← Eesti

2-16-7984/55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7984 Tsiviilasi H O S'i hagi J S'i vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes Tsiviilasja hind 1935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Hageja H O S'i, isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja K J, isikukood *, elukoht *, epost * Kostja J S, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, e-post * 13.10.2016.a. RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada osaliselt hageja H O S'i hagiavaldus J S'i vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes.
  4. Välja mõista kostjalt J S hageja H O S'i kasuks: 2.
  5. tagasiulatuv elatis alates 19.05.
  6. a kuni 18.05.
  7. a summas 569,42 eurot. 2.
  8. igakuine elatis alates 19.05.
  9. a kuni hageja H O S'i täisealiseks saamiseni * a perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
  10. a on 215 (kakssada viisteist) eurot kuus. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  11. Elatis tasuda H O S'i seadusliku esindaja K J arvelduskontole nr *, *, selgitusega: „elatis“.
  12. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudes summas 569,42 eurot alljärgnevalt: 4.
  13. Esimene osamakse summas 189,80 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Teine osamakse summas 189,80 eurot tuleb tasuda esimesele osamaksele järgneva kuu esimeseks kuupäevaks ja kolmas osamakse summas 189,82 eurot tuleb tasuda teisele osamaksele järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. 1
  14. Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Hagejal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja kanda jäävad tema menetluskulud summas 300 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
  15. Hageja nõue 1.
  16. 19.05.
  17. a esitas H O S (alaealine laps) seadusliku esindaja K J (alaealise lapse ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi J S'i (alaealise lapse isa) vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 18.05.
  18. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole lapse isa alates lapse sünnist kuni käesoleva ajani lapsele elatist maksnud ning laps elab koos emaga /I kd tlk 1-3/. 03.08.
  19. a muutis hageja tagasiulatuva elatise nõuet ja palub tagasiulatuv elatis välja mõista alates 19.05.201519.05.
  20. a seaduses sätestatud miinimummääras, s.o summas 2431 eurot /I kd tlk 69, 72/. 1.
  21. Hageja vastuväited kostja vastuväidetele Hageja esindaja K. J. esitas kohtule 15.06.
  22. a ja 03.08.
  23. a enda pangakonto väljavõtte, millega tõendab asjaolu, et alates 2016.a juunikuust tasub hageja esindaja pangalaenu makseid /I kd tlk 60-63, 70, 77-78/. Kostja ja hageja esindaja ei ole kokku leppinud, et kostja annab hagejale elatist muul viisil, mistõttu lasub kostjal kohustus tasuda elatist rahas. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejat ülal pidanud muul viisil /I kd tlk 71, 73/. Kostja pangakontol näidatud ostud ei ole tõendiks, et kostja on ostuga andnud ülalpidamist hagejale. Kostja esitatud kuludokumentide kohaselt on kostja teinud kulutusi hageja treeningute ja huviringide eest tasumisele aastas 135,78 eurot, milline ei ole oma olemuselt elatis hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks /I kd tlk 73-74/. Hageja ei pea tõendama igakuiste kulutuste suurust, kuna nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras /I kd tlk 71/. Vanemate erinevate sissetulekute ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Antud juhul on oluline kohtul hinnata, et kostjal ei ole peale hageja teisi ülalpeetavaid. Hageja emal on koos iseendaga kolm ülalpeetavat, hagejal on vend Sander Lõhmus, sündinud 17.04.
  24. a. Kostja sissetulek kuus on 1000-1500 eurot, hageja seaduslikul esindajal 500-600 eurot kuus /I kd tlk 71, 87-93/. 1.
  25. 13.10.2016 toimunud kohtuistungil esitas hageja seaduslik esindaja kokkuvõtte, millest nähtuvalt hageja nõustub, et perioodil, mille eest hageja nõuab tagasiulatuvat elatist ühe aasta eest enne hagi esitamist, on kostja täitnud kohustust 158.87 euro ulatuses /II kd tl 40/. Eeltoodust lähtuvalt vähendas hageja tagasiulatuva elatise nõuet ning lõplikuks nõudeks tagasiulatuva elatise osas jäi 2272 eurot /II kd tl 33/. 1.
  26. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et elatise nõuet ei esitanud varem seetõttu, et kartis kostjat. Kuna hageja esindajal on nüüd uus elukaaslane, siis otsustas ta kohtu poole pöörduda, sest tema kõrval on inimene, kes teda toetab.
  27. Kostja vastuväited 2 2.
  28. Kostja J S leiab, et kostja on lapse ülalpidamiskulusid kandnud kogu tema eluea jooksul. Sealjuures on eluasemega seotud kulusid kandnud kostja üksinda – kostja maksab üksi kodu soetamiseks võetud pangalaenu makseid, kindlustuse eest ja maamaksu /I kd tlk 37/. Laenumaksete arvelt tasutud tulumaksu tagastustest poole on saanud endale K J /I kd tlk 38/. Kostja vaidleb vastu ka hagis esitatud hageja igakuiste kulutuste suurusele. Riideid ja jalanõusid on ostnud lapsele mõlemad vanemad. Kostja teine elukoht on *, kuid on võimaluste piires ja vajadusi arvestades osalenud ka lapse jooksvate kulutuste katmisel, kuna elab osa aega koos lapsega * ja on nt toonud iganädalaselt süüa, osa võtnud kütte, gaasi ja elektri eest tasumisest kui lapse ema seda teinud ei ole /I kd tlk 38/. Lisaks tasub kostja lapse treeningute ja kooliväliste huviringide eest ja tasus ka lasteaia makseid. Tehtud kulutusi saab kostja tõendada pangakonto väljavõtetega, kust nähtub, et paljud sisseostud on tehtud Läänemaal, seega selgelt ka lapse huvides, lapse elukoha läheduses. Lisaks on isa kandnud palju kulutusi sularahas /I kd tlk 38/. Koolivaheajal ja muul vabal ajal on laps enamasti koos isaga * ja kostja kannab sellel ajal kõik hageja kulud, sh sõidukulu * vahel. Hageja * oleku aeg sõltub kuust ja koolist /I kd tlk 38, 139/. Seega on kostja lapse ülalpidamisse panustanud keskmiselt ühes kuus: lapse koduga, s.o * seonduvalt 250 eurot; trennid, huvitegevus, toit, side sõidukulud, vabaaja veetmine, koolitarbed ca 60 eurot kuus. Kokku vähemalt 310 eurot igas kalendrikuus /I kd tlk 38-39/. 2.
  29. Kostja märgib, et hageja seaduslik esindaja on asunud alates juunist
  30. a tasuma laenumakseid omaalgatuslikult ja sellest kostjat teavitamata ning pole kindel, kas hageja seaduslik esindaja seda ka edaspidi teeb /I kd tlk 123/. Hageja vastusest nähtuvalt peab ka hageja eluasemelaenu makseid lapse ülalpidamiskohustuste täitmiseks, mistõttu on kostja täitnud hageja ülalpidamiskohustust nii tagasiulatuvalt kui ka edaspidi /I kd tlk 123-124/. Hageja on meelevaldselt järeldanud, et kostja töötasu on 1000-1500 eurot. Samuti on väär hageja esindaja poolt nimetatud ülalpeetavate arv. Hageja esindaja vanem poeg elab juba üle aasta isa juures /I kd tlk 125/. 2.
  31. 13.10.2016 kohtuistungil võttis kostja hagi osaliselt õigeks osas, mis puudutab elatise nõuet alates hagi esitamisest so alates 19.05.2016.a. Kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest elatist seaduses sätestatud elatise alammääras /II kd tl 31/. Tagasiulatuva elatise osas jäi kostja seisukohtade juurde, mis on esitatud 27.09.2016.a. /II kd tl 2-4/. Nõue ei ole põhjendatud, kuna kostja on andnud hagejale elatist muul viisil – tasudes * kinnistu laenumakseid. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta varem nõuet kohtusse ei esitanud. Tagasiulatuva elatise eesmärgiks ei ole kostja panemine raskesse majanduslikku olukorda. Lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajadus ei sõltu selleks, kas vanem üürib, liisib või omab laenu alusel ostetud eluruumi. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem lapse eluasemevajadust, st annab lapsele ülalpidamist.
  32. Kohtuotsuse põhjendused 3.
  33. Hageja, alaealine laps H O S, on oma seadusliku esindaja, s.o ema K J vahendusel esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o isa J S vastu igakuise elatise maksmise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras alates 19.05.
  34. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti on nõude aluseks PKS § 108, mille kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 3.
  35. Hagiavalduse lisana on kohtule esitatud hageja H O S'i sünnitunnistus, millest nähtuvalt on hageja sündinud *.a. ning tema vanemad on K J ja J S. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on alaealine laps, kes on õigustatud esitama hagi ülalpidamise andmise nõudes. 3 3.
  36. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates 19.05.2015.a.. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja ei ela igapäevaselt koos. Seega on hageja õigustatud esitama elatise nõude teise vanema, s.o kostja J S vastu alates 19.05.2015.a. PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 3.
  37. Hageja on palunud kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus leiab, et miinimumelatise nõude esitamisel ei pea hageja tõendama kulutusi. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12) 3.
  38. Kostja on hagi õigeks võtnud elatise nõude osas alates hagi esitamisest so 19.05.2016.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni. 3.
  39. Kostja vaidleb vastu tagasiulatuva elatise nõudele. Pooled ei vaidle, et hageja elab *. Kinnistu kaasomanikud on hageja ema K J ja ise J S, kumbki 1/2 suuruses osas /I kd tl 95-96/. Igakuine laenumakse AS SEB Pangale on ca 210 eurot kuus. Olenevalt intressi suurusest võib laenumakse suurus varieeruda ca 10 euro võrra. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud kuni käesoleva aasta juuni kuuni laenulepingujärgsed kohustused ainuisikuliselt. 3.
  40. Riigikohus lahendis 3-2-1-69-13 punktides 17-21 selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kulub vajadus kasutada eluruumi. Hageja kasutab eluruumina *. Igakuised laenumaksed on ca 210 eurot kuus, mis on võetud kinnistu soetamiseks. Lisaks laenule tuleb teha veel muid kulutusi eluruumile. Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt eluruumi kütteks kulub ca 380 eurot aastas /I kd tl 152-153/, prügiveole 17 eurot aastas /I kd tl 154/ ja elektrienergiale 531 eurot aastas/ I kd tl 155/. Kokku on eluasemega seotud kulud, mida hageja kasutab minimaalselt 287,4 eurot kuus. Kuna kinnistu on vanemate kaasomandis, siis eelduslikult peaks kumbki vanem maksma 143,7 eurot kuus. Hageja on tõendanud, et hageja seaduslik esindaja on tasunud eluasemega seotud kulud igakuiselt keskmiselt summas 77,4 eurot kuus ning vaidlust ei ole, et tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest on laenumaksed tasunud kostja 210 eurot kuus. Seega on mõlemad vanemad panustanud perioodil 19.05.2015 kuni 18.05.2016 hageja eluaseme kuludesse. Kohus arvestab, et lisaks hagejale on elektrit, prügi ja kütet tarbinud ka hageja seaduslik esindaja. Kuna vaidlusalusel perioodil elasid talus põhiliselt hageja ja tema ema, siis arvestab kohus, et 1/2 eluasemekuludest v.a. laenumaksed, on tarbitud hageja ema poolt. Seega hageja kulude suuruseks muude eluasemekulude osas on ca 40 eurot kuus. Kuna hageja kasutab eluruumina talu, mis on soetatud laenu alusel, siis saab hageja kasutuseelist. Riigikohus lahendi 3-2-1-69-13 punktis 21 selgitab, et kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. Kohus on seisukohal, et kui hageja elanuks koos oma mõlema vanemaga Väikemäe kinnistul, siis võiks arvestada, et laenumaksetest, mida vanemad tasuvad on 1/3 suuruses hageja kasutuseelis. Summaliselt on see 70 eurot kuus. Sama põhimõtet võib kohtu hinnangul kohaldada ka juhul, kui vanemad koos ei ela, sest muutunud ei ole vanemate maksekohustus panga ees ega hageja poolt eluruumi kasutamine. Seega loeb kohus hageja vajadusteks eluruumi igakuise kuluna 110 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda on 55 eurot kuus. Kumbki vanem peaks kandma hageja kasutuseelisena 35 eurot kuus ja muudest kuludest 20 eurot kuus. 3.
  41. Kostja on tasunud laenumakseid 210 eurot kuus. Kuna kohus luges hageja kasutuseeliseks 70 eurot kuus, siis samas proportsioonis tuleks kasutuseelist arvestada ka 4 hageja seaduslikule esindajale ja kostjale. Kuna kostja ei pea tasuma hageja seadusliku esindaja eest laenumakseid ega andma talle ülalpidamist kasutuseelisena, siis tuleb arvestada, et 210 eurost 70 eurot on kostja kasutanud nö oma tarbeks (210-70). Ülejäänud 140 eurost, mis kostja on tasunud, oli tema kohustus lapse eluasemekuludena 55 eurot kuus. Seega on kostja lisaks tema osale hageja eluasemekuludest tasunud laenumaksete näol täiendavalt elatist 85 eurot kuus (140-55). Kokku on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks igakuiselt 140 eurot (85+55). Kohus on seisukohal, et 140 eurot, mis kostja on tasunud, on käsitletavad tasutud elatisena. 3.
  42. Hageja seadusliku esindaja väidetel ei ole kostja hageja ülalpidamisest osa võtnud alates hageja sünnist. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et kostjaga nad koos ei ela alates
  43. aastast /II kd tl 34/. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud ainuisikuliselt laenumakseid KJ ja kostja kaasomandis oleva kinnistu eest. Kohus leiab, et hageja väited selles, et kostja teda üleval pidanud ei ole alates tema sünnist, ei ole usaldusväärsed. Kuna hageja nõue hõlmab perioodi alates maist 2015, siis kostja poolt varasemad laenumaksed summaliselt ei oma asjas tähtsust, kuid tähtsust omab see, millistel eesmärkidel kostja makseid teinud on. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad hageja seadusliku esindaja väited, et kostja tasus laenumakseid hageja seadusliku esindaja eest ilma vanemate omavahelise kokkuleppeta. Aastate jooksul teise kaasomaniku ja kaaslaenaja eest laenumaksete tasumine, ilma et see loetakse mingi teise kohustuse (antud juhul elatise) täitmiseks, ei ole eluliselt usutav. Kohtu seisukohta kinnitab ka asjaolu, et hageja seaduslik esindaja on laenumakseid asunud tasuma alates juunist 2016.a. Seetõttu loeb kohus usaldusväärseks kostja väited, et laenumaksete tasumine täies ulatuses kostja poolt tuleb lugeda osaliselt elatise tasumiseks. Kohus on põhjendanud, millises osas loeb kohus kostja poolt elatise tasutuks tagasinõutava elatise perioodil. 3.
  44. Kohtu hinnangul kinnitab vanemate omavahelist kokkulepet ka asjaolu, et hageja ei pöördunud varasemalt hagiga kohtusse, ehkki vanemad ei ela koos juba
  45. aastast alates. Hageja seadusliku esindaja väited, et ta kartis kostjat ning seetõttu ei pöördunud kohtusse elatise nõudes, ei ole tõendatud. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt pöördus ta korduvalt lastekaitsesse, kus soovitati tal kohtu poole pöörduda, kuid vaatamata sellele ta siiski kohtusse ei pöördunud /II kd tl 35/. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Hageja ei ole esitanud tõendit, et tema seaduslik vanem on pöördunud lastekaitsesse. Seega on need väited tõendamata. Kohtusse pöördus hageja siis, kui tema seaduslik esindaja K J hakkas koos elama uue elukaaslasega. Kohus on hageja taotlusel üle kuulanud tunnistajana K J elukaaslase M M. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta hakkas K J’ga suhtlema alates 2014 aasta oktoobrist ning koos elavad nad * alates 2016 aasta mai keskelt. Tunnistaja ütluste kohaselt viibib kostja väga harva *. K J on tunnistajale avaldanud, et ta tunneb hirmu J S ees. J S’i külaskäigu põhjusteks on see, et ta käib seal kui omanik ja püüab suhelda ka oma lapse H O S'i. Tunnistaja ise hirmu J S’i ees tundnud ei ole. Elatise nõude esitamisel kohtusse toetas ta hageja seaduslikku esindajat. Toetas ta Kulla Jalakat alates käesolevast aastast, kui asjad aktuaalseks muutusid /II kd tl 35-37/. Hageja ei ole tõendanud, et tal olid raskused kohtusse pöördumisel elatise nõude esitamisel eelkõige seetõttu, et kostja on vägivaldne. Tunnistaja ütlusega on tõendatud, et kohtusse pöördus hageja alles siis, kui hageja seaduslikul esindajal tekkis uus elukaaslane ning rahalised asjad muutusid aktuaalseks. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagejal puudusid takistused kohtusse pöördumiseks elatise nõude esitamiseks enne 19.05.2016.a. Kohtu veendumust kinnitab veel hageja seadusliku esindaja ütlus, et ta leppis olukorraga, kuna soovis, et laps kasvaks koos isaga. Kui vanemad ei ela koos alates 2009 aastast, siis ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne põhjendus, et kohtusse ei pöördutud enne 2016 aastat elatise nõudega seetõttu, et sooviti lapse kasvamist koos isaga. 3.
  46. Riigikohus lahendis 3-2-1-35-16 p 20 on märkinud, et järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks 5 puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
  47. juuni
  48. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
  49. detsembri
  50. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Miinimumelatis vastavalt PKS § 101 lg 1 on 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Perioodil 19.05.2015 kuni 18.05.2016 tuli miinimumelatist tasuda kuni 31.12.2015 a. igakuiselt summas 195 eurot ja alates 01.01.2016 summas 215 eurot. 2015 aasta eest pidi kostja tasuma elatist summas 1446,77 eurot ja 2016 aasta eest kuni 18.05.2016 (k.a.) 984,84 eurot. Kokku 2431,61 eurot. Hageja on vähendanud nimetatud summat 159 eurot võrra, sest kostja on selles osas ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja nõutav elatis on 2 272 eurot. Kohus on tuvastanud, et kostja on andnud hagejale igakuiselt elatist summas 140 eurot kuus. Seega mais 2015 andis kostja elatist 81,29 euro eest (140:31x18) ja mais 2016 samuti 81,29 euro eest. Ajavahemikul juuni 2015 kuni
  51. aprill 2016 on kostja andnud hagejale ülalpidamist 1 540 euro eest (11x140). Kokku on andnud kostja ülalpidamist hagejale perioodil 19.05.2015 kuni 18.05.2016 summas 1 702,58 eurot. Kostjal on tasumata elatis summas 569,42 (2 2721702,58) eurot, mis tuleb kostjalt tagasiulatuva elatisena välja mõista PKS § 108 alusel. 3.
  52. Kostja on esitanud taotluse, millega palus määrata kindlaks tagasiulatuva nõude puhul täitmine nii, et kostja tasub võlgnetava summa igakuiste osamaksetena 100 eurot kuus. /II kd tl 32/. Hageja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus rahuldab kostja taotluse osaliselt ning määrab, et elatis summas 569,42 eurot tuleb tasuda kolmes osas. Esimene osamakse summas 189,80 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Teine osamakse summas 189,80 eurot tuleb tasuda järgneva kuu esimeseks kuupäevaks ja kolmas osamakse summas 189,82 eurot tuleb tasuda teise osamakse järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. 3.
  53. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt alates 19.05.2016.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras, so 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 18.12.
  54. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 punktist 1 tulenevalt on alates 01.01.2016 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot kuus. Seega ei või igakuine elatise summa ühele lapsele olla käesoleval ajal väiksem kui 215 eurot. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4). 3.
  55. PKS § 108 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 569,42 eurot perioodi 19.05.2015 kuni 18.05.2016.a. eest, määrates kindlaks otsuse täitmise viisi vastavalt kohtuotsuse punktile 3.
  57. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1935 eurot (215 € x 9).
  58. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. 6 TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis nimetatud sätte alusel jäävad kulud täielikult poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskulusid kandnud ei ole. Kostja kanda jäävad tema menetluskulud summas 300 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.