3-16-2137/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2137 Haldusasi AN taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – AN Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määruse haldusasjas nr 3-16-2137 resolutsioon muutmata. Muuta Tallinna Halduskohtu
6. oktoobri
7. a määruse haldusasjas nr 3-16-2137 põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. AN esitas 25.10.2016 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles märkis, et ta soovib algatada veel umbes 500 kohtuasja Eesti riigi ja Tallinna Vangla vastu, mistõttu on talle vaja tasuta advokaati. Taotluse esitajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks.
9. Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2016 määrusega riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Taotleja on iseseisvalt läbinud korduvalt kohustuslikke kohtueelseid menetlusi, esitanud kaebuseid ja määruskaebuseid. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjas kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuna esinevad RÕS § 7 lg 1 kohased alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. 3-16-2137
10. AN esitas halduskohtu määruse peale 04.11.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 07.11.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. AN palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määrus. Määruskaebuse esitaja jääb halduskohtule esitatud taotluse juurde. Määruskaebuse esitajal ei ole õigusalaseid teadmisi ja vajab seetõttu advokaati. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Halduskohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt on kohtul õigus keelduda riigi õigusabi andmisest, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti leidis halduskohus, et kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks.
13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ennatlikult jätnud riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. AN on esitanud halduskohtule umbmäärase taotluse, paludes riigi õigusabi umbes 500 tulevase kohtuasja algatamiseks. Taotlusest ei selgu, milliste konkreetsete haldusasjadega seoses ning milliste haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks on talle riigi õigusabi vaja. Mõistmata, milleks taotleja riigi õigusabi vajab, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik otsustada menetlusabi andmise põhjendatuse üle ja seda sisuliselt lahendada. Riigi õigusabi taotluse lahendamiseks oleks halduskohus pidanud eelnevalt jätma taotluse käiguta ja andma taotluse esitajale tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Alles puuduste kõrvaldamata jätmisel oleks olnud võimalik taotluse läbi vaatamata jätmine. RÕS § 12 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses tuleb märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Seejuures on Riigikohus märkinud, et ka õigusteadmisteta isik peab olema suuteline kirjeldama kohtule oma probleemi arusaadavalt ja näitama ära need haldusaktid, mille vaidlustamiseks kohtus ta soovib riigi õigusabi. Kohus ei saa, teadmata, millist haldusakti soovitakse vaidlustada, hinnata, milline on RÕS § 7 lg 1 p 5 mõttes taotleja võimalus kaitsta oma õigusi (vt Riigikohtu 16.04.2013 määrus nr 3-3-1-12-13, p-d 10-11). Seega alles pärast probleemi kirjeldamist ja konkretiseerimist on kohtul võimalik muu hulgas hinnata ka seda, kas isik on maksejõuline ja kas ta on ise võimeline kaitsma oma õigusi või mitte.
14. Samas on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et praegusel juhul ei oleks riigi õigusabi taotluse sisuline lahendamine olnud võimalik ka riigi õigusabi taotluse käiguta jätmisel. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, tuleb riigi õigusabi taotlus esitada kohtule seoses konkreetse asjaga (konkreetse(te) haldusakti(de) või toimingu(te) vaidlustamiseks). Mõeldav ei ole riigi õigusabi andmine isiku kõigi tulevaste võimalike kohtuasjade tarbeks. Riigi õigusabi taotlemiseks tuleb kaebajal esitada kohtule RÕS §-s 12 sätestatud tingimustele vastav riigi õigusabi taotlus.
15. Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selgitada, et hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb üldjuhul mitte sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10-13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, 7). Samuti ei saa RÕS § 7 lg-st 3 järeldada, et menetlusosalisele tuleb tagada 2