← Eesti

1-16-9348/3

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2016, Valga Kriminaalasja number 1-16-9348 (kohtueelse menetluse nr 162820

§ 424järgi Jurijs Veics – sünd.

  1. november 1970, Läti kood 06117012257; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxx;xxx xxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxx:xxxxxxxxx; varem kohtulikult karistatud, karistatus kustunud; kahtlustatavana kinni peetud 25.–
  2. oktoober 2016 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 2561-2565 ja §dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada Jurijs Veics süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.–26.

oktoober 2016, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Jurijs Veics ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
  6. oktoobrist
  7. Vabastada Jurijs Veics kinnipidamiselt viivitamatult kohtusaalis. Mõista Jurijs Veicsilt välja menetluskuludena pool sundrahast (645 eurot), mis teeb 322,50 eurot (kolmsada kakskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) ning riigi õigusabi tasu katteks 48 eurot (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse. Menetluskulud kokku 370,50 eurot tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatud kontole ja viitenumbrile. Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning selgitus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates
  10. oktoobrist
  11. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
  12. oktoobrist 2016, määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Jurijs Veicsi selles, et tema juhtis
  13. oktoobril 2016 kella 17:29 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänava lõpus kesklinna suunas M1 kategooria mootorsõidukit Volvo V70 (reg.nr xxxxxxx), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris tema poolt väljahingatavas õhus 2

(4)oli 0,87 mg/l (mõõtetulemus 0,96 mg/l ja mõõtemääramatus 0,09 mg/l). Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0033. Antud teoga rikkus isik liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Jurijs Veicstoime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava Jurijs Veicsi, tema kaitsja Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Jurijs Veicsile mõistetavaks karistuseks

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.–26.

oktoober 2016, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Jurijs Veics ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning ta täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Jurijs Veicsil puudub Eesti Vabariigi poolt väljastatud mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtu seisukoht Jurijs Veics on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalikult ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta nõustub kiirmenetluse kohaldamisega, on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista

§ 424järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt Kr

MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot, mida tuleb lähtuvalt kokkuleppest ja KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra, ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav tasu 48 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele määrab 3

(4)kohus kogu menetluskulu summas 370,50 eurot tasumise ositi 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.