KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- oktoober 2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-06-15133 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Mati Selbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Mati Selberg, isikukood 35406192749, xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Mati Selberg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mati Selberg tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mati Selberg on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.03.2007 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. KarS § 65 alusel karistus suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 12 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.03.2007 ja lõpp 11.08.
- Kinnipidamisasutuses Mati Selbergi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on M. Selbergil võimalik asuda elama aadressile xxx. Keskhariduse omandas Venemaal vanglakaristust kandes. Lisaks on erinevate vangistuste ajal omandanud elektriku ja puussepa erialad ning töökäigus ehitaja ja müürsepa oskused. Töötanud on peamiselt mitteametlikult ehitusel ja metsatöödel, millest enda sõnul umbes 10a ka ametlikult. Tööd otsis lehekuulutuste kaudu ning valis lähtuvalt töötasust, mistõttu vahetas töökohti tihti. Vabanemisel töökoht puudub, kuid lähedaste sõnul saab isik rakendada oma oskusi talumajapidamises. Ajavahemikel 03.03.2008-06.07.2011, 20.11.2011-13.03.2015, 28.09.2015 - 27.03.2016 osales tööhõives. Hetkel töötab raamatukogus. 1 Ajavahemikul 16.03.2012-04.05.2012 läbis sotsiaalprogrammi "xxx". Ajavahemikul 09.10.201318.12.2013 läbis programmi xxx Ajavahemikul 19.02.2014-14.05.2014 läbis programmi 12 sammu ehk xxx". Enda sõnul ei tarbinud alkoholi tihti, samas on kõik vägivaldsed kuriteod sooritatud alkoholijoobes ning isik tunnistab, et alkoholi joobes olles muutub vägivaldseks. Samas ei pea ta alkoholi tarvitamist enda puhul probleemseks, ei pea end liigtarvitajaks. Isikul diagnoositud alkoholsõltuvus. M. Selberg on arvamusel, et tema tervislik seisund ei võimalda edaspidi alkoholi tarvitamist ning ta usub, et saab hakkama ilma alkoholita. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (nendest 5 on kustunud) ning kannab viiendat vangistust. Viimane karistus on mõistetud tapmise eest, kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 17%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemisel on Mati Selbergil võimalik asuda elama xxx. Mati Selberg on koos kahe vennaga talu omanik. Lisaks põhitööle tegeleb Maido Selberg talu maadel lambakasvatusega ja peab mesilasi. Mati Selbergi abi talu taastamisel ja loomakasvatuses on oodatud. Vabanemisel on Mati Selbergil võimalik registreeruda Eesti Töötukassas töötuna ja vajadusel saada abi xxxt. Kinnipeetava lähedastel on töökohad, nad on valmis Mati Selbergit abistama igapäevaeluga toimetulekul. Mati Selbergi käitumist on enim mõjutanud alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetu on kandnud pikka vabaduskaotuslikku karistust, kohanemine ühiskonnas kehtivate reeglite ja normidega võib olla aeganõudev. Kinnipeetava käitumist võib mõjutada vabaduses kujunev suhtlusringkond ja tema suutlikkus rakendada vangistuses läbitud sotsiaalprogrammides omandatut emotsioonide juhtimisel. Prokurör oma kirjalikus arvamuses avaldanud, et Mati Selbergi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Leiab, et kriminaalhoolduslike vahenditega, ei ole võimalik korrigeerida M. Selbergi käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Mati Selberg avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda. Tartu enam ei lähe. Saaremaal teda mõjutavaid isikuid ei ole. Õed, vennad toetavad vabaduses. Need on korralikud, karistamata inimesed. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et Mati Selbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitab tema ohtlikkusele. Mati Selberg on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistust kannab viiendat korda. Käesoleval ajal kannab karistust 1 astme isikuvastase kuriteo eest, varasemat karistatud nii isiku kui ka varavastaste kuritegude eest. Jätkuv süütegude toimepanemine viitab sellele, et ta ei ole 2 oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega (mis oli ka kuritegude toimepanemise soodusteguriks) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et Mati Selbergi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus hindab positiivselt, et Mati Selberg on vangistuse kandmise ajal töötanud, läbis sotsiaalprogramme ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kuid need asjaolud ei kaalu üles eelpooltoodud negatiivseid asjaolusid. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära kuriteo toimepanemist. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Mati Selbergi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Arvestades Mati Selbergi poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et Mati Selbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Siinkohal arvestab kohus, et karistuse lõpuni kandmiseni (11.08.2019) on praeguseks jäänud ligi 2 aastat ja 10 kuud, mis on kahtlemata väga pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Mati Selbergi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.