4-15-5097 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-5097 Kohtunik Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahen

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla 03.06.2015. a otsusega karistati Alar Salu Kar

S § 325 lg 1 alusel 250 trahviühiku (1000 euro) suuruse rahatrahviga ja temalt mõisteti DNA-ekspertiisikulu katteks välja 1140 eurot. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta andis 21.02.2014 ajavahemikul 16.30 kuni 17.00 Tallinna Vanglas toimunud kohtumisel kinnipeetav RR-le üle neli SIM-kaarti ja mobiiltelefoni mikroskeemi, mis on vangla sisekorraeeskirja § 641 p 10 kohaselt vanglas keelatud esemed. 2. Menetlusalune isik A. Salu esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 03.06.2015. a otsusele ning taotles väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (

) § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 alusel, samuti menetluskulude hüvitamist.

1. Harju Maakohtu 28.06.
2. a määrusega määrati A. Salu kaebus arutamisele avalikul kohtuistungil 12.09.2016 kell 09.
3. 08.09.2016 esitas A. Salu kaitsja Toomas Alp kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses A. Salu haigestumisega. Maakohus rahuldas taotluse ja määras kaebuse arutamisele avalikul kohtuistungil 17.10.2016 kell 09.
5. 17.10.
6. a kohtuistung lükati taas edasi, kuna menetlusaluse isiku kaitsja oli vahetunud ning uus kaitsja ei saanud istungile ilmuda. Kohus määras uueks istungi ajaks 09.11.2016 kell 1

§ 125lg 1 kohast taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks.

Maakohus leidis, et aluseid kohtuistungi edasilükkamiseks ei esine. Kaebuse esitaja osavõtt kohtuistungist oli vajalik, kohus pidas seda vajalikuks juba kaebuse kuulamisele määramisel. Maakohtule ei olnud teada ka ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks objektiivseks takistuseks, mis takistanuks kaebuse esitajal kohtuistungile õigeaegselt ilmuda. Kohtuistung algab määratud ajal ning A. Salul ei esinenud objektiivseid takistusi istungile õigeaegse ilmumisega, isik on kaitsjat informeerinud üksnes sellest, et ta hilineb kohtuistungile. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt elab A. Salu Harjumaal ja on varasemale kohtuistungile ilmunud, mistõttu pidi ta olema teadlik ka igapäevastest liiklusoludest Harjumaal ning Tallinnas. Maakohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et ka Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt asunud seisukohale, et analoogses olukorras, kus isik on teadlik kohtuistungi toimumisest ning ei ole teavitanud kohut oma mitteilmumise põhjustest, on põhjendatud jätta isiku kaebus läbi vaatamata (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu määrused kohtuasjades nr: 4-13-1086, 4-12-641). Eeltoodu põhjal asus maakohus seisukohale, et kuivõrd kaebuse esitaja ei ilmunud edasilükatud asja arutamisele, on põhjendatud

§ 125lg 3 kohaldamine ning esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

1. Harju Maakohtu 09.11.
2. a määrusele on A. Salu kaitsja Andres Simson esitanud määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 09.11.
3. a läbi vaatamata jätmise määrus. Kaitsja märgib, et Harju Maakohus jättis A. Salu väärteoasja läbi vaatamata põhjusel, et isik ei viibinud kohtuistungil 09.11.2016 kell 09.00, vaid teatas kaitsjale, et hilineb seoses liiklusoludega 5 minutit. Kaitsja ise viibis kohtusaalis ning leidis, et asja arutamist võib alustada ka ilma menetlusaluse isikuta ning informeeris tema saabumisest hilinemisega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoasi jäeti läbi vaatamata põhjendamatult, asja arutamise alustamisel piisanuks täiesti ka kaitsja osavõtust, seda enam et tegemist on Riigikohtu poolt tagastatud väärteoasjaga, milles Riigikohus juhib tähelepanu eelkõige vajadusele tunnistajad vahetult üle kuulata. Määruskaebuse kohaselt oli A. Salu kohtuistungile hilinemine tingitud samal päeval aset leidnud liiklusseisakutest, mis päädis kohtumajja jõudmisega kell 09.03.

§ 42

lg 2 p 1 järgselt on mõjuv põhjus väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitleda väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena.

§ 42

lg 2 p 3 kohaselt on väljakutsutu ilmumata jäämisel mõjus põhjus muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Sisult samane regulatsioon on KrMS-s, kusjuures TsMS ja HKMS sätestavad mõjuva põhjusena expressis verbis ära liiklustakistuse. Ilmselgelt ei ole kell 09.03 kohtuistungile ilmumine äraolek või ilmumata jäämine. Seda enam, et kaitsja teavitas kohut kohtuistungi alguses A. Salu hilinemisest ning soovis asja 2

§ 89

lg 1-le tuginedes on menetlusalusel isikul (kohtumenetluses kaebaja) õigus osa võtta väärteoasja arutamisest kaitsja vahendusel ja

§ 90lg 1 järgselt saab asja arutada ilma menetlusaluse isikuta.

Sisult analoogset olukorda on kirjeldatud Riigikohtu lahendis 3-1-2-1-

1. Nimetatud lahendis on Riigikohtu kriminaalkolleegium pidanud õigeks tühistada kaebuse läbi vaatamata jätmine ja saatnud asja uuesti arutamiseks maakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
3. Arutatavas asjas ei ole vaidlust selles, et A. Salu oli edasilükatud kohtuistungi ajast ja kohast teadlik.

§ 125

lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et nimetatud sättes kasutatakse sõnastust „jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata“, mitte „võib kohtunik jätta kaebuse läbi vaatamata“. See tähendab, et kui

§ 125

lg-s 3 nimetatud tingimused on täidetud, ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid kohus peab jätma kaebuse läbi vaatamata.

§ 125

lg-t 3 ei saa kohaldada juhul, kui isik oli teatanud, et ta ei saa istungile ilmuda mõjuvatel põhjustel, mis on loetletud

§ 42lg-s 2.

Harju Maakohtu 09.11.

1. a kohtuistungi protokollist nähtub, et menetlusalune isik on kaitsja vahendusel kohut teavitanud, et hilineb kohtuistungile, kuid ei ole teatanud mõjuvatest põhjustest, mis takistasid õigeaegselt kohtuistungile ilmumist. Maakohus tugines määruses ringkonnakohtu lahendile 4-12-641, kuid mille tehiolud ei kattu praeguse väärteoasja tehioludega ja mis pole seetõttu asjassepuutuv. Kolleegium on jätkuvalt lahendis 4-13-1086 väljendatud seisukohal, kuid märgib, et kohtul tuleb igal üksikul juhul kaaluda, kas tegemist on mõjuva põhjusega kohtuistungile õigeaegselt mitteilmumiseks (vt RKKKm 3-1-21-15). Kuivõrd menetlusalune isik teavitas kohut hilinemisest, kuid ei teavitanud mõjuvast põhjusest, oleks ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttest tulenevalt olnud antud olukorras põhjendatud menetlusalune isik ära oodata, kuulata ära tema põhjendused ning seejärel oleks kohus saanud hinnata, kas tegemist oli mõjuva põhjusega kohtuistungile õigeaegselt ilmumata jäämiseks. Määruskaebuses on kohtuistungile õigeaegselt ilmumata jäämise põhjendusena toodud liiklusseisak (ummik). Maakohtu kaevatavast määrusest nähtub, et kohus on hinnanud liiklustakistust kui võimalikku põhjust kohtuistungile õigeaegselt ilmumata jäämiseks. Maakohtu määrusest nähtuvalt ei pidanud kohus liiklusolusid mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks kohtuistungile õigeaegselt ilmumata jätmist. Maakohus on oma niisugust seisukohta ka põhjendanud, tuues välja, et elades Harjumaal ja olles varasemalt ilmunud kohtuistungile, pidi A. Salu olema teadlik igapäevastest liiklusoludest Harjumaal ning Tallinnas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et erinevalt nt liiklusavariist, sõiduki rikkest vms ei ole Tallinna liikluses igapäevase nähtusena liiklusummikud niisuguseks erakordseks asjaoluks, mis oleks käsitletav õigeaegselt kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuva põhjusena. Kaebuse esitaja A. Salu, Tallinna liiklusoludest teadliku isikuna, oleks pidanud ise olema hoolsam kindlustamaks oma õigeaegne kohalolek kohtuistungil.
2. Seoses kaitsja väitega, et asja arutamise alustamisel piisanuks täiesti ka kaitsja osavõtus, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus pidas kaebuse esitaja osavõttu kohtuistungist vajalikuks. Kohtuistungile ilmumise aja tegi kohus A. Salule 17.10.2016 teatavaks isikult allkirja vastu ning isiku mitteilmumisel teatavaks tehtud ajal ei ole kohtul seadusest tulenevat kohustust isikut oodata. 3

§ 125lg 3 alusel läbi vaatamata ning see ei ole kohtule etteheidetav.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Salu kaebus on seaduslikult ja põhjendatult jäetud läbi vaatamata ning määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 09.11.2016. a kohtumääruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Orvi Tali kohtunik 4