, § 309, § 310 lg 1, § 313, § 315, § 318, § 319, § 341, § 175 lg 1 p 2, 4, 9, § 176 lg 1 p 2, § 179 lg 1 p 1; 2 O T S U S T A S: JARMO KUIVKAEV süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 15 aastat vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestada alates 22.12.
Kuivkaevu kohtupsühholoogia-psühhiaatria kompleksekspertiisi maksumus; - 125,00 eurot surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse katteks; 3 - 2821,50 eurot DNA ekspertiiside maksumuse katteks; - 157,00 eurot jäljeekspertiisi maksumuse katteks; - 38,50 eurot meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi maksumuse katteks; - 133,35 eurot tunnistaja M K kohtuistungil osalemisega seotud kulude katteks
lg 1 p 2 alusel; - 1872,00 eurot kaitsjatasu adv Anti Aasmaa poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus osutatud õigusabi eest. Välja mõista SERGEI KUDRJAŠOVILT menetluskulu riigituludesse: - 1075,00 eurot sundraha
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; - 1140 eurot Sergei Kudrjašovi kohtupsühholoogia-psühhiaatria kompleksekspertiis; - 125,00 eurot surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse katteks; - 2821,50 eurot DNA ekspertiiside maksumuse katteks; - 157,00 eurot jäljeekspertiisi maksumuse katteks; - 38,50 eurot meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi maksumuse katteks; - 133,35 eurot tunnistaja M Kuivkaevu kohtuistungil osalemisega seotud kulude katteks
lg 1 p 2 alusel; - 3384,96 eurot kaitsjatasu adv Mihkel Gaveri poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danskebank EE
lg 1 p 2 alusel, andis tema 17.02.2015 välja musta käepidemega noa venna Jarmo Kuivkaevu korterist ja kinnitas, et see kuulub nende perele. Kohtuarst Mihhail Vassin selgitas, et kannatu surm saabus torke-lõikehaavade tulemusena, et roidemurrud olid eluohtlikud. Kannatanul esinesid ka ninaluude murrud, kuid kogemata on need ekspertiisiakti resolutiivosast välja jäänud, kirjeldavas osas on need siiski olemas. Ekspert selgitas kohtuistungil, et kuna vigastused esinesid samaaegselt ja ühel inimesel, siis mõjuvad nad komplektselt. Neid ei saa võtta päris eraldi, kuigi teoreetiliselt on võimalik eristada tömbi vägivallaga tekitatud vigastused ja siis terava vägivallaga tekitatud vigastused. Kõik need vigastused nii tömbi vägivallaga tekitatud vigastused, kui ka terava vägivallaga on surmaga seotud. Tema pani diagnoosi, et põhiliseks surma põhjuseks olid just torke-lõikehaavad, kuna nende tulemusena saabub surm kiiremini, sest tekitati vigastused nagu südame ja kopsu vigastus. Samas ka tömbi vägivallaga tekitatud vigastused, s.o mõlemapoolsed roiete murrud olid eluohtlikud vigastused ja viivad surmani. Põhiline surmapõhjus on torke-lõikehaavad, kuid pani roidemurrud peadiagnoosi ossa sellepärast, et need on tekitatud peaaegu samaaegselt. Roidemurrud ja sellest tulenvalt vigastused omakorda kiirendasid seda lõike-torkehaavast tulenvat surma. Kohus uuris kirjalikke tõendeid Sündmuskoha vaatlusprotokollid koos fototabelitega (I kd, lk 1-126), mille kohaselt 19.12.2015 kell 13.15 – xxxx puukuuri uks pärani; kuurini viiva raja kõrval mullane maa, millelt avastatud kahe erineva jalatsiga jäetud jäljed suunaga maja poole, võetud kipsjäljendid; maja tagaküljel aknaraami alumised liistud puuduvad (need on akna all rohul); tuulekoja ukse ees maas kirves, maas puutükid; ukse ees linoleumil jalatsijälje fragment; ukse lukukeele ümbrus lõhutud, lukukeele metallplaat otstest kõver, ukse seespool olevad kaks riivi tugevalt sissepoole väändunud; esikus põrandal linoleumil porised jalatsijäljed; elutoas põrandal jalatsijäljed; diivanilaud tagurpidi ja laual puudub üks jalg, põrandal vaibal naisterahva surnukeha, öösärk verine; torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel, ohtralt muid vigastusi; köögis avatud uksega külmkapp, põrandal jalatsijäljed, kappide uksed avatud, maas paberid; magamistoas seinal tapeedil märgata heledam pleekimata kandiline ala, põrandal jalatsijälgede fragmendid; sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, lk 175-177), mille kohaselt 20.12.2014 kell 14.17 leiti xxxx asuva maja krundi piirilt xxxx poolsest kraavist kell; Surnu ekspertiisiakt (I kd, lk 127-140), mille kohaselt ninaluude komplemisel tunda luude patoloogiline liikuvus ja krepitatsioon; ohtralt vigastusi: vasakusse rindkereõõnde ja südameõõnde tungivad torke-lõikehaavad (kokku 2) vasakul pool rindkerel vasaku kopsu ja südame vigastusega; ühise haavakanaliga torke-lõikehaavad vasakul õlavarrel (kokku 2); pindmised lõikehaavad (kokku 2) paremal pool ülakõhus ja vasakul pool rindkerel; vasaku VII-X roide murd mitmel anatoomilisel joonel rinnakelme vigastuseta; parema VII-X roide murd mitmel anatoomilisel joonel rinnakelme vigastusega, nahaalused verevalumid ja marrastused mõlemal pool näol ja juustega kaetud peanahal, mõlemal üla-ja alajäsemel; ninaluude murd. Torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel ja vasakul ülajäsemel on tekitatud löökidest teravaotsalise lõikeserva omava vahendiga, mille noatera on ühepoolse teritusega. Lõikehaavad vasakul pool rindkerel paremal pool ülakõhus on tekitatud löökidest lõikeserva omava vahendiga. Kõik terava vägivallaga saadavad vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma. Marrastused ja nahaalused verevalumid vasakul pool seljal, mõlemal pool 8 näol, vasakul pool rindkerel, vasakul pool kiiru-oimupiirkonnas, paremal ja vasakul ülajäsemel, paremal säärel, samuti ka ninaluude murd on tekitatud löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega, näiteks rusika ja/või kängitsetud jalaga lühikest aega enne surma. Marrastus vasakul pool seljal abaluujoones ja nahaalune verevalum parema sääre ülemises kolmandikus on tekitatud löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega või vastu sarnast eset ja/või pinda mitte vähem kui 5-7 päeva enne surma. P.-A. O surma põhjuseks olid vasakusse rindkereõõnde ja südameõõnde tungivad torke- lõikehaavad vasakul pool rindkerel vasaku kopsu ja südame vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Samuti sedastati kannatanul rindkere tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel anatoomilisel joonel ning roidemurdudest tingitud rinnakelme vigastusega parema X roidemurru piirkonnas, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind. Marrastused ja nahaalused verevalumid vasakul pool seljal, mõlemal pool näol, vasakul pool rindkerel, vasakul pool kiiruoimupiirkonnas, paremal ja vasakul ülajäsemel, samuti ka ninaluude murd ja mõlemapoolsete roiete murrud võisid olla tekitatud löökidest rusika ja/või kängitsetud jalaga; läbiotsimisprotokollid (I kd, lk 147-158,164-174), mille kohaselt Jarmo Kuivkaevu elukohast leiti ja võeti 22.12.2014 ära pruuni värvi nööridega saapad, jope Cropp, kaks jalaga klaasist pitsi, morsiklaas, puukuurist suuremõõtmeline maal, mille kujutatud poolpaljast naisterahvast; 30.12.2014 läbiotsimisel fikseeriti, et seal korteris on muuhulgas ka musta käepidemega nuga, mille M K hiljem välja andis; läbiotsimisprotokoll (I kd, lk 184-194): Sergei Kudrjašovi elukohast leiti ja võeti 22.12.2014 ära hulgaliselt nõusid, kingad Clarks, digiboks koos kahe puldiga; asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, lk 1-34): vaadeldud kipsjäljendeid, jalatsijälgedega objekte, kirvest jm sündmuskohalt kaasa võetud esemeid, süüdistatavate riideid, jalatseid ja muid läbiotsimistel ära võetud esemeid; asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, lk 35-40) Jarmo Kuivkaevu telefoni vaatluse kohta, mille kohaselt telefonist leitud pildifailid, mis tehtud 19.12.2014 kell 01.50.06 ja 01.50.07 ning millistel kujutatu võib olla teler; jäljeekspertiisi akt nr 15E-TJ0003, 19.03.2015 (II kd, lk 7-66), milles esitatud arvamuse kohaselt maja ees mullal olnud jäljed võivad olla jäetud nii Kuivkaevu kui ka Kurdrjašovi poolt; mõlema jäljed leiti ka maja tuulekojast, esikust ja magamistoast, elutoast (kus oli surnukeha) leiti Kudrjašovi jäljed; DNA ekspertiisi akt 15E-GE0069, 26.02.2015 (II kd, lk 67-80): P.-A. O DNA leiti Sergei Kudrjašovi jopelt ja jalatsitelt, J. Kuivkaevu DNA leiti P.-A. O küünte alt, tema jalgadel olnud jopelt ning öösärgilt, samuti ukselingilt, S. Kudrjašovi DNA leiti kuuri ukse lingilt; noa vaatluse protokoll (II kd, lk 89-90), milles on vaadeldud M K poolt välja antud musta peaga nuga; meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi akt 15E-PõM0004/108, 06.03.2015 (II kd, lk 8288), mille kohaselt võisid P.-A. O esinenud torke-lõikehaavad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud (musta käepidemega) noaga; 9 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 8/15, 29.04.2015 Sergei Kudrjašovi kohta (II kd, lk 91-101), mille kohaselt Sergei Kudrjašovil esineb kergekujuline arenguhäire - kerge vaimne alaareng, temale inkrimineeritavate tegude ajal ei esinenud temal erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest arusaamiseks ja oma käitumise sihipäraseks kujundamiseks. Tema oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Sergei Kudrjašov on süüdiv; kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt 9/14, 27.04.2015 Jarmo Kuivkaevu kohta (II kd, lk 106-121), mille kohaselt Jarmo Kuivkaevul esineb kergekujuline arenguhäire - kerge vaimne alaareng, temale inkrimineeritavate tegude ajal ei esinenud temal erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest arusaamiseks ja oma käitumise sihipäraseks kujundamiseks. Ta oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Jarmo Kuivkaev on süüdiv. MUUDETUD SÜÜDISTUS Kriminaalasjas on objektiivselt tuvastatud, et P-A O tapeti ja tema elukohast võeti ära süüdistuses märgitud esemed ning et sellega on seotud Jarmo Kuivkaev ja Sergei Kudrjašov. Tapmise süüdistust ei ole aga võimalik kummalegi esitada, kuna ei ole võimalik kõrvaldada kahtlusi ühe või teise süüdistatava suhtes. Mõlema ütlused on vastastikku süüdistavad ja ennast õigustavad ning täis vastuolusid. Prokurör leidis, et segaste ja vastuoluliste ütluste andmine kohtus oli mõlema süüdistatava poolt taotluslik, kuna tänu võimalikult segastele ütlustele ja vastuoludele on Jarmo Kuivkaev ühel korral juba tapmissüüdistusest pääsenud (kriminaalasi nr 1-11-1998). Kuna ka antud juhul tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistavate kasuks, siis ei saa ka seekord teda ning ka Sergei Kudrjašovi tapmises süüdi mõista. Küll aga, leides, et on täielikult tõendatud mõlema aktiivne tegevus röövimise toimepanemisel, siis juhindudes
S § 114 lg 1 p 1 ja 5 asemel uued süüdistused: Jarmo Kuivkaevu süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 19.12.2014 täpselt tuvastamata kellaajal koos Sergei Kudrjašoviga tungis ukseluku lahtimurdmise teel röövimise eesmärgil sisse xxxx asuvasse P-A O (sünd xxxx) elamusse, kus nõudsid raugaealiselt P.-A. O raha, peksid teda jalgade ja rusikatega näkku ja kehasse ning lõid talle noaga korduvalt rindkeresse, tekitades järgmised kehavigastused: vasakusse rindkereõõnde ja südameõõnde tungivad torke-lõikehaavad (kokku 2) vasakul pool rindkerel vasaku kopsu ja südame vigastusega, ühise haavakanaliga torke-lõikehaavad vasakul õlavarrel (kokku 2), pindmised lõikehaavad (kokku 2) paremal pool ülakõhus ja vasakul pool rindkerel, vasaku VII-X roide murru mitmel anatoomilisel joonel rinnakelme vigastuseta, parema VII-X roide murru mitmel anatoomilisel joonel rinnakelme vigastusega, nahaalused verevalumid ja marrastused mõlemal pool näol ja juustega kaetud peanahal, mõlemal üla- ja alajäsemel ja ninaluude murru. Tekitatud vigastustest põhjustasid P.-A. O surma rindkere- ja südameõõnde tungivad torkelõikehaavad kopsu ja südame vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, samuti roidemurdudest tingitud rinnakelme vigastused, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind. Koos S. Kudrjašoviga võttis J. Kuivkaev P.-A. O ära digiboksi TV-Star koos kahe puldiga väärtusega 20 eurot, maali väärtusega 2000 eurot, äratuskella väärtusega 10 eurot ja hulgaliselt varalist väärtust mitteomavaid lauanõusid, so vara kokku väärtusega 2030 eurot. Seega Jarmo Kuivkaev võttes isikute grupis ja relvana kasutatavat eset kasutades ära võõraid vallaasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures asjade äravõtmine oli seotud vägivalla ja 10 sissetungimisega ning raske tervisekahjustuse tekitamisega, pani toime KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergei Kudrjašovi süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 19.12.2014 täpselt tuvastamata kellaajal koos Jarmo Kuivkaevuga tungis ukseluku lahtimurdmise teel röövimise eesmärgil sisse xxxx asuvasse P-A O (sünd xxxx) elamusse, kus nõudsid raugaealiselt P.-A. O raha, peksid teda jalgade ja rusikatega näkku ja kehasse ning lõid talle noaga korduvalt rindkeresse, tekitades järgmised kehavigastused: vasakusse rindkereõõnde ja südameõõnde tungivad torke-lõikehaavad (kokku 2) vasakul pool rindkerel vasaku kopsu ja südame vigastusega, ühise haavakanaliga torke-lõikehaavad vasakul õlavarrel (kokku 2), pindmised lõikehaavad (kokku 2) paremal pool ülakõhus ja vasakul pool rindkerel, vasaku VII-X roide murru mitmel anatoomilisel joonel rinnakelme vigastuseta, parema VII-X roide murru mitmel anatoomilisel joonel rinnakelme vigastusega, nahaalused verevalumid ja marrastused mõlemal pool näol ja juustega kaetud peanahal, mõlemal üla- ja alajäsemel ja ninaluude murru. Tekitatud vigastustest põhjustasid P.-A. O surma rindkere- ja südameõõnde tungivad torkelõikehaavad kopsu ja südame vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, samuti roidemurdudest tingitud rinnakelme vigastused, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind. Koos J. Kuivkaevuga võttis S. Kudrjašov P.-A. O ära digiboksi TV-Star koos kahe puldiga väärtusega 20 eurot, maali väärtusega 2000 eurot, äratuskella väärtusega 10 eurot ja hulgaliselt varalist väärtust mitteomavaid lauanõusid, so vara kokku väärtusega 2030 eurot. Seega Sergei Kudrjašov võttes isikute grupis ja relvana kasutatavat eset kasutades ära võõraid vallaasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures asjade äravõtmine oli seotud vägivalla ja sissetungimisega ning raske tervisekahjustuse tekitamisega, pani toime KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt
lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt
hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
sätestab kohtuliku arutamise piirid, mille kohaselt määratletakse kohtumenetluse ese ehk faktilised asjaolud ja õigusküsimused, mida on võimalik kohtuliku arutamise käigus seoses isikute süüküsimuse lahendamisega käsitleda ja millele saab kohus otsust tehes tugineda.
lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi kui
ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 kohaselt võib prokurör kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada. Seega annab
lg 2 prokurörile võimaluse kohtliku arutamise piire kuni kohtuliku uurimise lõpuni korrigeerida. Isikute süüditunnistamisel võib kohus tugineda ainult sellistele faktilistele asjaoludele, mida tõendamiseseme asjaoludena on piisava selguse ja täpsusega süüdistuse sisus kirjeldatud ja seda juhul, kui need asjaolud on kohtu hinnangul ka tõendatud või üldteada asjaolud. Kui prokurör on kohtulikul arutamisel § 268 lg 2 alusel süüdistuse sisu muutnud või täiendanud, saab kohus isiku süüditunnistamisel lähtuda üksnes süüdistuse uues redaktsioonis kirjeldatud faktidest. Kohus ei ole seotud süüdistusakti lõpposas esitatava kuriteo kvalifikatsiooniga. 11 Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus jõudis prokurör seisukohale, et Jarmo Kuivkaevu ja Sergei Kudrjašovi puhul on tegemist röövimise kaastäideviijatega. KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis on täielikult tõendatud ning Jarmo Kuivkaevu ja Sergei Kudrjašovi näol on tegemist isikute grupiga. Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalasjas on objektiivselt tuvastatud, et P-A O tapeti, tema elukohast varastati süüdistuses märgitud esemed ning sellega on seotud Jarmo Kuivkaev ja Sergei Kudrjašov, kuid mõrvasüüdistust (KarS § 114 lg 1 p 1 ja 5) ei ole võimalik esitada kummalegi süüdistatavatest, kuna kahtlusi ühe või teise süüdistatava suhtes ei ole võimalik kõrvaldada. Mõlema süüdistatava ütlused toimunu kohta on ennast õigustavad ja teist süüstavad. Kuna prokurör esitas uue süüdistuse, leides, et Jarmo Kuivkaevu ja Sergei Kudrjašovi puhul on tegemist röövimise kaastäideviijatega, siis võttes arvesse prokuröri seisukohta ja eelviidatud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, lähtub kohus süüdistuse uues redaktsioonis kirjeldatud faktidest, s.o KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9, mis sätestab vastutuse röövimise, s.o võõraste vallasasjade äravõtmise eest nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil – isikute grupis ja relvana kasutatavat eset kasutades, kusjuures asjade äravõtmine oli seotud vägivalla ja sissetungimisega ning raske tervisekahjustuse tekitamisega – sanktsioon vangistus 3-15 aastat (keskmine määr 9 aastat). Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab KarS § 200 kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest (KarS § 199 lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja hõivamine) ning vägivallast (vastavalt KarS §-des 118 ja 120-122 kirjeldatud raske tervisekahjustuse tekitamine ja vägivallateod). Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on KarS § 21 lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (KarS § 200 lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas vägivalda vaid üks isikutest ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja (Riigikohtu 17.11.2006 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-06). KarS § 21 lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kui ka mitte eelneva vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevuse selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Samas tuleb silmas pidada, et süüdistatavale (kuriteo kaastäideviimises) ei saa omistada teopanust, mis väljub süüdistuse piiridest (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-149-11, p 47). Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele, sest konkreetsed osateod ei tarvitse olla eristatavad ajas ja ruumis. Tegu on kaastäideviimise mõttes pandud toime ühiselt, kui täideviijad valitsevad toimuvat tööjaotuslikus koostoimes ehk iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teise kaastäideviija tegevust selliselt, et tulemuseks on tervik. Lisaks eeltoodule on oluline, et kaastäideviijast peab objektiivselt sõltuma süüteo täideviimine. 12 Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil ning viimane võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Oma sisult võib vägivald olla kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald tähendab kehalise jõu rakendamist kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob asja üleminekuks, kusjuures absoluutne on selline vägivald, mis on vastupandamatu ja ületamatu ning mille kasutamisega võetakse kannatanult võimalus otsustamiseks, tema tahe murtakse. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastamist objektiivse koosseisu asjaolude – seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kaastäideviimise korral algab süüteo toime panemine hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kõigepealt käsitleb kohus faktilisi asjaolusid, mille pinnalt järeldub, et süüdistatavate Jarmo Kuivkaevu ja Sergei Kudrjašovi tegevus kuriteo ettevalmistamisel ja toimepanemisel vastab KarS § 21 lg 2 kirjeldatud kaastäideviimise tunnustele. Kriminaalasjas on objektiivselt tuvastatud, et P-A O tapeti ja tema elukohast võeti ära süüdistuses märgitud esemed ning et sellega on seotud Jarmo Kuivkaev ja Sergei Kudrjašov. Kohus ei pea usutavaks süüdistatavate väiteid, et algselt soovisid nad minna öisel ajal nende jaoks tundmatu vanamemme elukohta, koputada seal uksele ja seejärel viisakalt raha küsida. Plaan hõivata kannatanu raha ja/või vara oli süüdistatavatel juba enne sündmuskohale jõudmist, mida kinnitavad Jarmo Kuivkaev ja Sergei Kudrjašov mõlemad ka ise. Ei ole tuvastatud, kas ja kui täpselt oli valmis mõeldud plaan, mis kohapeal toimuma hakkab, kuid sellele, et valmis oldi ka kõige hullemaks, viitab üheselt asjaolu, et kaasa võeti nuga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et algul püüti majja sisse saada aknaklaasi eemaldamise teel. Millegipärast sellest aga loobuti ja elamusse siseneti ukselukustust lõhkudes. Lukustuse lõhkumine ei olnud kerge, kuna kasutatud oli märkimisväärset jõudu, millele viitab asjaolu, et ukse seespool olevad kaks riivi olid tugevalt sissepoole väändunud. Kaks tugevat noort meest läksid noaga varustatult öösel raha ära võtma raugaealiselt vanamemmelt, keda peksti ja lõpuks torgati noaga surnuks. Memmest ei oleks kahele täisjõus mehele olnud mingit vastast ka ilma noata ja peksuta. Kohus nõustub täiel määral prokuröri poolt väljendatuga, et lisaks lootusele, et peksmisega annab vanaproua välja oma suure varanduse, oli ilmselgelt oluline ka lihtsalt „mängu ilu“ ehk nauditi kogu seda koledust, mis kaitsetu vanainimese suhtes toime pandi. Kõik toimus pimedas ja kannatanu poolt ei olnud mingit ohtu, et ta kurjategijad hiljem ära oleks tundnud. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis kirjeldatud ohtrad tõsised vigastused viitavad sellele, et memme piinati enne tema tapmist. Seega pandi tegu toime erilise julmusega. Ja kõigeks selleks oldi valmis mõne üsna väärtusetu eseme nimel, mis sealt lõpuks saadi. Erinevate esemete võtmist kannatanu elukohast kinnitavad ka mõlemad süüdistatavad ise ning tunnistaja T K ütlused, kes nägi Sergei Kudrjašovi isa juures digiboksi, mida seal enne ei olnud; samuti süüdistatavate elukohtadest leiti läbiotsimisel röövitud esemed, sh Kuivkaevu puukuurist suure mõõtmeline maal, millel kujutatud poolpalja naisterahvas ja Kudrjašovi elukohast leitud nõud. 13 Jalatsijäljed, mis leiti sündmuskohal maja ees mullalt, ka maja tuulekojast, esikust ja magamistoast, on jäetud nii Kuivkaevu kui ka Kurdrjašovi poolt - jäljeekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamuse kohaselt langevad need kokku Kuivkaevu saabaste ja Kudrjašovi kingade tallamustritega. Elutoast, kus oli surnukeha, leiti Sergei Kudrjašovi kingade jäljed. P-A O DNA leiti Sergei Kudrjašovi jopelt ja jalatsitelt, Jarmo Kuivkaevu DNA leiti kannatanu küünte alt, tema jalgadel olnud jopelt ning öösärgilt, samuti ukselingilt. Sergei Kudrjašovi DNA leiti kuuri ukse lingilt, millega on tõendatud, et kannatanuga olid füüsilises kontaktis mõlemad süüdistatavad. Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamuse kohaselt võisid P.-A. O esinenud torke-lõikehaavad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud Jarmo Kuivkaevu elukohast pärineva (musta käepidemega) noaga. Nii tömbi vägivallaga kui torke-lõike riistaga tekitatud vigastused on mõlemad tekitatud lühikese ajaperioodi jooksul, mis annab aluse väita, et kannatanut ründasid mõlemad süüdistatavad. Kuigi ei ole võimalik tuvastada, kumb süüdistatavatest millist vägivalda kasutas, loeb kohus, lähtudes tuvastatud asjaoludest tõendatuks, et kannatanut ründasid nii Jarmo Kuivkaev kui Sergei Kudrjašov, kes mõlemad üheaegselt viibisid sündmuskohal, tegutsedes ühiselt. Kohus on seisukohal, et P-A O röövides valitsesid süüdistatavad toimunut koostoimes ning ühe süüdistatava tegutsemine täiendas teise tegevust. Seega on süüdistatavate tegu kaastäideviimise mõttes pandud toime ühiselt. Edasi kontrollib kohus, kas on täidetud KarS § 12 sätestatud süüteokoosseisu tunnused. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (Kars § 12 lg 2). Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus (KarS § 12 lg 3). Objektiivsest küljest eeldab röövimine võõra vallasasja äravõtmist vägivalla abil ning viimane võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. P-A O suhtes ohtralt kasutatud ja tema surmaga lõppenud vägivald oli otseses seoses sellele järgnenud vara hõivamisega. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastamist objektiivse koosseisu asjaolude – seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Vägivalla kasutamist pidasid nii Jarmo Kuivkaev kui ka Sergei Kudrjašov võimalikuks ja möönsid seda, mida kinnitab asjaolu, et ühiselt oli kaasa võetud nuga. Seega oli neil vägivalla kasutamise osas vähemalt kaudne tahtlus. Kuna röövimise eesmärgiks oli asjade äravõtmine, siis selles osas tegutseti kavatsetult. Seda seisukohta tõendab asjaolu, et mõlemad süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et ühise alkoholi tarvitamise käigus arutati kust raha saada ning ühiselt otsustati seda hankima minna. Eesmärk ja tahe oli saada kannatanu majast raha ja/või vara, mida oleks võimalik rahaks teha. Noa kaasa võtmine kinnitab kohtu arvates süüdistatavate selget soovi ning otsest tahtlust hõivata vara igal juhul, kasutades selleks kannatanu suhtes vägivalda. Tapmise süüdistust ei ole aga võimalik kummalegi esitada, kuna ei ole võimalik kõrvaldada kahtlusi ühe või teise süüdistatava suhtes. Mõlema ütlused on vastastikku süüdistavad, ennast õigustavad ja täis vastuolusid alates sellest, kumma initsiatiiv oli röövima 14 minna või et kumb üldse teadis kannatanu elukohta. Sergei Kudrjašov kordas pidevalt, et kõiges on süüdi Jarmo Kuivkaev ja tema oli lihtsalt viimase mõju all, kuna kartis teda kohutavalt, sest oli kuulunud, et Jarmo Kuivkaev on varem mingite koledustega hakkama saanud. Selline väide ei ole usutav, kuna kõik tema poolt väidetu ei takistanud teda ometi koos alkoholi tarvitamast, öösel tundmatusse kohta raha järele minemast, peale vanainimese tapmist Jarmo Kuivkaevule kallale minemast, temaga hiljem bussipeatuses kokku saamast ja toime pandut arutamast. Samuti kordas Sergei Kudrjašov pidevalt, kui kohutavalt ta verd kardab ja et tal oli sündmuskohal vere nägemisest pidevalt süda paha. Samas ei takistanud miski teda majast lahkumast. Vastupidi, vaatamata verele ja kannatanud suhtes juba tarvitatud vägivallale otsis ta hoolega majast asju, mida kaasa võtta. Majas toimetati päris kaua, kummagi hinnangud sellele ajavahemikule on erinevad – kolmveerand tunnist kahe tunnini. Samas, kiiret ju ei olnud ja asi võeti ette põhjalikult, millele viitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest on näha, et majas on otsitud põhjalikult - asjad maha tõmmatud ja segi paisatud, sahtlid ja kapid olid lahti jne. Kohtuistungil uuritud tõendid annavad aluse asuda seisukohale, et täielikult on tõendatud mõlema aktiivne tegevus röövimise toimepanemisel. Olukorras, kus kaks sündmuskohal viibinud isikut süüdistavad teineteist vastastikku ootamatu ning eelnevale teoplaanile mittevastava füüsilise vägivalla kasutamises kannatanu suhtes, hindab kohus, et nii Jarmo Kuivkaev kui Sergei Kudrjašov on tõendiallikatena ebausaldusväärsed ehk teisisõnu – kuriteo kulgemise lõppfaasi osas ei ole kummagi ütlused tõendikõlbulikud. Kriminaalasjas leidub piisavalt muud tõendusteavet, mille alusel kohus on jõudnud järeldusele, et Jarmo Kuivkaev kui Sergei Kudrjašov panid süüdistuses kirjeldatud grupiviisilise röövimise toime ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviimise mõttes. Jarmo Kuivkaevu kaitsja taotles määrata Jarmo Kuivkaevu suhtes korduv kohtupsühhiaatria – psühholoogia ekspertiis, kuna Jarmo Kuivkaev ei pruugi olla süüdiv. Kaitsja hinnangul on tema suhtes läbi viidud kaks vastuolulist ekspertiisi. Esmalt tsiviilasjas nr 2-14-54280 xxxx avalduses Jarmo Kuivkaevule eestkostja määramiseks, et piirata tema võimetteatud liiki (rahaliste) tehingute piiramiseks, kuna isik ei tule toime iseseisva elu korraldamise ja asjaajamisega, olles olnud ära kasutatud sõpradele kiirlaenude võtmisel või muul viisil temalt raha väljapetmisel. Nimetatud asjas teostati Jarmo Kuivakevu suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis – akt nr 30-14, 10.08.2014, milles on antud arvamus, et Jarmo Kuivkaev on lapseeast nõrgamõistuslik kerge vaimse alaarengu astmes olulise käitumishäirega, millele on lisandunud psüühikahäire alkoholsõltuvusena ning vaimsest alaarengust tuleneva sünteesi – ja üldistusraskuse tõttu on kestvalt raskendatud taipamine ning otsuste tegemine, mis häirib ja takistab tema võimet oma tegudest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. Nimetatud tsiviilasjas ei pidanud aga kohus oma 07.11.2014 määrusega vajalikuks Jarmo Kuivkaevule eeskostjat määrata ja tema teovõimet piirata. Käesoleva kohtuasja kohtueelsel uurimisel määrati kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleks-ekspertiis - akt 9/14, 27.04.2015 Jarmo Kuivkaevu suhtes, milles esitatud arvamuse kohaselt esineb Jarmo Kuivkaevul kergekujuline arenguhäire - kerge vaimne alaareng, temale inkrimineeritavate tegude ajal ei esinenud temal erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest arusaamiseks ja oma käitumise sihipäraseks kujundamiseks. Ta oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Nimetatud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi akti kohaselt on eksperdid Katrin Eino ja Tiina Kompus kriminaalasjas ekspertiisi teostamiseks kasutanud Jarmo Kuivkaevuga seonduvaid materjale kogumis, muuhulgas ka tsiviilasja nr 2-14-54280 toimiku materjale xxxx avalduses Jarmo Kuivkaevule eestkostja määramiseks, milles teostati Jarmo Kuivakevu suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis – akt nr 30-14, 10.08.2014. Ekspertiis on teostatud mahukas 15 kogumis uuritava põhjaliku küsitlemise ja kõigi ekspertide käsutuses olnud meditsiinidokumentide ning kohtutoimikute põhjal. Kohtu hinnangul ei ole kaks erinevat kohtupsühhiaatrilise ekpertiisi järeldust diamentraalses vastuolus ja kohtul puudub alus kahelda kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis antud arvamuses. Nii Jarmo Kuivkaev kui Sergei Kudrjašov on süüvõimelised ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Mõlema teod on õigusvastased ning õigusvastasus ei ole millegagi välistatud. KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis tähendab, et see ei tohi olla meelevaldne ega juhuslik. Karistamise alused sätestab KarS § 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü. Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. KarS § 32 alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud kolme- kuni viieteistkümne aastase vangistuse. Jarmo Kuivkaev on varem 8 korda kriminaalkorras karistatud nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude eest, viimase vangistuse kandmiselt vabanes 30.08.2013; kehtivaid väärteokaristusi oli süüdistusakti kohtusse saatmise ajal 12. 16 Sergei Kudrjašov on varem 9 korda kriminaalkorras karistatud nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude eest, viimase vangistuse kandmiselt vabanes 16.07.2014; kehtivaid väärteokaristusi oli süüdistusakti kohtusse saatmise ajal 7. Mõlema süüdistatava varasem elukäik ja varasemad karistused annavad ilmselget tunnistust sellest, et ei Jarmo Kuivkaevu ega Sergei Kudrjašovi ei saa pidada õiguskuulekateks isikuteks, mõlemad on jätkuvalt kuritegelikult aktiivsed ning tegemist ei ole juhusliku episoodiga kummagi süüdistatava elus. Kumbki neist ei ilmutanud vähimatki kahetsust. Kohus leiab, et kummagi süüdistatava puhul ei saa kõne alla tulla karistuse mõistmine tingimisi. Mõlemad süüdistatavad kuuluvad süüdimõistmisele I astme raskes kuriteos, mis juba oma olemuselt välistab karistuse tingimusliku mõistmise. Kergendavaid asjaolusid kummagi süüdistatava osas tuvastatud ei ole. Raskendavaks asjaoluks mõlema süüdistatava puhul KarS § 58 p 2, 3 ja 8 alusel tuleb lugeda süüteo toimepanemine erilise julmusega ja kõrges eas inimese suhtes ning raske tagajärje, s.o surma põhjustamine. Karistuse mõistmisel, arvestades sanktsiooni piire, kergendavate asjaolude puudumist ja raskendavate asjaolude rohkust ning süüdistatavate kuritegelikku elustiili, millele viitab nende eelnev karistatus, nõustub kohus täiel määral prokuröri karistusettepanekuga, mille kohaselt on ainumõeldav karistada nii Jarmo Kuivkaevu kui Sergei Kudrjašovi vangistusega selle maksimum määras, s.o 15-aastat vangistust, pidades seda põhjendatuks, et mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. TSIVIILHAGI VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.
lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta.
lg 1 p 1 kohaselt on kannatanul kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Tsiviilhagile esitatavaid nõudeid kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, kuid lahendades kriminaalmenetluses tsiviilhagi küsimust, juhindub kohus selles osas tsiviilkohtumenetluse sätetest, eeskätt TsMS § 338 ja § 363, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kannatanu A J poolt esitatud tsiviilhagi summas 842,00 eurot hüvitamata matusekulude nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning välja mõistmisele süüdistatavatelt solidaarselt. ASITÕENDID - Ida prefektuuri Rakvere politseiosakonna asitõendite ruumis asuvad: kang (pakend 20-20), kaupluse tšekk (numbrita), lehvik ja küünlajalg (pakend 42), plastmasskarbi kaas (pakend 10), kilekott Häid Jõule (pakend 8), kootud müts (pakend 39), karp Colder Rose (pakend 3-20), valge plastmasskarp (pakend 9), 2 pitsi + klaas (pakend 40), 2 kilekotti (pakend 32), karp lilledega kaanel (pakend 1-20), kapi nupud (pakend 7-20, 8-20) , riidekiud kirve küljest (pakend 4.1), Elisa Sim kaart (pakend 41), sündmuskohalt võetud proovid mida ekspertiisiasutusse ei saadetud (paberkotis), EKEI-st 03.03.2015 tagastatud ekspertiisiobjektid: kirves (pakend 4), jope surnukeha jalgade pealt (pakend 11), lauanuga köögist pliidilt (pakend 12), digiboksi karp (pakend 15), lauajalg (pakend 16), öösärk (pakend 17), kell (pakend 18), jope Sebago (pakend 20), kindad (pakend 21), dressipluus (pakend 22), dressipüksid Nike (pakend 23), jope Navy (pakend 25), , 17 traksidega püksid Creblet (pakend 28), tunked FXA (pakend 29), fliisist sõrmikud (pakend 33), töökindad (pakend 34), õhemad töökindad (pakend 35), jope Cropp (pakend 37), jope Broadway ja kindad (pakend 38), must fliisist müts (pakend 38.1 ), hõbedane nuga (pakend 44), kipsjäljendid (pakendid 1,2,3), linoleum esiku põrandalt (pakend 6), linoleumi tükk ukse eest (pakend 5), kingad Clarks (pakend 30), pruunid saapad (pakend 36), DLK kiled põrandatelt (pakendid 7,13,14) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Kriminaaltoimikus asitõendi vaatlusprotokolli juures asub CD J. Kuivkaevu telefonist leitud pildifailidega ja surnu ekspertiisiakti juurde on ekspert lisanud CD fotodega surnukehast - hoida kriminaalasja juures. - Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Sergei Kudrjašovile traksidega püksid Mannol (pakend 27). MENETLUSKULUD
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 2,5 palga alammäära, s.o 1075,00 eurot.
lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsja osavõtu eest.
lg 1 p 3 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele tasu ekspertiiside tegemise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tiiu Alavere rahvakohtunik Iivi Kaunismaa rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2016 kohtuotsuse RESOLUSTIOON: Juhindudes
§-dest 337 lg 1 p-st 4 ja 340 p-st 6 tühistada Viru Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-15-4696 osaliselt, s.o Jarmo Kuivkaevult
Välja mõista Jarmo Kuivkaevult
lg 1 alusel Viru Maakohtus advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabikuluna 1104 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutma. Jarmo Kuivkaevu kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Sergei Kudrjašovi ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
lg 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot, vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt Jarmo Kuivkaevule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Jarmo Kuivkaevult menetluskuluna, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 216 eurot riigituludesse. Jarmo Kuivkaevul tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, 18 Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700007782 ning selgitus: „Jarmo Kuivkaev 115-4696 kohtukulud“.
lg 1 alusel jätta Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks väljamõistetud õigusabitasu summast 288 eurot, Eesti Vabariigi kanda 72 eurot.
lg 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 362,64 eurot, sh käibemaks 60,44 eurot, advokaat Mihkel Gaveri poolt Sergei Kudrjašovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
§-de 185 lg 2 alusel välja mõista Sergei Kudrjašovilt, menetluskuluna, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Mihkel Gaveri poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 362,64 eurot riigituludesse. Sergei Kudrjašovil tasuda välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE
juuni 2016 otsuse resolutsioonis esinev ebatäpsus ning lugeda õigeks järgmine sõnastus: „Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700007783 ning selgitus: „Jarmo Kuivkaev 1-15-4696 kohtukulud.“ 16.11.2016 vigade paranduse määrus jõustus 03.12.2016. 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.