Obsah (4)

§ 54§ 55§ 56§ 63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-1404 Kohtuasi I.O.i kaeb

§ 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane siis, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 55

lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.

§ 56

lg-tes 1, 2, 3 sätestatu aga nõuab, et kirjalik haldusakt oleks kirjalikult põhjendatud haldusaktis või selles viidatud menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis ning põhjendustes märgitaks haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul ka kõik kaalutlused, millest selle andmisel lähtuti.

§ 63

lg 2 p 5 tulenevalt võib kohustuste ja õiguste ebaselgus või vastuolulisus kaasa tuua haldusakti tühisuse. Vaidlusaluse korralduse punkti 2 puhul ei ole eelnimetatud nõuded täidetud, sest sellest ei selgu, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel ning kaalutlustel otsustati ehituslubade väljastamisele seada keeld ning see pole selge ja arusaadav ka selles osas, missuguseid kohustusi ja kellele otsustatu kaasa toob. Katase külas Rannasalu tee 80 asuv kinnistu kuulub kaebajale. Detailplaneering algatati selle seletuskirjast nähtuvalt tema taotlusel selleks, et jagada maaüksus kruntideks ning määrata nende ehitusõigus, seega on ka selle kehtestamine suunatud eelkõige just talle ning vastustaja ei saa kuidagi väita, et tema õigused on detailplaneeringu kehtestamisega täies ulatuses juba realiseeritud ning ehituslubade väljastamisega seonduv ei saa teda üldse puudutada.

1. Korralduse vaidlusaluse punktiga 2 keelatakse ehituslubade väljastamine hoonetele, enne krunte teenendava taristu ja teede väljaehitamist ja neile kasutuslubade väljastamist. Seejuures ei selgu aga vähimalgi määral, mida üldse peetakse silmas mõistega „taristu“. Eesti Keele Instituudi kodulehel avaldatu kohaselt on tegemist
2. aasta sõnavõistlusel väljavalitud võidusõnaga, millist kasutatakse võõrsõna „infrastruktuur“ kõrvale ning mis tähendab mingi nähtuse või süsteemi toimimiseks vajalike füüsiliste ja organisatsiooniliste vahendite kogumit. Võõrsõnastikus on mõistet „infrastruktuur“ määratletud materiaalselt tootvaid majandusharusid teenindava ning nende toimimist ja arengut tagava rahvamajanduse allsüsteemina. Vikipeedia kohaselt tähendab infrastruktuur ehk taristu aga põhilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks, kuid võib tähendada ka majanduse toimimiseks vajalikke teenuseid ja asutusi ning selleks võivad olla transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemid, vee- ja elektriliinid ning avalikud asutused, nagu koolid ja postkontorid. Seega on tegemist väga laia ulatusega mõistega, millel võib olla ka mitu tähendust. Seetõttu ei saa kuidagi piisavaks pidada seda, et kasutati üksnes sõna „taristu“ ega täpsustatud, mida täpselt selle all silmas peetakse ning millise süsteemi või süsteemide väljaehitamist enne ehituslubade andmist nõutakse. Vastasel juhul pole kuidagi võimalik aru saada sellest, kas välja tuleb ehitada ja kasutusload saada ainult kaebusele antud vastuses käsitletud juurdepääsuteedele või hõlmab kohustus ka samas vastuses nimetatud tuleohutusnõuete täitmist tagavat tuletõrje veevarustust või veel mingeid krunte teenindavaid süsteeme nagu näiteks vee- ja kanalisatsioonitorustikke, kütte- ja elektrivarustust ja muid sarnaseid tehnovõrke.
3. Ebaselgeks teeb otsustatu sisu lisaks veel ka see, et korralduses puuduvad punkti 2 osas vähimadki faktilised ja õiguslikud põhjendused, neid ei tulene ka ühestki korralduses viidatud dokumendist ning lisaks ei nähtu, kas üldse ja mida täpselt on otsuse tegemisel kaalutud. Haldusakt, milles puuduvad faktilised ja õiguslikud põhjendused ei saa olla arusaadav ega kontrollitav. Üksikasjalike põhjenduste olemasolu on eriti oluline kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuste puhul, sest need peavad nii haldusakti adressaati kui selle õiguspärasust kontrollivat kohut veenma, et haldusorgan arvestas kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud igakülgne, mõistlik, sihipärane ja vigadeta. Planeeringutega seotud otsuste puhul omab olulist tähtsust veel ka vajadus välja selgitada erinevad huvid ja tagada nende tasakaalustatud arvestamine. Kui haldusorgan pole planeeringu kehtestamise kohta vastu võetud otsusesse piiravate sätete lisamisel kaalutlusõigust üldse teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu arvestamata, on tegemist kaalumisveaga, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse. 3 Halduskohtumenetluse praktikas juurdunud seisukohtade järgi pole haldusakti põhjendamine kohtumenetluse käigus üldreeglina võimalik ja saab kõne alla tulla vaid juhul, kui puudub võimalus kahelda, et tegemist on otsustamise aluseks olnud põhjenduste ja kaalutlustega. Antud juhul sellist võimalust pole, sest vallavalitsus on KOKS § 40 ja § 49 lg 7 kohaselt istungi vormis töötav kollegiaalne haldusorgan, kes teeb otsuseid poolthäälteenamusega ning kaebusele antud vastus ei saa asendada ega täiendada tema põhjendusi ja kaalutlusi.
4. Rannasalu tee 80 detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.1 on küll märge, et juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine peab toimuma enne hoonete ehitamist, kuid korralduses pole sellele viidatud, mistõttu ei ole põhjendused detailplaneeringu dokumentatsiooni järgi tuletatavad ega saa kindel olla, kas vallavalitsus ikka tugines otsust tehes just sellele alusele. Lisaks käsitleb seletuskirja nimetatud punkt üksnes juurdepääsuteedega seonduvat, ei tohiks selle ja järgnevates punktides sisalduva tõttu laieneda muudele planeeritavate hoonetega seotud tehnovõrkudele ning on nende väljaehitamist nõudvas osas ka ise ebaselge. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud väited kinnitavad, et korraldus ja selle andmise õiguslikud alused pole vaidlustatud osas täielikult arusaadavad ka talle endale, sest 04.08.2016 vastuses märgiti selle eesmärgiks detailplaneeringu punktile 7.1 tuginedes vajadus tagada enne hoonete püstitamist kõigile kruntidele ligipääs Kauksi-Vasknarva maanteelt, täiendavas selgituses viidati aga ebamääraselt AÕS §-le 156, milline käsitleb hoopis ajutise teega seonduvat ja võimaldab nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.
5. Lisaks eelnevale väärib tähelepanu veel ka see, et EhS 44 lg 1 võimaldab pädeval organil küll ehitusloa andmisest keelduda, kuid üksnes sealsamas üles loetud juhtudel. Korralduse vaidlustatud osa põhjendamata jätmise tõttu pole võimalik tuvastada, kas antud juhul esines mõni nimetatud loetelus olev alus, millega saaks põhjendada ehitusloa väljastamise keeldu. Sisuliselt on tegemist ajutise ehituskeelu kohaldamisega. Kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS § 15 tulenevalt oli selle kehtestamine võimalik planeeringu koostamise ajal ning juhul, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Põhimõtteliselt sama sisaldub ka praegu kehtiva PlanS §-s
7. Eeltoodud järeldustel on Alajõe Vallavalitsuse 14.06.2016 korralduse nr 73 punkt 2 õigusvastane ning tuleb seepärast täies ulatuses tühistada. Kuna korralduse vaidlusalune punkt ei ole arusaadav ega kontrollitav, ei käsitle kohus kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid. Kaebuse rahuldamise tõttu peab vastustaja HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt kandma kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu ja 1768 euro suuruse õigusabi tasumises seisneva menetluskulu. See on kohtule esitatud maksekorraldusest, arvetest ja konto väljavõtetest nähtuvalt tehtud käesoleva asjaga seonduvalt, reaalselt kantud ning pole asja mahtu ja keerukust arvestades ka ülemäärase suurusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4