lg 2, § 207 järgi Jüri Mägi isikukood 38412250364, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel – eesti keel, töökoht xxx Kohtuistungil osalenud isikud Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Menetlusalune isik Jüri Mägi PPA Ida prefektuuri esindaja Meelis Kaev Kohtuistungi aeg 10.08.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Jüri Mägi süüdi 24.04.2016.a kell 22.24 ning 05.05.2016.a kell 23.32 mootorsõiduki juhtimise eest, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ta oli eelnevalt
lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud, s.o
Tunnistada Jüri Mägi süüdi 24.04.2016.a kell 22.24 mootorsõiduki juhtimise eest kui mootorsõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, s.o
S § 63 lg 1 alusel karistada Jüri Mägi 24.04.2016 ja 05.05.2016 toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, s.o
S § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka isiku kinnipidamine 05.05.2016 kell 23.24 kuni 07.05.2016 kell 23.14, s.o 48 tundi, millele vastab 2 (kaks) päeva aresti ning kandmisele kuulub 18 päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda kriminaalasja 1-16-5356
Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Jüri Mägi tegu
24.04.2016 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse Jüri Mägi selles, et tema 24.04.2016 kell 22.24 Ida-Virumaal Kiviõli linnas Uue tänaval maja 2 juures juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx reg.nr xxx omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit, millel puudus tehnoülevaatus (oli läbimata). Oma tegudega rikkus Jüri Mägi
Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Jüri Mägi tegu
Kohtuistungil ülekuulatud Jüri Mägi tunnistas ennast süüdi, andis ütlusi, et ta pani toime väärteod. Sõiduk kuulub naisele, ta juhtis sõidukit 24.04.2016 ning tol ajal ei olnud sõidukil tehnoülevaatus läbinud, menetlusalune isik alles hakkas autot ette valmistama ülevaatuseks. Jüri Mäel puudus juhiluba, juhiluba tal kunagi ei olnud. Samuti ta juhtis mootorsõidukit 05.05.2016. Kahetseb toimepandut. Kohus avaldas järgmised tõendid: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 9), mille kohaselt otsus võeti vastu 06.05.2016 ning Jüri Mägi kõrvaldati sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel alates 05.05.2016 kellast 23.25 kuni põhjuse äralangemiseni, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Otsus on allkirjastatud koostaja poolt, Jüri Mägi keeldus allkirjast. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 10-11), millest tuleneb, et Jüri Mägi peeti kinni 05.05.2016 kell 23.24 VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel ning vabastati 07.05.2015 kell 23.
lg 2 p 3 alusel alates 24.04.2016 2 kellast 22.27 kuni juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Otsus on allkirjastatud Jüri Mäe ja koostaja poolt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 25), mille kohaselt otsus võeti vastu 22.02.2013 ning Jüri Mägi kõrvaldati sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel alates 22.02.2013 kellast 00.25 kuni põhjuse äralangemiseni, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Otsus on allkirjastatud Jüri Mäe ja koostaja poolt. Maanteameti vastus (tl 31), mille kohaselt Jüri Mägi ei oma juhtimisõigust ja talle ei ole väljastatud juhiluba. Sõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx eelmine tehnoülevaatuse kontroll kehtis kuni 03.
Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Jüri Mägi tunnistas ennast süüdi, kahetses toimepandut ning andis ülekuulamisel ütlusi, mis on kooskõlas teiste tõenditega. Jüri Mägi ütlustega on tõendatud, et tal puudus juhtimisõigus ning ta juhtis mootorsõidukit 24.04.2016 ja 05.05.2016, samuti 24.04.2016 sõidukil puudus tehnoülevaatus. 24.04.2016 ja 05.05.2016 otsustega juhtimiselt kõrvaldamise kohta on kinnitatud sõiduki juhtimise faktid. 22.02.2013 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõestatud, et enne 24.04.2016 ja 05.05.2016 oli Jüri Mägi juhtimiselt kõrvaldatud. Maanteameti vastusega on tõendatud, et sõidukil Xxx Xxx reg.nr xxx 24.04.2016 puudus tehnoülevaatus ning Jüri Mäel ei olnud juhtimisõigust. Seega kohtulikul arutamisel on leidnud kinnitust, et Jüri Märi tani toime talle intrimineeritud väärteod. Kohtu hinnangul avaldatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja mõõtevahendi taatlustunnistus ei oma täenduslikku tähtsust antud väärteoasjas. ASJASSEPUUTUVAD NORMID 3
lg 1 sätestab: Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 sätestab: Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
sätestab: Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
§-ga 201kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga.
lg 2 objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises ajal, mil isik oli jmootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Käesoleval juhul tuvastati, et Jüri Mägi juhtis 24.04.2016 ja 05.05.2016 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem 22.02.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega Jüri Mägi rikkus Liiklusesaduse § 94 lg 1 sätteid. Samuti on käesolevas väärteoasjas tuvastatud, et 24.04.2016 puudus sõidukil Xxx Xxx reg.nr xxx tehnonõuetele vastavuse kontroll, seega Jüri Mägi rikkus LS § 73 lg 2 sätteid. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Jüri Mägi pani toime väärteod LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Jüri Mägi oli kõikidest rikkumisest asjaoludest, et tal puudus juhtimisõigus ja sõidukil puudus tehnoülevaatud, ning vaatamata sellele istus rooli ja hakkas sõiduautot juhtima, seega tahtlikult eiras
sätteid. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Jüri Mägi pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuotsuse lõpposa vormistamisel tegi kohus ilmse ebatäpsuse, karistades Jüri Mägi KarS § 63 lg 1 alusel 24.04.2016 toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte 4 alusel, s.o
MS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirka- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kuna on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta kohtuotsuse sisu, kohus parandab motiveeritud kohtuotsusega tekkinud ebatäpsuse, lugedes õigeks, et KarS § 63 lg 1 alusel karistada Jüri Mägi 24.04.2016 ja 05.05.2016 toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, s.o
S § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või aresti.
järgi süüteo toimepanemise eest näeb LS ette karistusena rahatrahv kuni kuni 50 trahviühikut. Jüri Mägi 24.04.2016 ja 05.05.2016 pani toime kaks tegu, mis vastavad ühele väärteokoosseisule LS § 201 lg 2 järgi, seega kahe teole antakse üks kvalifikatsioon ja karistus, samuti 24.04.2016 pani Jüri Mägi toime kaks väärtegu ühe teoga, seega tuleb talle mõista ka üks karistus KarS § 63 lg 1 alusel. Analüüsides süüdlase tegusid, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime kolm liiklusalast rikkumist otsese tahtlusega, kergendavaks asjaoluks – süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik
nõuetest, täitis, tegu toime pannes, väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et
rikkumise osas on Jüri Mäel juba kogemus olemas. tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust, 15 kehtivat väärteokaristust, nendest on 11 LS järgi. Jüri Mäele on karistusena määratud nii rahatrahvid kui ka arest. Kõik määratud rahatrahvid on tasumata. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. 22.02.103 Harju Maakohtu kohtuotsusega LS § 201 lg 2 järgi mõistetud 12 5 päevane arest ka ei mõjutanud isikut ja ta taas pani toime samalaadse väärteo. Kohtu hinnangul on Jüri Mäe süü rohkem kui keskmine. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul karistuse liigi – arest sanktsiooni keskmise ja maksimaalse määra vahel. Jüri Mägi oli väärteoasja raames kinnipeetud ajavahemikul 05.05.2016 kellast 23.24 kuni 07.05.2015 kellani 23.14, seega KarS § 68 lg 2 alusel tuleb kinnipidamine (2 päeva) arvata karistusaja hulka. Kuna Jüri Mägi viibib asja arutamise ajal vahi all kriminaalasja 1-16-5356
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.