§65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15759 Tsiviilasi A V pankrotiavaldus Menetlusosalised j

§ 33lg 1 alusel avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, sellest haldurile teatama. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 2-16-15759

1. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo aruanne ja tasu määramise taotlus.
2. Välja mõista OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank ASs), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 850 eurot, millele lisandub käibemaks 170 eurot, kokku 1020 eurot. Tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476.40 eurot, välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ning 543,60 eurot koos käibemaksuga mõista välja pankrotivarast;
3. Saata kohtumäärus Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolevale määrusele peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja. ASJAOLUD A V esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Üheaegselt pankrotiavaldusega esitas A V ka kohustustest vabastamise avalduse.
4. oktoobri
5. a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning kohustas teda esitama kohtule kirjaliku aruande ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. 31.10.2016 esitas ajutine haldur aruande
6. novembril
7. a toimus pankrotiavalduse läbivaatamise istung, millel võlgnik jäi oma avalduse juurde ja ajutise halduri aruannet ja järeldusi ei vaidlustanud. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise halduri poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist: Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et A V omab alljärgnevaid arveldus-kontosid:  Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 27.10.2016 oli 0 eurot;  AS-is SEB Pank arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 21.10.2016 oli 0,86 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole A V 2016 väljamakseid deklareeritud ja tal puudub tagasta2 2-16-15759 misele kuuluv enamkinnipeetud üksikisiku tulumaks. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et liiklusregistris A V nimele ega vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. A V omas Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot, mis suleti 13.08.
8. Tulenevalt eeltoodust A V ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole. Kohustused Maksu- ja Tolliameti esitatud saldoteatise järgi on nõuete saldo 3915,05 eurot, mis on kohtutäiturite arestinõuded. Ajutine pankrotihaldur ei arvesta lõppjäreldustes kohtutäiturite arestinõuetega, sest need nõuded on kajastatud eraldi. Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele:  Swedbank AS-le 182,86 eurot (õppelaen S000046154 laenujääk 180,76 eurot, põhiosa viivis 0,44 eurot, intressivõlg 1,66 eurot);  BIGBANK AS-le 492,85 eurot;  Telia Eesti AS-le 77,72 eurot. Kohtutäitur Natalja Malahhova assistent teatas, et AS EMT avalduse alusel algatatud täitemenetluses on nõue kokku 124,01 eurot (põhinõue 48,65 eurot, kõrvalnõuded 30,36 eurot ja riigilõiv 45 eurot). Ajutine haldur arvestab lõppjäreldustes võlausaldaja poolt esitatud summa, kuid võlgnevuse täpne suurus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus;  Tele2 Eesti AS teatas, et võlgnevus on loovutatud 07.06.2006.a. Lindorff Eesti AS-le. Nõude suurus on kajastatud Lindorff Eesti AS vastuses;  Lindorff Eesti AS teatas, et menetluses on A S (ik XXX) 2 nõuet: Tele2 Eesti AS-lt 07.06.20016 ostetud nõue, milles võlgnevus on 176,45 eurot ja UAB IMP Baltic nõue 107,74 eurot;  Viasat AS teatas, et võlgnevus kuulub tasumisele Crefitreform Eesti AS kaudu ja Creditreform Eesti AS andmetel on võlgnevus koos põhivõla, menetlukulude ja viivistega kokku 411,08 eurot, millest on tasutud 130 eurot. Seega võlgnevus 281,08 eurot.;  Eesti Inkasso OÜ-le 350,20 eurot, millele lisandub viivis;  Kohtutäitur Andrei Krek’i menetluses on AS Narva Elamuvaldus (uus ärinimi OÜ Narva Elamuvaldus) nõue 2803,24 eurot. Kuna OÜ Narva Elamuvaldus ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud, siis arvestab ajutine pankrotihaldur lõppjäreldustes kohtutäituri poolt edastatud summaga, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; TSÜS § 146 lg 1 kohaselt Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega vajab pankrotimenetluse käigus väljaselgitamist, kas Tele2 Eesti AS poolt Lindorff Eesti AS-le loovutatud nõue ei ole aegunud. Võlgnevused kohtutäituritele:  Kohtutäitur Andrei Krek’ile summas 150,92 eurot;  Kohtutäitur Kristel Maalman summas 133,76 eurot.  Kohtutäitur Natalja Malahhovale 66,49 eurot. AS STV teatas, et A V on kehtiv teenuseosutamise leping. Võlgnevus puudub. 3 2-16-15759 Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad A V ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused kokku 4823,31 eurot. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused A V vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 3 täitemenetlust:  Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli Eesti Inkasso OÜ nõue 350,20 eurot;  Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli AS Narva Elamuvaldus nõue 4719,54 eurot;  Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli EMT AS (uus ärinimi Telia Eesti AS) nõue 124,01 eurot. Võttes aluseks Viru Maakohtu 21.10.2016 määruse, esitas ajutine pankrotihaldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. Majanduslik olukord Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole A V saanud
9. a maksustatavat tulu. Seisuga 31.10.2016 ei ole A V ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 4823,31 eurot.

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. A V on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et A V on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlg-niku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub ajutisele haldurile teadaolev vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjus. Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja töökaotusest tekkinud suutmatus tasuda võetud kohustusi Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine pankrotihaldur teatab kohtule, et A V pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur selgitas välja, et A V on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Samas märgib

§ 170

lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nime4 2-16-15759 tatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna A V on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on A V kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, siis peab kohus A V pankroti välja kuulutama. Ajutise halduri kulud

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Käesolevas pankrotimenetluses esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kulude aruande, kus on kajastatud ülesannete täitmiseks kulutatud 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur

§ 23lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist summas 397 eurot (s.h.

seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks) riigi vahenditest, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Kuigi antud juhul ajutine pankrotihaldur ei taotle menetluse lõpetamist raugemise tõttu, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks ning ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks osaliselt riigi vahenditest, sest menetluse lõpetamist raugemise tõttu takistab üksnes

§ 171

lg 11 – võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks . Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eelduseks

§ 170kohaselt on võlgniku poolt vastava avalduse esitamine.

A V esitas koos pankrotiavaldusega Viru Maakohtule kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 150

lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (reg.kood 10539935). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5 2-16-15759

§ 31

lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 31lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja pankroti. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Ly Müürsoo tuleb nimetada A V pankrotihalduriks. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku reedel,

1. detsembril
2. a kell
3. 00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas saalis nr 1, asukohaga
4. Mai 2, Narva. Enne võlausaldajate üldkoosolekut annab võlgnik pankrotivande. Kohus selgitab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuhu märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning selgitus selle kohta, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (

§ 33lg 2,3).

Kohus teatab ka, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 36lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 42

). 6 2-16-15759 Ajutise halduri kulud ja tasu

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud kulude aruande kohaselt on ülesannete täitmiseks kulutatud kümme tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur

§ 23lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist summas 397 eurot (s.h.

seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks) riigi vahenditest, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Vastavalt

§ 150

lg 1 p 2 ja 5 ajutise halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast Tulenevalt

§-st 23 lg 6 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine pankrotihaldur taotles halduri tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, kuna võlgnikul selleks vahendeid ei ole.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning

§ 23

lg 1-3 ja § 65 lg 11 alusel määrab ajutise pankrotihalduri tasuks ning kulutuste katteks riigi vahendite arvelt 397 eurot, kuna võlgnikul ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks vahendeid ei ole. 7 2-16-15759 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 8