Obsah (4)

§ 384§ 238§ 326§ 319

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5786 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Deivis Kekišev süüdistuses K

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tunnistati Deivis Kekišev süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 213 lg 2 p 1,§ 121 lg 2 p 2, § 113 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 120 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti D. Kekiševile karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati D.

Kekiševile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvatakse alates

1. märtsist
2. Samuti lahendati tsiviilhagi, kriminaalasja kulude ja asitõenditega seotud küsimused.
3. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati
4. oktoobril 2016 ning selle väljatrükk anti samal päeval süüdistatav D. Kekiševile allkirja vastu üle.
5. oktoobri kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldasid D. Kekišev ja tema kaitsja, et loobuvad apellatsiooniõigusest (II kd, tlk 164).
7. novembril 2016 esitas D. Kekišev apellatsiooni, milles taotleb vaadata läbi kriminaalasi temale esitatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning kvalifitseerida see KarS § 121 järgi, kuna tegu ei olnud ettekavatsetud ning kannatanule eluohtlikke vigastusi ei põhjustatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava D. Kekiševi apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata ning tagastada apellatsiooni esitajale.

Kui kohtumenetluse pooled ei soovi kohtuotsust edasi kaevata ja on huvitatud selle kiirest jõustumisest, on neil õigus loobuda apellatsiooniõigusest. Ehkki seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid riigikohtu praktikas (lahend nr 3-1-1-60-05) on leitud, et mõiste „apellatsiooniõigusest loobumine“ tähendab seda, et isik kaotab õigus kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada (mutatis mutatis). 1 Praegusel juhul nähtub maakohtu istungi protokollist, et nii D. Kekišev kui ka tema kaitsja on avaldanud, et loobuvad apellatsiooniõigusest (II kd, tlk 164). Seega puudus maakohtul vajadus põhistatud kohtuotsuse tegemiseks. Sellele vaatamata märgib ringkonnakohus, et D. Kekiševi edasikaebus kuuluks läbi vaatamata jätmisele veel sellelgi alusel, et apellant ei ole

§ 319

lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist, kui sellest teatamine on kohustuslik.

§ 319

lg 1 kohaselt teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

1. Kuivõrd Tartu Maakohtu kohtuotsus kuulutati
2. oktoobril 2016, oli apellatsiooniteate esitamise viimaseks päevaks
3. november
4. (kuupäev oli otsuse edasikaebamise korda selgitavas osas välja toodud). Nimetatud kuupäevaks ei teatanud süüdistatav D. Kekišev ega tema kaitsja otsuse teinud kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-35-05 on asutud seisukohale, et

§ 319

lg-s 1 sätestatu puhul on tegemist absoluutse nõudega ning Riigikohtu asjassepuutuva praktika kohaselt tuleb juhtudel, kus nimetatud nõuet on rikutud, apellatsioon jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna D. Kekišev ega tema kaitsja ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud ega taotlenud apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamist, tuleb D. Kekiševi apellatsioon jätta läbi vaatamata. 6. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus D. Kekiševi apellatsiooni läbi vaatamata ning tagastab selle esitajale. /allkiri/ Maarika Kuusk Kohtunik 2