4-16-5370/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2016.a. Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-5370 Kohtunik Anne Rebane Sekretär Merike Kunnus Väärteoasi Viljar Grupmann’i väärteoasi LS § 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik Viljar Grupmann, isikukood: 39111284916; elukoht: XXXX; kodakondsus: EV; töökoht: puudub Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu Väärteoprotokolli number AB 1468078 väärteoasjas nr 2316,16,006717 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 107 lg 1 p 1 ja §-st 83 p 2 ning KarS § 48, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Viljar Grupmann 20.06.2016.a. toime pandud väärteos LS § 201 lg 1järgi ning karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
3. Viljar Grupmann’il tuleb aresti kandmisele asuda hiljemalt 16.09.2016 Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Kristiine linnaosa, Tallinn.
4. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldada Viljar Grupmanni suhtes sundtoomist. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
5. päeval apellatsiooniteate esitamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetlusse saabusid Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuurist väärteoasja nr 2316,16,006717 materjalid Viljar Grupmann’i poolt toime pandud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kohta koos taotlusega kohaldada Viljar Grupmann’i suhtes karistusena aresti. V.Grupmann avaldas kohtule, et ta on kohtukutse kätte saanud, kuid kohtusse ei ilmunud. Väärteoasja arutati ilma menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel. Kohtu põhjendused ja seisukoht Viljar Grupmannile on väärteoprotokollist nähtuvalt ette heidetud LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu – mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust – rikkumist (eiramist). Nimetatud rikkumine on karistatav LS § 201 (lg 1) alusel. LS § 201 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki […] juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki […] juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis Viljar Grupmann 20.06.2016.a. kell 02:27 Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit Opel Astra, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokollist nähtuvalt on Viljar Grupmann rikkumise omaks võtnud, seda (süü omaksvõttu) allkirjaga kinnitanud ja tegu põhjendanud („oli vaja väga tähtsal põhjusel kontrollida, kas mu naine mind armastab“). Lisaks tõendavad väärteo toimepanemist isikusamasuse tuvastamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Keskseks tõendiks on väljavõte Maanteeameti liiklusregistrist, millest nähtub, et 28.06.2016.a. seisuga ei ole Viljar Grupmannil kehtivat juhtimisõigust. Seega on toime pandud väärteo tunnustele vastav tegu – LS § 90 lg 1 p 1 rikkumine, mis on karistatav LS § 201 lg 1 alusel. Teo on toime pannud menetlusalune isik, tegu on õigusvastane (V.Grupmanni selgitusest ega muudest tõenditest ei nähtu õigusvastasust välistava asjaolu esinemist) ja süüline (toime pandud tahtlikult). Vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku kahetsust (mis nähtub kohtule esitatud avaldusest). Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse liigi valikul lähtub kohus tõsiasjast, et V.Grupmanni puhul on tegemist korduva õigusrikkujaga. Teda on karistatud kriminaalkorras, ent mis antud väärteoasja kontekstis peamine – tal on 10 kehtivat väärteokaristust, neist kuuel korral (aastatel 2011 (2 korda), 2012, 2014 (2 korda) ja 2015) on teda karistatud LS § 201 alusel ehk mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna. Seega on eripreventiivse mõjutamise aspektist oluline karistuse mõistmisel arvestada asjaoluga, et tegemist ei olnud esimese eksimusega, vaid pigem väljakujunenud käitumisviisiga. Viljar Grupmann eirab põhimõtteliselt üht liiklusseaduse (liiklusreeglite) põhiprintsiipi, mille kohaselt võib mootorsõidukit (iseseisvalt) juhtida vaid juhtimisõigusega isik. Printsiibi vaieldamatuses ei ole teda veennud kergema- (rahatrahv) ega raskemaliigilised karistused. Määratud rahatrahvide tasumise/täitmise kohta info puudub, juba kolmel korral on karistuseks määratud arest (10, 10 ja 15 päeva). Seega on alust asuda seisukohale, et karistused V.Grupmannile mingisugust mõju ei avalda ja kohus saab lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ja loogilisest eeldusest, et kinnipidamiskohas viibides ei saa V.Grupmann kaasliiklejaid ohustada. Vastavalt KarS-i §-le 48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Aresti keskmine määr on 15 päeva. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vaatamata asjaolule, et Viljar Grupmann on oma tegu kahetsenud, leiab kohus, et karistus peab vastama sanktsiooni keskmisele määrale, sest kõnealune tegu on rangelt taunitav (juhtimisõiguse saamine on võrdlemisi keeruline protsess; seevastu korduv juhtimisõiguseta sõitmine väljendab põhimõttelist üleolekutunnet ühiskonnas kehtivate kohustuste suhtes). Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tuleb arvestada, et varasemad karistused ei ole pannud V. Grupmanni loobuma mootorsõiduki juhtimisest ilma juhtimisõiguseta. Kohus asub eelöeldu pinnalt seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumist iseloomustab igasuguse aukartuse puudumine riigivõimu ees ja ükskõiksus tema tegudele antud (karistusõigusliku) hinnangu suhtes. Seetõttu tuleb vaatamata kahetsusele määrata karistuseks arest sanktsiooni keskmise määra ulatuses, s.o. 15 päeva. Anne Rebane Kohtunik