KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-1

) sätestatule, palus hageja kostjal I esitada talle müügilepingu ärakiri. Kostja I vastas, et müügilepinguga saab tutvuda notaribüroos. 10.12.2010 esitas hageja notarile avalduse müügilepingu ärakirja saamiseks. 13.12.2010 vastas notar hagejale, et ta väljastab müügilepingu vaid tasu eest. 22.12.2010 saatis hageja kostjale I avalduse müügilepingu ärakirja saamiseks. 29.12.2010 saatis kostja I hagejale müügilepingu ärakirja, mille hageja sai kätte 12.01.2011. Seega sai hageja

§ 249mõistes nõuetekohase teate (s.o müügilepingu ärakirja) kätte 12.01.2011.

08.03.2011 tegi hageja Tallinna notari Ants Ainsoni juures ostueesõiguse teostamiseks avalduse, mis on notariaalselt kinnitatud 10.03.2011 ja tähitult edastatud kostjatele 14.03.2011. Kostja I teatas 23.03.2011, et ta ei nõustu asjaõiguslepingu sõlmimisega ostueesõiguse realiseerimiseks, kuna leiab, et ostueesõiguse teostamise avaldus on tehtud hilinenult. Kostjate vastuväited 2 3. Kostja I ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I leidis, et hageja ei ole oma ostueesõigust kasutanud tähtaegselt. Hageja esindaja sai kostja I teate kinnistu mõttelise osa müügi kohta kätte 15.10.2010. See teade sisaldas järgmisi andmeid:

1. a)ostueesõigust omava isiku aadressi,
2. b)müügiobjekti aadressi,
3. c)müügilepingu sõlmimise kuupäeva,
4. d)müügihinda,
5. e)müügilepingut tõestanud notari andmeid, kus saab müügilepinguga tutvuda, ning
6. f)tähtaega, mille jooksul saab kaasomanik oma ostueesõigust realiseerida. Seega sisaldab hagejale edastatud teade kõiki olulisi müügilepingu tingimusi ning lisaküsimuste korral oli hagejal õigus ja võimalus küsida õigel ajal lisainformatsiooni (müügilepingut). Hageja ei ole tõendanud kostja I esitatud teate nõuetele mittevastavust. Hagejale hakkas ostueesõiguse teostamise tähtaeg kulgema 16.10.2010 ning lõppes 16.12.2010. Hageja ei ole 16.10.2010 kuni 16.12.2010 kordagi võtnud kostjaga I ühendust ega palunud lisainformatsiooni. Tahteavaldused kolmandatele isikutele ei pikenda ostueesõiguse teostamise tähtaega. Hageja esitas alles 22.12.2010, s.o 6 kalendripäeva pärast ostueesõiguse teostamise tähtaega kostjale I teate, et soovib tutvuda müügilepinguga, mille kostja I edastas hagejale 29.12.2010. Ostueesõiguse tähtaja pikenemise eelduseks saab olla vaid see, kui õigustatud isik esitab lisainformatsiooni saamise avalduse kahe kuu jooksul esmase teate kättesaamisest arvates. Seega on hageja ise oma esindaja tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel minetanud õiguse realiseerida ostueesõigust. 4. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II leidis, et

§ 249

ei kirjuta sõnaselgelt ette, millele peab ostueesõigust omavale isikule esitatav teade vastama.

§ 249

lg-te 1 ja 2 koos tõlgendamisest järeldub, et müügilepingu sõlmimise teade ei pea sisaldama müügilepingut ennast ning et teade vastab seaduse nõuetele ka juhul, kui ostueesõigust omav isik nõuab hiljem müügilepingu tutvumiseks esitamist. Kostja I hagejale saadetud teatis sisaldas

§ 249lg 1 kohast informatsiooni ja nimetas võimaluse tutvuda müügilepingu endaga.

Hageja väide, et on äärmiselt oluline, et isik, kes ostueesõigust teostab, saaks ülevaate kõigist lepingutingimustest, ei ole asjakohane niivõrd, kuivõrd hagejal oli tegelik võimalus tervikliku müügilepinguga tutvuda, kuid hageja seda õigust ja võimalust ostueesõiguse teostamise aja jooksul ei kasutanud, sh hagiavaldusest nähtuvalt ei pöördunud müügilepingu saamiseks kostja I poole ega tutvunud müügilepinguga notari juures. Võttes arvesse, et hageja sai hagiavalduse kohaselt kostja I teate kätte 15.10.2010, lõppes ostueesõiguse teostamise võimalus tema jaoks 16.12.

1. Isegi juhul, kui lugeda ostueesõiguse teostamise tähtaja alguseks hagis viidatud 12.01.2011, mil hageja sai väidetavalt kätte müügilepingu ärakirja, ei tulene hagiavaldusest üheselt see, millal notariaalne ostueesõiguse teostamise avaldus kostjani I jõudis. Hagi lisadena esitatud kviitungitest ei selgu, kes on saadetise vastuvõtja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I sai tema tahteavalduse õigel ajal kätte, kui tähtaja kulgemise alguseks arvata 12.01.
2. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3. Harju Maakohus jättis 02.10.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4. Kohus tuvastas, et kostja I müüs 15.09.2010 temale kuuluva 1/8 mõttelist osa kinnistust kostjale II. Hageja ja kostja I olid kinnistu kaasomanikud. Kostja I teatise kinnistu 1/8 suuruse mõttelise osa müügilepingu sõlmimisest sai hageja kätte 15.10.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I teatis kinnistu mõttelise osa müügilepingu sõlmimisest vastab

§-s 249 sätestatule. Teatis kinnistu mõttelise osa müügist sisaldab järgmisi andmeid:

1. a)ostueesõigust omava isiku aadressi,
2. b)müügiobjekti aadressi,
3. c)müügilepingu sõlmimise kuupäeva,
4. d)müügihinda,
5. e)lepinguga tutvumise võimalust müügilepingut 3 tõestanud notari või kostja I juures ning
6. f)tähtaega, mille jooksul saab kaasomanik oma ostueesõigust realiseerida. Kohus leidis, et teatis kaasomanikule sisaldab olulisi andmeid müügilepingu sõlmimise kohta. Hageja on ise kohtuistungil väitnud, et pärast teatise saamist hakkas ta otsima kinnistu ostmiseks raha. Seega pidi ka hageja jaoks teatis olema piisavalt selge, sisaldama piisavalt andmeid, et otsustada selle üle, kas teostada ostueesõigust või mitte. Kostja I on tõendanud, et kõik olulised kinnistu mõttelise osa müügilepingu andmed olid hagejale teatises esitatud.

§ 249

lg-te 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt ei pea ostueesõigust omavale isikule esitatav müügilepingu sõlmimise teade sisaldama müügilepingut ennast ning teade vastab seaduse nõuetele ka juhul, kui ostueesõigust omav isik hiljem nõuab tutvumiseks müügilepingut.

1. Hagejale oli selgitatud müügilepinguga tutvumise võimalust notaribüroos ja kostja I juures ning talle olid teatatud kõik selleks vajalikud kontaktandmed. Hageja sai müügilepingu ärakirja kätte 12.01.
2. Pooled vaidlevad ostueesõiguse teostamise tähtaja üle. Hageja arvates algas see 12.01.2011 ning lõppes 14.03.2011, sest 12.03.2011 oli laupäev. Hageja koostas 10.03.2011 Tallinna notari Ants Ainsoni büroos ostueesõiguse teostamise avalduse, mis on edastatud kostjatele tähitult 14.03.
3. Kuna kostja I teatis kaasomanikule kinnistu mõttelise osa müügist sisaldas müügilepingu olulisemat sisu ostueesõigusega isiku jaoks, siis hakkas ostueesõiguse teostamise tähtaeg hageja jaoks kulgema 16.10.2010, sest ta sai teatise kätte 15.10.
4. Kuna ostueesõiguse teostamiseks on ette nähtud kahekuuline tähtaeg, siis lõppes ostueesõiguse teostamise tähtaeg hageja jaoks 16.12.
5. Seega ei ole hageja seaduses sätestatud ostueesõiguse võimalust kasutanud õigel ajal ning tal ei ole õigust ostueesõigust teostada. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6. Hageja esitas 01.11.2013 Harju Maakohtu 02.10.2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse.
7. Maakohtu käsitlus müügist teatamise kohta ostueesõigust omavale isikule

§ 249lg 1 alusel on hageja jaoks üllatav ja vastuolus Riigikohtu praktikaga.

Antud juhul on müüja (kostja I) teavitanud kaasomanikku (hagejat) sisuliselt vaid võõrandamislepingu sõlmimisest ning müügihinnast. Hageja ei saanud aga ostueesõigust teostada enne, kui on saanud teada lepingus märgitud kõigist olulistest tingimustest, sh nt valduse üleandmine, võõrandatava vara seisukord, õigused kolmandatele isikutele (arestid) jne – selliseid seisukohti on hageja selgitanud ka 02.09.2013.a kohtuistungil. Üllatav on maakohtu käsitlus ka selles osas, mis puudutab kohtu tõlgendust hageja tegevuse osas peale esialgse teatise kättesaamist 15.10.2010. Nimelt on kohus asunud seisukohale, et hagejale esialgselt edastatud teatis pidi olema piisavalt selge seetõttu, et peale teatise saamist hakkas hageja otsima kinnistu ostmiseks rahalisi vahendeid. Selline tõlgendus on vastuolus hageja poolt 02.09.2013 istungil antud selgitustega, milliste kohaselt asus hageja peale esialgse teate saamist välja selgitama, kas tal on võimalik saada ostueesõiguse realiseerimiseks vajaliku ostuhinna ulatuses laenu. Peale seda, olles veendunud, et tal on vajalikud vahendid ostueesõiguse realiseerimiseks, pöördus hageja 10.12.2010.a notaribüroo poole müügilepinguga tutvuma. Seega on ilmne, et hageja soovis enda ostueesõigust realiseerida. Hageja viitab ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-61-08 p-s 14 väljendatule, leides, et ta on tõendanud, et ta on pöördunud notaribüroo poole müügilepingu sisuga tutvumiseks, samuti, et ta on palunud kostjal I edastada koopia müügilepingust, mille kostja I ongi hagejale edastanud ning hageja on kätte saanud 12.01.2011.a. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et kohus on otsuses vääralt kohaldanud

§ 249

lg-t 1, leides, et hagejale 15.10.2010.a 4 kätte toimetatud teatis kaasomanikule sisaldas kõiki olulisi andmeid müügilepingu sisu kohta.

1. Kohus on oluliselt rikkunud ka menetlusnorme, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu hageja väitega, et hagejale edastatud teatis ei anna täit ülevaadet sõlmitud müügilepingu sisust. Samuti on otsus olulises osas põhjendamata. Kaevatavast otsusest ei selgu, milliseid tõendeid hinnates on maakohus jõudnud sellisele veendumisele, et veenev ei ole hageja väide, et ostu-müügileping võib sisaldada veel selliseid olulisi müügilepingu tingimusi, milliste teadasaamiseks võis hagejal olla õigustatud huvi ja seetõttu ei ole kaasomaniku 27.09.2010 teatis piisav teatamaks müügilepingu sisust. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ei oma tähtsust asjaolu, et kostja I saatis hagejale lõpuks koopia müügilepingust, mille hageja sai kätte 12.01.
2. Kohus on küll tuvastanud, et hageja koostas 10.03.2011 Tallinna notari A. Ainsoni büroos ostueesõiguse teostamise avalduse, mis on kostjale I edastatud 14.03.2011, kuid kohus ei selgita otsuses, miks ei alanud antud juhul ostueesõiguse realiseerimise tähtaeg müügilepingu koopia kättesaamisest, nagu see on sätestatud eespool viidatud Riigikohtu lahendis. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.05.2014 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
5. Riigikohus tühistas 12.01.2015 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2014 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7. Maakohus tuvastas, et hageja sai kostja I edastatud teatise kinnistu 1/8 suuruse mõttelise osa müügilepingu sõlmimise kohta kätte 15.10.2010.

§ 249

lg 1 sätestab, et müüja peab ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust.

§ 249

lg 2 järgi, kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Vastavalt

§ 250

võib ostueesõigust teostada kahe nädala jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist, kinnisasjade puhul kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud otsuses märkinud, et eelnimetatud sätetest tulenevalt hakkab ostueesõiguse teostamise tähtaeg ostueesõigust omava isiku jaoks ka kinnisasja müügi puhul kulgema müügilepingu sõlmimise kohta teate saamisest, kuid seda vaid juhul, kui teade vastab

§ 249lg 1 nõuetele.

Sellisel juhul ei ole ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgemise aspektist tähtsust, kas leping on ostueesõigusega isikule esitatud või mitte. Kui aga teade

§ 249

lg 1 nõuetele ei vasta ja ostueesõigusega isikule esitatakse leping, algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg lepingu saamisest, kuna alles siis saab lepingu sõlmimisest ja selle sisust teatamist lugeda nõuetele vastavaks (otsuse p 12). 5 16. Riigikohus on samuti käesolevas asjas tehtud otsuses märkinud, et müügilepingu esemest ja hinnast teatamist saab lugeda

§ 249

nõuetele vastavaks vaid juhul, kui müügilepingu sisusse muid tingimusi, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine, ei kuulu (otsuse p 13). Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tulenevalt tuleb kostja I edastatud teatise ja müügilepingu võrdlemise teel tuvastada, kas teatises sisaldusid kõik müügilepingu tingimused, millest võib sõltuda ostueesõiguse teostamine.

1. Kostja I poolt hagejale esitatud teatises on märgitud andmed müügieseme, müügihinna, müügilepingu sõlmimise aja ning ostueesõiguse teostamise tähtaja kohta (I kd lk 6). 15.09.2010 sõlmitud müügileping sisaldab lepingu eseme kirjeldust: kinnistusraamatu andmeid (kolmandas ja neljandas jaos kandeid ei ole) ja riikliku ehitisregistri andmeid; müüja kinnitust, et lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, see ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, kinnistul ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnovõrke ega rajatisi (v.a elektrimaakaabelliinid); müüja kinnitust, et elamule ei ole väljastatud energiamärgist; müüja kinnitust, et ta on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed; müüja kinnitust, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; ostja kinnitust, et ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja tutvunud maaüksuse plaaniga; ostja kinnitust, et ta on üle vaadanud korteri nr 5 ja talle müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik korteri nr 5 seisukorrast.
2. Müügilepingus on ka andmed müügihinna (270 000 krooni) ja selle tasumise kohta: ostja on müügihinnast 15 000 krooni müüjale tasunud sularahas enne müügilepingu sõlmimist, 255 000 krooni on enne lepingu sõlmimist hoiustatud notari kontole, mille notar edastab müüja kontole kahe pangapäeva jooksul lepingu kinnistusosakonnale esitamisest. Lisaks sisaldab leping andmeid lepingu eseme valduse üleandmise kohta: otsene valdus (sh võtmed) antakse ostjale üle kolme pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest; üleandmisega viivitamisel on ostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,022 % päevas; müüja kohustub mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses ja andma selle ostjale üle seisundis, milline see oli ülevaatamise momendil; lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle otsese valduse üleandmisel; müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest; lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad pooled lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmisakti, mis loetakse ostja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga.
3. Ringkonnakohus leiab, et võrreldes kostja I esitatud teatisega ei kuulu müügilepingu sisusse muid tingimusi, millest võiks sõltuda ostueesõiguse teostamine. Teatis sisaldas viidet lepingu esemele (1/8 suurune mõtteline osa Tallinnas, Lille 3 asuvast kinnistust). Kuigi müügilepingus on välja toodud kinnistu üldine kirjeldus, on hageja, kinnistu kaasomanikuna, teadlik kinnistu üldandmetest, elamu seisukorrast ning kinnistul paiknevatest ehitistest ja rajatistest. Kostja I kasutuses olnud mõttelise osa kvaliteedi kohta on müügilepingus üksnes märgitud, et kostja II on selle üle vaadanud ning sellel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid puudusi, millest ei ole ostjale teatatud või mida ei saanud ostja märgata ülevaatuse teostamisel. Seega on kostja II teinud müüja kasutuses olnud mõttelise osa seisukorra kindlaks visuaalse vaatluse kaudu, kuid ostueesõigust omav isik seda ostueesõiguse teostamise otsustamiseks nõuda ei saa. Mingeid puudusi või muid andmeid lepingueseme kvaliteedi kohta müügilepingus eraldiseisvalt välja toodud ei ole. 6 Seega ei ole kostja I kasutuses olnud mõttelise osa kvaliteedi kohta müügilepingus märgitud midagi, millest võiks oleneda ostueesõiguse teostamine. Kostjale I kuulunud mõtteline osa ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, mistõttu puuduvad ka selles osas andmed, millest oleks pidanud hagejale teatama.
4. Kostja I poolt hagejale esitatud teatis sisaldas müügihinda. Müügilepingus on lisaks müügihinnale ka maksetingimused. Kolleegium leiab, et müügihinna tasumise tingimused (väike osa enne lepingu sõlmimist ning suurem osa notari deposiidi kaudu) on sellised, mida tavapäraselt kinnistu müügilepingute sõlmimisel kasutatakse. Maksetingimustes ei ole midagi ebatavalist või ostja jaoks ebasoodsat, s.o midagi, millest võiks sõltuda ostueesõiguse teostamine.
5. Kuigi teatises ei ole märgitud lepingu eseme valduse üleandmise-vastuvõtmise korda, ei saa ka valduse üleandmise-vastuvõtmise korda antud juhul pidada müügilepingu oluliseks tingimuseks. Müügilepingu pooled leppisid kokku müügilepingu eseme valduse üleandmises kolme pangapäeva jooksul ning selle kohta üleandmise-vastuvõtmise akti tegemises. Selline valduse üleandmise kord on kinnisasjade müügi puhul tavapärane, ei ole ostja huve kahjustav, ega sisalda midagi sellist, millest võiks sõltuda ostueesõiguse rakendamine. Ülejäänud lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmisega seotud tingimused (müüja kohustus maksta üleandmisega viivitamisel leppetrahvi; müüja kohustus müügieset säilitada; müüja poolt lepingu esemega seotud kulude tasumine kuni valduse üleandmiseni) tekitavad kohustusi müüjale, mitte ostjale.
6. Ülaltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et teatisega võrreldes ei kuulu müügilepingu sisusse muid tingimusi, millest võiks oleneda ostueesõiguse teostamine. Ostueesõigusega õigustatud isikul võib küll olla soov veenduda, et müügilepingus ei ole tingimusi, mille olemasolul ta ostueesõigust ei kasutaks. Kolleegiumi hinnangul saab ostueesõigusega isik selles täielikult veenduda aga üksnes juhul, kui ta saab tutvuda müügilepinguga.

§ 250

seab aga ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgemise sõltuvusse

§ 249lg 1 nõuetele vastava teatise, mitte müügilepingu, saamisest.

Kolleegium on tuvastanud, et käesoleval juhul vastas kostja I teatis

§ 249lg 1 tingimustele.

1. Hageja sai kostja I teatise kätte 15.10.2010, mistõttu hakkas ostueesõiguse teostamiseks ette nähtud kahekuuline tähtaeg kulgema 16.10.2010 ja see tähtaeg saabus 16.12.
2. Kuna hageja teostas ostueesõigust 2011.a märtsis, siis ei teostanud hageja seda tähtaegselt ning maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsuse, millega hagi jäi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta hageja kanda.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne
5. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite 7 esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 8