Obsah (6)

§ 112§ 111§ 252§ 204§ 203§ 249

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-2247 Haldusasi Vjatšeslav Koguti kaebus Viru V

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 6. Kuna V. Kogut on esitanud taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest koos määruskaebusega 20.11.2016, siis tuleb

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt kontrollida kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 20.07.2016–19.11.

1. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Viru Vangla on haldusasja nr 3162246 raames esitanud Tartu Ringkonnakohtule V. Koguti isikukonto väljavõtte perioodi 20.07.2016–19.11.2016 kohta. Seetõttu ei pea ringkonnakohus käesoleva asja raames kaebaja isikukonto väljavõtte täiendavat küsimist Viru Vanglalt vajalikuks ning lähtub haldusasjas nr 3-16-2246 esitatud isikukonto väljavõttest.
2. V. Koguti vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on tema sissetulek viimasel neljal kuul enne menetlusabi taotluse esitamist, s. o 20.07.2016–19.11.2016, olnud 197,79 eurot. Sellest tuleb maha arvata nõuete ja vabanemisfondi suunatud summad ning elektrienergia eest tasutud summad, mis on kokku 140,82 eurot. Riigikohtu üldkogu 12.04.
3. a otsuse asjas nr 3-3-1-35-15 kohaselt tuleb

§ 112

lg 1 p 1 kohaldamisel eeldada menetlusabi taotleja igakuiste vältimatute kulutustena täiendavalt kulutusi umbes summas 21,50 eurot. V. Kogut on teinud nimetatud perioodil kaupluses oste kokku summa eest 63,43 eurot, mida saab täies ulatuses pidada Riigikohtu praktikast tulenevalt vältimatuteks kulutusteks. Seega on menetlusabi taotleja

§ 112

lg 1 p 1 alusel arvutatud nelja kuu keskmine sissetulek (197,79-140,82-63,43)/4x2) ebapiisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ning menetlusabi andmine ei ole välistatud.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada V. Koguti määruskaebust perspektiivituks. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. 8.

§ 252

lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 11.11.

1. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.
3. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 11.11.
4. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 11.11.
5. a määruse põhjendustega 3 3 ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist. 11. Määruskaebuse kohaselt jääb kaebajale arusaamatuks, mida ta peab esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendama, kui halduskohus on ka ise nentinud, et täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine toob kaebaja jaoks kaasa tagajärjed, mida hiljem ei ole võimalik kõrvaldada. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 249

lg 1 järgi võib kohus esialgset õiguskaitse kohalda vaid siis, kui kaebaja õiguste kaitse võib vastasel juhul osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks taotluse esitajal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, st raskete või pöördumatute tagajärgede esinemise oht kohtumenetluse ajal. Käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotlusest ohtu selliste tagajärgede esinemiseks ei nähtu. Kuna kaebaja on palunud esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat võtma temalt maha käerauad kuni kohtumenetluse lõpuni, siis on kaebaja taotlenud esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist üksnes osas, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena iga kord enne kambrisse sisenemist kaebajale käeraudade peale panemist. Samas ei nähtu kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest, millised tagajärjed tema suhtes saabuvad, kui kohtumenetluse ajaks vaidlustatud käskkirja täitmist selles osas ei peatata ning tema suhtes jätkatakse iga kord enne kambrisse sisenemist talle käeraudade peale panemist.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses esitanud üksnes väiteid selle kohta, miks ta leiab, et käskkiri ja selle alusel toimuv on õigusvastane, kuid ei ole põhjendanud, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Üksnes väited selle kohta, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hinnangu selle kohta, kas vaidlustatud käskkiri on õigusvastane või mitte, annab halduskohus kaebuse lahendamisel. Samasisuliste põhjendustega on Tartu Halduskohus jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ka 10.10.
2. a määrusega haldusasjas nr 3-16-1980, kus kaebaja oli taotlenud käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajaks. Tartu Halduskohtu 10.10.
3. a määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 26.10.
4. a määrusega.
5. Määruskaebuses esitatud viited Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ei anna samuti alust jõuda muule järeldusele. Riigikohtu 25.04.
6. a määruses asjas 3-3-11012 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.05.
7. a otsuses Julin vs. Eesti on käsitletud ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamise õiguspärasust, mitte esialgse õiguskaitse kohaldamist. Viited nendele kohtuasjadele võivad olla asjakohased käesoleva asja sisulise läbivaatamise käigus, mitte aga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamisel esialgse õiguskaitse korras.
8. Eeltoodust tulenevalt jääb V. Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.11.
9. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Agu Timmi Maili Lokk 4 4