) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja lepingujärgse põhisumma võlgnevuse 19 817,32 eurot ning intressi 437,20 eurot.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata lepingu põhisummalt viivist perioodil 23.01.2012 kuni 11.05.2016. Lepingu p 15.5 sätestab, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist 9% aastas. Kui muutub
lg-s 1 nimetatud intressimäär ja /või muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. P 14.1 sätestab, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär (
lg 1), siis on lepingu punktis 15.5 sätestatud viivise määr võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga. Kui viivisemäära reguleerivad seadusesätted muutuvad, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu viivisearvestuse arvestuse (tl 28-31) kohaselt on hageja viivist, summas 4536,77 eurot, arvestanud korrektselt. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 12.05.2016 kuni 21.10.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 709,35 eurot (perioodil 12.05.2016-30.06.2016 – 8,05%/365p/100x50px19 817,32€ ja perioodil 01.07.2016-21.10.2016 – 8,0%/365p/100x113px19 817,32€). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 5246,12 eurot (4536,77+709,35). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis
Hageja nõuab leppetrahvi 127,84 euro väljamõistmist kostjatelt, mis on leppetrahv tagatise mittekindlustamise eest.
kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 18.1 kohaselt kohustub laenusaaja kindlustama laenulepingu täitmise tagamiseks panditud vara, teistsuguse 3 2-16-7433 kokkuleppe puudumisel 10 päeva jooksul alates tagatislepingu sõlmimise päevast panga aktsepteeritud kindlustusandja juures panka rahuldavatel tingimustel ja tagama kindlustuslepingu kindlustuskaitse kehtivuse kuni laenulepingu lõppemiseni. Lepingu punkt 15.6 sätestab, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut maksete tegemisega mitteseotud laenulepingus toodud kohustust, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% (viie protsendi) ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Hageja 2012-2015.a kehtinud hinnakirja kohaselt oli leppetrahvi suuruseks 31,96 eurot kuus iga kuu eest, mil tagatisvaral puudus kohustuslik kindlustus. Hageja poolt esitatud trahvinõudearvestuse tabelist (tl 33) nähtuvalt on hageja arvestanud leppetrahvi korrektselt. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 127,84. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 25 628,48 eurot, millest 19 817,32 eurot moodustab põhivõlg, 437,20 eurot intress, leppetrahvi 127,84 ja 5246,12 eurot viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 21.10.2016
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.