Obsah (5)

§ 84§ 59§ 83§ 94§ 92

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-51410 Otsuse kuupäev 27. november 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Cronimet Eesti Metall OÜ kaebus Maksu- ja Tol

§-le 84. Cronimet on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole

§ 84

kohaldatav.

§ 84

annab MTA-le õiguse kvalifitseerida ümber tehingud, mille tegelik majanduslik sisu ei vasta akt-arvel kajastatule. Käesoleval juhul nähtub aga Maksuotsusest, et MTA on möönnud, et tehingu tegelik majanduslik sisu oli metallijäätmete müük, kuid Cronimet on aktarvetel kajastanud väidetavalt vale müüja nime. Akt-arvel on kajastatud majanduslikult sama tehing – metallijäätmete omandamistehing.

§ 84

kohaldamiseks peab MTA tuvastama, et maksukohustuslase käitumine oli suunatud tema tegevusele maksude tasumise vältimiseks moonutatud õigusliku vormi andmisele. Seega tuleb asuda seisukohale, et MTA ei ole põhjendanud Maksuotsuses maksudest kõrvalehoidumist Cronimeti poolt. 3 Teiseks leiab Cronimet, et esitatud tulumaksunõuded ei ole õiguspärased ka seetõttu, et MTA on asunud sisuliselt korrigeerima Cronimeti ja müüjate (tundmatud kolmandad isikud) vahel toimunud tehingute hinda

§ 84ja Tu

MS § 51 lg 2 p 3 alusel. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega seotud kuluks loetakse väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. MTA esitas maksunõude viidatud õiguslikul alusel seoses kõikide akt-arvetega vaid osas, mis puudutab käibemaksu. Seda põhjusel, et akt-arvetel on väidetavalt kajastatud müüja nimi valesti. Kuidas saab olla üks ja sama akt-arve vaid teatud ulatuses raamatupidamisseaduses sätestatud nõuetele vastav? MTA tulumaksunõue on alusetu ja õiguslikult põhjendamata. Võttes arvesse, et MTA esitas tulumaksunõude vaid käibemaksusumma ulatuses, on MTA tegelikkuses korrigeerinud kahe tehingupoole vahel rakendatud hinda. Selleks annab õigusliku aluse TuMS § 50 lg-d 4 ja 5, mis on kohaldatavad vaid juhul, kui tehing toimub seotud isikute vahel. Arvestades, et MTA väitel ei ole tuvastatud müüja isik, ei saa asuda seisukohale, et Cronimet on teinud tehingud seotud isikutega. Cronimeti hinnangul ei oleks ka

§ 84regulatsioon kohaldatav olukorras, kus MTA korrigeerib tehingu hinda.

8. Tehingud 1Aonardo OÜ-ga Kaebaja on seisukohal, et ta on kõik talle õigusaktidest tulenevad nõuded täitnud, ning kaebaja maksuarvestus seoses 1Aonardo tehingutega on korrektne MTA ei ole maksumenetluses tõendanud, et 1Aonardol puudus majandustegevus. 1Aonardo esindajate seletused on vastuolulised ning eluliselt mitteusutavad osas, mis puudutab seda, et nad ei olnud teadlikud 1Aonardo majandustegevusest. MTA on selliste vastuoluliste seletuste pinnalt esitanud maksunõude Cronimetile. Cronimet olles hinnanud isikute seletusi, on seisukohal, et nii Elari Põld kui ka Antons Kriškans olid väga hästi teadlikud 1Aonardo nimel toimuva majandustegevusega. 1Aonardo majandustegevusega seotud analüüsil (kas ühingul oli majandustegevusega tegelevale ühingule omaseid kulutusi, sh kas 1Aonardo maksis metallijäätmete omandamise eest sularahata arvelduse korras) on MTA tuginenud kolmandatelt isikutelt (pankadelt) saadud teabele, mis oli kogutud 1Aonardo suhtes läbiviidava maksumenetluse raames. Cronimet on seisukohal, et kolmandatelt isikutelt teabe ja dokumentide kogumisega seotud normid

-is (enne kolmanda isiku poole pöördumist peab MTA esitama vastavasisulised küsimused maksukohustuslasele ning kolmandaid isikuid tuleb teavitada selle maksukohustuslase andmetest, kelle suhtes maksukontroll läbi viiakse) ei ole sätestatud vaid formaalselt, vaid seadusandja eesmärk nende kehtestamisel on olnud tagada kolmandatele isikute sisuline õiguste kaitse maksumenetlustes. Teiseks leiab Cronimet, et 1Aonardo majandustegevusega seotud asjaolud ei ole sellised, mis annaksid aluse väiteks, et ühing tegelikkuses Cronimetile metallijäätmeid ei võõrandanud. MTA on möönnud, et 1Aonardo sai võõrandada Cronimetile üle poolte tehingute puhul metallijäätmeid, mistõttu on asjakohatu väita, et kõik MTA poolt 1Aonardo majandustegevusega seotud asjaolud andsid aluse järeldada, et ta ei saanud olla metallijäätmete tegelikuks müüjaks.

1. Tehingud Alta Auto OÜ-ga Alta puhul oli tegemist tegutseva äriühinguga, mida tõendavad asjaolud, et Alta AS-s oli avatud SEB pangas arve ja tasutud sellelt makseid, juhatuse liige Margus Hanson ei olnud variisik, ta oli kursis äriühingu äritegevusega, kuigi ta volikirja Kalle Kruusile ei väljastanud. Alta puhul ei tulene isikute seletustest välja, nagu ei ole akt-arvetel kajastatud kaupa vastava sõidukiga veetud ning samuti ei ole väidetud, et Cronimeti viidi isiklikke metallijäätmeid. Alta arvelduskontodelt nähtus makseid sellistele isikutele, mis on iseloomulikud majandustegevusega tegelevale ühingule (nt maksed Tele 2 Eesti AS-le ja ZONE MEDIA OÜle). Alta juhatuse liikme Margus Hansoni seletused, et ta ei olnud kursis Alta majandustegevusega ei ole eluliselt usutavad, kuna Kalle Kruusi väitel edastati Cronimetilt laekunud raha Margus Hansonile. Vaideotsuse p-s 117, lk 26, viitab vaide lahendaja, et Margus Hanson oli 70% 4 invaliid, mis annab alust arvata, et ta ei saanud tavakorras tööd teha. Ühtlasi oli isikul ilmselt keeruline ka iseseisvalt osta kokku metallijäätmeid ning neid Cronimetile müüa ja transportida. See selgitab, miks ta kasutas tehingute korraldamisel Kalle Kruusi abi. Arvestades akt-arvetel kajastatud tehingute väärtuseid, millest Margus Hanson oli teadlik seoses akt-arvete allkirjastamisega, ei saa pidada eluliselt usutavaks, et ta nõustus vahendustasuga 1000 või 2000 krooni.
2. Tehingud Business Trading OÜ-ga MTA on maksumenetluses loobunud enamikest maksunõuetest, mis seonduvad Businessiga. Business maksis juhatuse liikmele märkimisväärset tasu, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ta ei olnud kursis Businessi kaudu toimuva majandustegevusega. E-toimikus sisalduvatest materjalidest ei nähtu, et MTA oleks Business juhatuse liikme Egon Kanguri suhtes kohaldanud mingeidki sanktsioone saamaks isikuga kontakti. Arvestades, et juhatuse liige ei ole eitanud tehingute tegemist Cronimetiga sarnaselt mitmete Äriühingute juhatuse liikmetele, pidi MTA lähtuma järelduste tegemisel dokumentaalsetest tõenditest, mis olid maksumenetluses kogutud, sh akt-arvetest ja kokkuleppest, mille juhatuse liige allkirjastas omakäeliselt. Businessi puhul on MTA esitanud maksunõuded vaid seoses nende akt-arvetega, milledel kajastatud metallijäätmeid transportinud sõidukite omanikud eitasid metallijäätmete viimist Cronimeti. Kõik isikud on eranditult andnud seletused kirjalikult erinevalt sellest, et kõikide Äriühingute tehingutega seotud isikud on valdavas ulatuses andnud MTA-le seletused suuliselt. Ükski sõiduki omaniku vastustest ei ole digitaalselt allkirjastatud. Lisaks on kummastav, et kõikide sõiduki omanikele ei ole MTA tutvustanud erinevalt tavapärasest praktikast nende õigusi ja kohustusi. Cronimeti hinnangul oli MTA-l pahatahtlik eesmärk. MTA ei ole Maksuotsuses toonud välja neid asjaolusid, mille põhjal MTA tegi kaalutlusotsuse, et just nendele isikutele ei ole vajalik õiguste ja kohustuste tutvustamine. 11.Tehingud Charcoal OÜ-ga Charcoalile on teinud makseid ühingud, kes tegelevad sarnaselt Cronimetile metallijäätmete kokkuostmisega. See viitab, et Charcoalil olid olemas võimalused ja vahendid antud tegevusega tegelemiseks ning Charcoal on seda faktiliseks ka teinud tegelikkuses. Charcoali panga arvelduskontodelt tehtud väljamaksete analüüsi ei ole MTA maksumenetluses välja toonud, seega on alusetu väita, et tal puudusid majandustegevusega tegelevale ühingule omased kulud. Charcoal on deklareerinud käibemaksu, mis on akt-arvetel kajastatud. Maksuotsuses ei ole toodud välja, kas ühing on käibemaksu riigile tasunud. MTA on Maksuotsuses loobunud väitmast, et Charcoali juhatuse liige oli nn variisik. Eeltoodu kinnitab, et Charcoali puhul puudusid tunnused, mis viitaksid variühingule ning MTA püüab Cronimetile maksunõude esitamisel tekitada olukorra, kus samalt tehingult makstakse riigieelarvesse käibemaks kahekordselt. Eraldi soovib Cronimet rõhutada, et MTA maksunõue, mis on esitatud seoses akt-arvetega, millel kajastatud metallijäätmed transporditi Cronimeti sõidukiga registreerimisnumbriga 719 BMV, aluseks on eeldus, et Cronimeti ei transporditud kogu kaubakogust, mis on akt-arvetel kajastatud. See lähenemine on vastuolus vaide lahendaja kinnitusega, et MTA on lähtunud käesolevas menetluses eeldusest, et akt-arvetel kajastatud metallijäätmed omandati akt-arvetel kajastatud kogustes. Cronimet leiab, et vaide lahendaja väljendatud seisukoha põhjal on alus tühistada käesolevas punktis kajastatud akt-arvetega seotud maksunõuded. Sedavõrd enam, et muude tehingute puhul, kus MTA on küll tuvastanud kandevõime ületamise, ei ole MTA maksunõudeid vastavalt esitanud. MTA järeldused on sedavõrd kummastavamad, et MTA on loobunud maksumenetluse käigus paljudest maksunõuetest, mis seondusid akt-arvetega, millel kajastatud metallijäätmeid veeti sõidukiga registreerimisnumbriga 719 BMV.
3. Tehingud Expotrade OÜ-ga 5 Cronimetil puudus põhjus ja vajadus vormistada mittemaksukohustuslaseks olevate isikute metallijäätmete soetamistehingud Expotrade nimele ning 1Aonardo puhul välja toodud asjaolud kehtivad ka Expotrade suhtes. Cronimet kinnitab, et kauba vastuvõtmiskohad on märgitud akt-arvetel õigesti. Expotrade maksis juhatuse liikmele märkimisväärset tasu, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ta ei olnud kursis Expotrade kaudu toimuva majandustegevusega. E-toimikus sisalduvatest materjalidest ei nähtu, et MTA oleks Expotrade juhatuse liikme Kauri Nokkuri suhtes kohaldanud mingeidki sanktsioone saamaks isikuga kontakti. Arvestades, et juhatuse liige ei ole eitanud tehingute tegemist Cronimetiga sarnaselt mitmete Äriühingute juhatuse liikmetele, pidi MTA lähtuma järelduste tegemisel dokumentaalsetest tõenditest, mis olid maksumenetluses kogutud, sh akt-arvetest ja kokkuleppest, mille juhatuse liige allkirjastas omakäeliselt. Expotrade nimel tehinguid vormistanud ja korraldanud isik Margus Heller selgitas MTA-le, et tal on mäluga tõsised probleemid, mistõttu ei saa pidada tema seletusi usaldusväärseks. Arvestades, et isik oli akt-arvete allkirjastamise tulemusena teadlik akt-arvete tehinguväärtustest, ei ole eluliselt usutav, et ta sai tasuna vaid 600 krooni kuus.
4. Tehingud Metalcore OÜ-ga. Metalcore allhankijate majandustegevusega seotud asjaolude ja vastuolude osas on Cronimet seisukohal, et ta ei saanud tehingute tegemise ajal olla teadlik allhankijatest ega nende tegevusest. Cronimet leiab, et ta ei pea müüjate allhankijate õiguskuulekust kontrollima ning tal ka puudub võimalus kontrollida kolmandate isikute vahelisi tehinguid. MTA väide, nagu ei oleks saanud Metalcorel Cronimetiga tehtud tehingute ajal olla olemas metallijäätmeid, mis on akt-arvetel kajastatud, on alusetu. Põhjus, miks Cronimeti töötajad ei osanud anda MTA-le detailseid seletusi Metalcorega tehtud tehingute kohta, seisnes selles, et MTA ei näidanud Cronimeti töötajatele ühtegi akt-arvet, millede kohta ta küsimusi esitas. Andre Tammur, Heli Kriiva, Tanel Pettai, Janno Talvik ja Marko Erlich kinnitasid pärast akt-arvetega tutvumist, et tehingud Metalcorega on toimunud ning Cronimeti töötajad on kas olnud teadlikud metallijäätmete võõrandamistehingutest ja/või on osalenud otseselt nende tehingute vormistamisel. Metalcore puhul on MTA heitnud Cronimetile ette asjaolu, et Metalcore allhankijal puudus majandustegevus. MTA ei ole Maksuotsuses toonud välja tõendeid, millest nähtuks, et Cronimetile sai teatavaks allhankija isik või veelgi enam viimase majandustegevuse iseloom.
5. Tehingud OÜ-ga Realholders MTA ei ole analüüsinud Realholdersi kõiki arvelduskontosid, mistõttu ei ole tuvastatud tema majandustegevuse iseloom täieliku kulude ja tulude ülevaate põhjal. Esitatud materjalide pinnalt nähtub, et ühingule ei laekunud märkimisväärseid summasid ainult Cronimetilt, mis kinnitab, et ühingul oli majandustegevus lisaks Cronimetiga tehtud tehingutele. MTA ei ole saanud kontakti Realholdersi juhatuse liikmega ning e-toimikus sisalduvatest materjalidest ei nähtu, et MTA oleks isiku suhtes mingeid sanktsioone rakendanud saamaks kinnitust müüja esindajalt tehingute tegemise kohta Cronimetiga. Arvestades, et isik on omakäeliselt allkirjastanud akt-arved, puudub kirjeldatud olukorras alus kahtlustada, et tehing ei toimunud Cronimeti ja Realholdersi vahel. 15.Tehingud OÜ-ga Royal Ehitus Royali majandustegevusega seotud asjaolude analüüs ei oma tähendust Cronimeti maksuarvestuse korrektsuse tuvastamisel. Royali allhankijate majandustegevusega seotud asjaolude ja vastuolude osas on Cronimet seisukohal, et ta ei saanud tehingute tegemise ajal olla teadlik allhankijatest ega nende tegevusest. Cronimet leiab, et ta ei pea müüjate allhankijate õiguskuulekust kontrollima ning tal ka puudub võimalus kontrollida kolmandate isikute vahelisi tehinguid. Maksuotsusest ei nähtu, et MTA oleks asunud seisukohale, et Royalil puudus majandustegevus. Royali esindaja seletused, et ühing tehingutest kasu ei saanud, muudavad need eluliselt mitteusutavaks. 6 Põhjus, miks Cronimeti töötaja Andre Tammur ei osanud anda MTA-le detailseid seletusi Royaliga tehtud tehingute kohta, seisnes selles, et MTA ei näidanud Cronimeti töötajale ühtki akt-arvet, millede kohta ta küsimusi esitas. Andre Tammur kinnitas pärast akt-arvetega tutvumist, et ta on tehingud vormistanud.
6. Tehingud OÜ-ga Ship Technical Service Shipi juhatuse liige on kinnitanud tehingute toimumist Cronimeti ja Shipi vahel ning ühingu majandustegevust seoses vanametalli ostu ja müügiga. Shipile on teinud makseid ühingud, kes tegelevad sarnaselt Cronimetile metallijäätmete kokkuostmisega. See viitab, et Shipil olid olemas võimalused ja vahendid antud tegevusega tegelemiseks ning Ship on seda faktiliselt ka teinud tegelikkuses. Shipiga seotud tehinguid korraldas isik, kes oli maksukontrolli ajaks surnud. Seega on MTA kõik järeldused rajanud kaudsetele tõenditele, mitte tehinguid korraldanud isiku seletustele. Ship on deklareerinud käibemaksu, mis on akt-arvetel kajastatud.
7. Tehingud OÜ-ga SunriseMC Sunrise majandustegevusega seotud asjaolude analüüs ei oma tähendust Cronimeti maksuarvestuse korrektsuse tuvastamisel. Sunrise allhankijate majandustegevusega seotud asjaolude ja vastuolude osas on Cronimet seisukohal, et ta ei saanud tehingute tegemise ajal olla teadlik allhankijatest ega nende tegevusest. Cronimet leiab, et ta ei pea müüjate allhankijate õiguskuulekust kontrollima ning tal ka puudub võimalus kontrollida kolmandate isikut. Sõiduki registrijärgne kandevõime ei tähenda automaatselt seda, et sinna ei ole füüsiliselt võimalik laadida peale rohkem metallijäätmeid, kui sõiduki kandevõime ette näeb. Põhjus, miks Cronimeti töötajad ei osanud anda MTA-le detailseid seletusi Sunrisega tehtud tehingute kohta, seisnes selles, et MTA ei näidanud Cronimeti töötajatele ühtki akt-arvet, millede kohta ta küsimusi esitas. Andre Tammur, Tanel Pettai, Janno Talviku, Marko Erlichi ja Veiko Allingu kinnitasid pärast akt-arvetega tutvumist, et nad on tehingud vormistanud. Sunrise on maksnud juhatuse liikmele märkimisväärset tasu, mistõttu ei saa pidada eluliselt usutavaks, et ta ei olnud tehingutega kursis. Samuti on ühing deklareerinud Cronimeti tehingute käibe (vt Kaebuse p 16.7.4). Sunrise volitatud esindaja kinnitas tehingute tegemist Cronimetiga, seega arvestades, et MTA pole seadnud kahtluse alla, et kaubad võõrandati Cronimetile akt-arvetel kajastatud kogustes, on kinnitamist leidnud, et tehingutes oli müüjaks Sunrise.
8. MTA on Maksuotsuse koostamisel eiranud maksuhalduri põhikohustusi, mis on sätestatud

-i

1. peatüki
2. jaos. Käesoleval juhul on MTA põhjendanud läbivalt Maksuotsust Kontrollakti kaudu, mis on aktsepteerimatu niivõrd mahuka maksuasja puhul. MTA on jätnud valdavas osas tähelepanuta Cronimeti poolt esitatud seletused ja tõendid. Ka vaide lahendaja ei ole analüüsinud arvukaid Cronimeti poolt esitatud tõendeid. Nimelt on Cronimet esitanud erinevalt Vaideotsuse p-s 84, lk 18, kõik Vaides viidatud lisad. Teiseks on MTA jätnud mitmed dokumendid analüüsimata argumendil, et need ei ole olnud allkirjastatud. Käesolevale Kaebusele on lisatud kõik samad dokumendid, millede põhjal on võimalik kohtul veenduda, et need on digitaalselt allkirjastatud enne Vaideotsuse tegemist. Eeltoodu kinnitab, et MTA on pahatahtlikult jätnud Cronimeti poolt esitatud tõendid tähelepanuta. Arvestades, et MTA on jätnud ka teised Cronimeti poolt esitatud tõendid sisuliselt uurimata, on MTA jätnud täitmata ka Cronimeti ärakuulamise kohustuse, sest ärakuulamine eeldab ka sisulist püüdu hinnata maksukohustuslase poolt esitatud tõendeid ja nendele tuginevaid väiteid. Vastustaja seisukoht
3. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud väidetega ning on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased. Kuna esitatud kaebus kordab paljuski kaebaja 15.10.2013 eriarvamuses ning 28.04.2014 vaides toodud väiteid, milledele on põhjalikult vastatud vaidlusaluses maksuotsuses ja 09.06.2014 vaideotsuses, siis vastustaja palub kohtul 7 eeskätt juhinduda maksu- ja vaideotsuses juba toodud maksuhalduri seisukohtadest. Alljärgnevalt annab vastustaja täiendavad seisukohad seoses kaebuses toodud uute väidetega või vajadusel täpsustab varasemalt öeldut.
4. Vastustaja märgib, et praegusel juhul puudub vajadus menetleda vaideotsuse tühistamise nõuet eraldiseisvalt lisaks maksuotsuse tühistamise nõudele. Isegi juhul, kui vaideotsuses esinevad mõned ebatäpsused, ei saa sellest teha järeldusi kaebaja õiguste rikkumise kohta nagu kaebaja väidab.
5. Vastustaja leiab, et kaebaja on moonutanud faktilisi asjaolusid, mistõttu kaebuses loodud pilt ei kajasta tegelikkust. Kaebaja on valel arusaamal faktilistest asjaoludest ning on genereerinud neist absurdseid teooriaid ning hakatud väitma nagu MTA heidab kaebajale ette teiste isikute liiklusseaduse rikkumisi ning eeldab kaebajalt liiklusjärelvalve teostamist. Veelgi enam, kaebaja väidab, et MTA seetõttu nõuab kaebajalt riigieelarvesse raha ning nõuab kaebajalt trahvi teiste isikute rikkumiste eest. Samuti on kaebuse punktis 8.2.3.
6. tuldud välja ebaloogilise mõttekäiguga, et maksuhaldur ei tohi kasutada maksustamisel teise maksumenetluse raames kogutud tõendeid. Lisaks on esitatud ka hulgaliselt tõendamata paljasõnalisi väiteid, mida vastustaja palub kohtul tähelepanuta jätta. Näiteks kaebuse punktis 7.
7. väidetakse, et kaebaja on täitnud kõik jäätmeseadusest tulenevad metallijäätmete koguja kohustused, kuid esitatud ei ole ühtegi tõendit vastava väite kinnituseks. Siinjuures vastustaja rõhutab, et JäätS § 106 lg-st 1 tulenev nõue koostada metallijäätmete üleandmise kohta dokument hõlmab muuhulgas ka kohustust, et vastaval dokumendil kajastatud andmed oleksid tõesed, mis käesoleval juhul on kaebajal jäänud ilmselgelt täitmata. Samuti on paljasõnalised ja tõendamata kaebuse punktis 7.
8. toodud väited, millede kohaselt rakendatakse igapäevaselt täiendavaid abinõusid pettuste vältimiseks. Vaideotsuse punktides 126-129 on pikemalt analüüsitud kaebaja väidet täiendavate pettuste vältimise abinõude rakendamise kohta. Kaebaja on muuhulgas asunud mustama maksumenetlust läbi viinud revidenti, süüdistades viimast maksumenetluses seletusi andnud isikute alusetus ähvardamises ning muul negatiivsel moel mõjutamises, esitamata ühtegi tõendit enda väidete kinnituseks.
9. Alusetud on kaebaja väited nagu tema ei pidanud aru saama, et tema väidetavatel tehingupartneritel puudub tavapärane majandustegevus. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja teadis vastavast asjaolust, s.t müüjate reaalse majandustegevuse puudumisest, juba seetõttu, et ta on vaidlustatud maksuotsuses käsitletud ettevõtete kui väidetavate müüjate nimele vormistanud hulgaliselt tehinguid, mida tegelikkuses vastavate ettevõtetega ei tehtud, ning seda järjepidevalt mitu järjestikust kuud. Veelgi enam, kaebaja sõnutsi viis ta enda tehingupartnerite suhtes alati läbi põhjaliku kontrolli, kontrollides muuhulgas maksuvõlgnevusi ja müüja poolt deklaratsioonide õigeaegset esitamist ning vastavate puuduste korral ta äriühingutelt metalli reeglina vastu ei võtnud. Kui kaebaja on vaidlustatud maksuotsuses välja toodud äriühingute puhul ka korraliku kontrolli läbi viinud nagu ta väidab, siis on talle ka teatavaks saanud, et vastavatel äriühingutel puudub tavapärane majandustegevus.
10. Seoses kaebuses esitatud MTA uurimiskohustusega seotud väidetega selgitab maksuhaldur, et

§-st 11 tulenev uurimiskohustus ei tähenda, et maksuhalduril lasub kohustus kontrollida kõiki menetlusosalise poolt esitatud kahtlustusi, oletusi ja spekulatsioone.

§ 59

lg 1 teise lause järgi otsustab maksuhaldur, mitte kaebaja, milliseid tõendeid on vaja konkreetses asjas koguda. Vastuoluline on, et kaebaja ühelt poolt heidab väidetavalt kolmandate isikute subjektiivseid õigusi kaitstes ette, et MTA on kogunud tõendeid õigusvastaselt, kuid teisalt püüab igal võimalusel teha etteheiteid, et MTA oleks pidanud veelgi enamatelt isikutelt selgitusi võtma. See demonstreerib MTA arvates, et kaebaja eesmärk ongi üksnes põhimõtte pärast vaidlustada kõikvõimalikku maksuhalduri tegevust. 8 Praktikas on seevastu ka kohtud leidnud, et juhul, kui maksuhalduri võimalused täiendavate tõendite kogumiseks on ammendatud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Antud juhul tähendab see seda, et just kaebuse esitaja peaks tõendama, kes olid konkreetselt need isikud, kes talle metallijäätmeid tegelikult müüsid, mida kaebaja teha ei ole suutnud või soovinud.

1. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maksuhalduri etteheidetel seoses KMS § 37 lg-s 5 sätestatud erikorra rakendamisega ei ole alust, sest vastavat erikorda on rakendatud peale maksuotsuses käsitletud äriühingute ka teiste äriühingute suhtes, viidates kaebuse lisadele nr 10 kuni
2. Esiteks, kuna maksumenetluse käigus on kinnitust leidnud, et kaebaja on kümne erineva äriühingu osas koostanud massiliselt dokumente, mis kajastavad tegelikkusele mittevastavaid andmeid, puudub alus kaebuse lisade nr 10 kuni 17, mis on alles kohtumenetluses esitatud, pinnalt järelduste tegemiseks, mis lükkaksid ümber maksumenetluse käigus isikute poolt antud selgitused ja muud kogutud tõendid. Eeltoodu tõttu ei saa kaebuse lisasid nr 10-17 ilmselgelt pidada usaldusväärseteks dokumentideks. Teiseks, isegi, kui vastavad kaebaja poolt lisatud dokumendid kajastavad tegelikku informatsiooni, siis vastava erikorra kasutamine ka teiste äriühingute puhul ei välista, et maksuotsuses toodud juhtudel on kaebaja vastavast erikorrast tulenevaid lihtsustusi kuritarvitanud enda huvides. Seega erinevalt olukorrast, kus müüja ise koostab akt-arved, on KMS § 37 lg-s 5 sätestatud erikorra rakendamisel ostjal palju kergem manipuleerida akt-arvetega. Vastava erikorra rakendamine on oluline välja tuua ka seetõttu, et kuna kaebaja väljastas ostjana KMS § 37 lg-s 5 ettenähtud korras müüja eest akt-arve, siis oli muu hulgas ka kaebaja kohustuseks tagada, et akt-arvele kantud andmed on õiged.
3. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ainuüksi maksuotsuses kontrollaktile viitamine tingib vaidlustatud maksuotsuse tühistamise. Maksuotsust lugedes on selgelt aru saada, millised on maksuhalduri põhimotiivid, mille pinnalt kaebajat maksustatakse. Asjaolu, et maksuotsuses ei ole iga MTA põhimotiivi juurde toodud kaebaja poolt eeldatud detailsusastmega välja ülimalt üksikasjalikke näiteid ning põhjendusi ja selle asemel on vastustaja viidanud kontrollaktile, ei muuda maksuotsust õigusvastaseks. Mitme kontrollakti koostamine ja kontrollaktidele viitamine ei ole maksumenetlustes harv nähtus. Kontrollaktile viitamine on vastupidi, muutnud haldusakti lihtsamini arusaadavaks ning kontrollitavaks. MTA rõhutab, et vaidlustatud maksuotsuses on motivatsioon piisav ka ilma kontrollaktidele viitamata. Kaebaja toob välja ka, et keerukaks muudab vaidlusaluse maksuotsuse jälgimise asjaolu, et maksuhaldur on enne vaidlusaluse maksuotsuse vormistamist koostanud kaks kontrollakti, milledest viimane sisaldab omakorda viiteid 2012 kontrollaktile. Vastustaja ei nõustu selle väitega. Nimelt 26.08.2013 koostas MTA uue kontrollakti, kus erinevalt kaebaja poolt märgitust ei olnud omakorda viidatud 04.05.2012 kontrollaktile, vaid tegemist oli täiesti uue dokumendiga, kus maksuhaldur, võttes arvesse ka kaebaja poolt 22.06.2012 eriarvamuses toodud asjaolusid. Eelnev kinnitab, et kontrollaktide koostamisel või maksuotsuses neile viitamisel ei saanud olla mingisugust tähendust asja sisulise arutamise valguses.
4. Metalli koguse ja sõidukite kandevõimega seonduvaga selgitab vastustaja, et arved, milledelt nähtub, et sõidukiga on metalli veetud kandevõimet mitmekordselt ületavas koguses, viitavad selgelt, et akt-arvetel kajastatu ei saa tõele vastata, sest akt-arvetele on märgitud selliseid metallikoguseid, mille vedamine vastavate sõidukitega ei ole eluliselt usutav. Seega tegemist on ühe täiendava tõendiga tõendite kogumis, mis annavad alust asuda seisukohale, et akt-arvetel kajastatu ei ole tõene ning kontrollimisel ei leidnud tõendamist metallijäätmete müük akt-arvetel näidatud äriühingute poolt. Sisendkäibemaksu arvestuses on lubatud kajastada üksnes korrektseid arveid, mis kajastavad tegelikult toimunud tehinguid ehk siis arvetel kajastatu peab vastama tõele. Vastustaja jääb juba vaidlustatud maksu- ja vaideotsuses 9 toodud selgituste juurde, miks on võetud eelduseks, et ühel akt-arvel on kajastatud üksnes üks metalli toomine.
5. Vastustaja märgib, et maksustamisel kolmandate isikute, sh sõidukijuhtide seletustele tuginemine on asjakohane. MTA arvates saavad tehingutega seotud isikute selgitused kinnitada või ümber lükata põhjendatud kahtluse moodustanud asjaolude kogumit, mis näitab ostja teadmist, et arvel näidatud müüjad pole tegelikud müüjad. Seda eriti siis, kui ostja koostab ise akt-arveid. Käesolevas maksuvaidluses on isikud MTA-le või Leedu või Läti maksuhaldurile otsesõnu kinnitanud, et kaupa ei veetudki äriühingu nimel, kes on arvele märgitud – tegemist on otseste tõenditega, et tehingud tegelikkuses ei leidnud aset arvel märgitud isikute vahel. Nii Kontrollakt kui ka vaidlusalune maksuotsus põhinevad asjaolul, et kinnitust ei ole leidnud kaebaja poolt tehingute tegemine akt-arvetel märgitud äriühingutega, mistõttu vastavaid aktarveid ei ole lubatud kaebaja sisendkäibemaksuarvestuses kajastada. Akt-arvetel kajastatud sõidukite juhtide seletuste kajastamine on aga põhjendatud, sest just vastavad isikud olid vahetult kursis vedude toimumise asjaoludega, sh kas üldsegi mingeid vedusid on toimunud ning kelle vahel.
6. Vastustaja nõustub kaebajaga, et üksnes eksimus akt-arvel kajastatud sõiduki numbris ei tohi tuua kaasa maksustamist. Siinjuures jätab kaebaja aga tähelepanuta, et kaebaja ei ole tõendanud, et aktarvetel on tõepoolest kohati ekslikult vale sõidukinumber kajastatud. Tegemist on üksnes kaebaja poolse väitega, mille ta tuletab sellest, et kuna teatud akt-arvele märgitud sõiduki omanik/kasutaja ei ole üleüldsegi kaebajale metalli vedamist kinnitanud või akt-arvele märgitud metallikogus on uskumatult suur võrreldes sõiduki kandevõimega, siis ilmselt on aktarvel kajastatud vale sõidukinumber. Vastava põhjendatud kahtluse ümber lükkamise kohustus (sh kohustus tõendada, et dokumendil on ekslikult tehtud viga ning tõendada, millised on korrektsed andmed) lasub aga kaebajal, mida kaebaja senini ei ole teinud. See, et kaebaja on kohati toonud välja sõiduki registreerimisnumbreid, mis tema arvates ilmselt võisid olla õiged sõidukite registreerimisnumbrid, ei ole piisav tekkinud põhjendatud kahtluse ümber lükkamiseks.
7. Põhjendatud kahtlus, et kaebaja tegevus deklaratsioonidel valeandmete esitamisel oli teadlik ja tahtlik, on maksuotsuses motiveeritud ja tõendatud. Väide, et asjas pole kohaldatav

§ 84, ei tugine kehtival õigusel ega kohtupraktikal.

Maksuotsuse läbiv järeldus on, et kaebaja teadis, et arvetel näidatud müüjad ei ole tegelikud. Vastustaja selgitab, et maksuotsuse läbivaks ja järjepidevaks faktiliseks aluseks on kaebaja teadlikkus, et maksuotsuse punktides 2.1.-2.

1. nimetatud äriühingud ei olnud arvel märgitud tegelikeks müüjateks, kuid sellele vaatamata kajastas kaebaja sisuliselt ebaõigeid algdokumente enda maksuarvestuses maksukoormuse vähendamiseks. Kuigi maksuasjas tuvastatud asjaolud võiksid maksupettuseks ka kahtlust anda, ei ole maksuotsuses ega vaideotsuses kaebajat kordagi maksupettuses osalemises süüdistatud. Samas poleks sellel ka tähendust, sest sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks ega tulumaksu määramiseks pole seesugust konstruktsiooni tarvilik sisustada. Kaebaja käitumine on tahtlik, kohaldada tuleb 5 aastast aegumistähtaega ja maksusumma määramine ei ole aegunud.
2. MTA arvates on

§ 84asjas kohaldatav.

Isegi, kui MTA-l oleks tulnud maksuotsuses viidata

§ 83

lg-le 4 nii nagu kaebaja seda ette kujutab, ei tingi see maksuotsuse tühistamist.

§ 84

on võimalik eesmärgipäraselt kohaldada vältimaks olukordasid, kus maksukohustuse tekkimine sõltuks üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud moonutatud vormist. Võrreldes

§ 83

lg 4 kohaldamisega, on

§ 84

laiem, hõlmates ka olukordi, kus on võimalik rakendada

§ 83lg-d 4.

10 Praegusel juhul on maksuhaldur maksuotsuses asunud seisukohale, et Cronimet OÜ ei ole teinud tehinguid maksuotsuse punktides 2.1.-2.

1. toodud äriühingutega ja seega ei saa neid tehinguid maksustamisel ka arvestada. Oluline on, et selle järelduse tegemiseks on MTA tuginenud hulgale asjaoludele ja tõenditele kogumis ning lähtunud sisuliselt õigetest materiaalõiguslikest alustest nii käibemaksu kui ka tulumaksu osas – KMS § 29 lg 1, § 31 lg 1 ja tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p
2. Nendest õigusnormidest ebaõiget lähtumist, eeldades MTA faktiliste järelduste õigsust, pole ka kaebaja ette heitnud. Seetõttu on kohatu argumenteerida, et maksustamisel ei võinud MTA tugineda

§-le

2. Tulumaksu määramise faktiline alus on, et maksuotsuse punktides 2.1.-2.
3. analüüsitud äriühingud ei olnud Cronimet OÜ-le tegelikud müüjad ja seega oli ka algdokumentidel tehingute majandusliku sisu kajastamine ebaõige. Sellises olukorras ei vasta algdokument ühelgi tingimusel nõuetele ja formaalsete eelduste täidetus nagu näiteks arve kuupäeva märkimine ei ole asjakohane. Kui algdokumendil kui majandustehingut kinnitaval tõendil on märgitud vale tehingu majanduslik sisu, ei vasta algdokument nõuetele ja esineb alus tulumaksu määramiseks. MTA on maksuotsuses selgitanud tulumaksu määramise käiku: MTA ei ole seadnud kahtluse alla metalli olemasolu, hinda ega kogust, kuid ei ole usaldusväärselt tuvastanud metalli müüjat, mistõttu on lugenud müüjaks tundmatu kolmanda isiku. Seesuguses situatsioonis on täiesti loogiline, et MTA on määranud tulumaksu käibemaksusummalt, sest kui müüjateks on tundmatud kolmandad isikud, on ettevõtlusest välja makstud raha vähemalt käibemaksu osas ettevõtlusega mitte seotud ja kuulub maksustamisele tulumaksuga. Selline lähenemine on kaebajale ka soodsam hindamise (

§ 94

) teel maksustamisest, sest hindamise läbiviimisel oleks võimalik vaid, et lisaks käibemaksusumma ettevõtlusega mitteseotuks lugemisele ning maksustamisele, maksustab MTA ka selle osa kaebaja ettevõtlusest reaalselt välja makstud rahast, milles kauba kogus ei vasta kauba turuväärtusele tehingu tegemise hetkeseisuga. Praegusel juhul MTA hindamist läbi viinud ei ole ja on valinud kaebajale soodsama maksustamise.

1. MTA selgitab kaebaja poolt äriühingute suhtes esitatud detailsemate väidete osas, et kaebaja on kopeerinud suure osa eriarvamusest ning vaidest kaebusesse, millele MTA on vastanud juba maksuotsuse eriarvamust käsitlevates osades ja samuti vaideotsuses. MTA jääb nende seisukohtade juurde. Üldise seisukohana kolmandate isikute menetlusrikkumistega seonduvalt lisab MTA, et Cronimet OÜ-l puuduvad subjektiivsed õigused vaidlustamaks kolmandate isikutega seonduvaid võimalikke menetlusrikkumisi. See on MTA läbiv seisukoht kõikide Cronimet OÜ etteheidete osas, mis seonduvad kolmandate isikutega. Seoses isikute suuliste selgitustega, mis Cronimet OÜ on ise kogunud, palub MTA tõendid jätta nende ilmse ebausaldusväärsuse tõttu arvesse võtmata. Kohtu seisukoht
2. Kohus käsitleb esmalt kaebaja väiteid korduvale ja kaebajat koormavale maksumenetlusele (I), seejärel kaebaja väiteid seoses aegumisega (II), kolmandana kaebaja üldisi vastuväiteid maksuotsusele (III), neljandana väited seoses konkreetsete äriühingutega (IV) viiendana kaebaja väiteid seoses vaideotsuse tühistamise ja uue vaidemenetluse läbiviimise kohustamise nõudes (V), kuuendana kohtu kokkuvõttev seisukoht (VI) ning lõpuks menetluskulude jaotus (VII). I 11
3. Kaebaja on seisukohal, et MTA läbi viidud maksumenetlus, on varasemaid menetlusi kordav ja tugineb samadele argumentidele, mis sisaldusid 2009, 2012 ja 2013 kontrollaktides ning analoogses olukorras on maksuhaldur juba tunnistanud samale juriidilisele isikule koostatud kontrollakti põhjendamatust. Kohtule jäävad kaebaja väited arusaamatuks, kuna vastustaja on eelnevas menetluses, sealhulgas vaideotsuses (p-s 4) selgelt välja toonud, et 2010 aastal koostatud kontrollaktis käsitleti kontrolliperioodi september 2009, käesoleval juhul kontrolliti maksude arvestamise ja tasumise õigsust perioodil aprill kuni juuli 2010.a. Seega on tegemist olnud erinevate kontrolliperioodidega, mispuhul ei ole võimalik rääkida ühtede ja samade asjaolude üha uuesti ja uuesti menetlemisest (kaebaja väljend). Asjaolu, et 2010 koostatud kontrollaktile maksuotsust ei järgnenud, ei tähenda, et ka edaspidi toimuvate maksumenetluste tulemusena ei saaks ega tohiks maksuotsust teha. 04.05.2012 ja 26.08.2013 kontrollaktid on koostatud vaidlusaluse maksumenetluse käigus. Kohus nõustub vastustajaga, et antud maksuasi on keskmisest oluliselt mahukam, seetõttu saab lugeda põhjendatuks ka maksumenetluse algusest kuni maksuotsuse tegemiseni kulunud aega. Nimelt alustati vaidlusalust maksumenetlust 19.08.2010 korralduse alusel, maksuotsuseni jõuti 03.04.2014.a. Seejuures on maksuhaldur koostanud kaks kontrollakti (04.05.2012 ja 26.08.2013), millede osas on kaebaja esitanud mahukad eriarvamused koos omapoolsete tõenditega. Millegagi ei ole põhjendatud kaebaja väide, et maksuhaldur on tegutsenud suvaliselt ja tekitanud sellega kaebajale lisakoormust. II
4. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsusest ei nähtu argumentatsiooni ega tõendeid, mis võimaldaks omistada kaebajale tahtlust ning rakendada viieaastast aegumistähtaega, samuti pole kaebaja rikkunud hoolsuskohustuse täitmist. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Maksuotsuses on vastustaja olnud järjepidevalt seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et maksuotsuses nimetatud äriühingud ei olnud tegelikeks müüjateks, kuid vaatamata sellele kajastas kaebaja ebaõigeid andmeid maksuarvestuses maksukoormuse vähendamiseks. Kuna vastustaja on selgelt maksuotsuses tuginenud kaebaja teadlikkusele, et arvetel näidatud isikud ei saanud olla tegelikud müüjad, teadis tehingute tegelikest asjaoludest, siis ei oma tähtsust kaebaja selgitused temapoolse väidetava hoolsuskohustuse täitmise osas, nii nagu on ka vastustaja märkinud. Maksuotsuses on oluline tuvastada asjaolud, mille põhjal saab järeldada arvetel näidatud tehingute mittetoimumist ja seeläbi maksudest kõrvalehoidumist, mis annab aluse järeldada maksukohustuslase teadlikkust ka selles, et mahaarvamisõiguse aluseks olnud tehingutega hoiduti maksude tasumisest. Kuna teadlikkust maksude tasumisest hoidumisest saab reeglina järeldada maksukohustuslase teadmisest neist asjaoludest, mis seonduvad tehingute mittetoimumisega, ongi maksuhaldur maksuotsuses põhjalikult analüüsinud tehingute võimalikku mittetoimumist eraldi kõikide äriühingutega, mille alusel sai teha järelduse kaebaja teadlikkusest tehingute mittetoimumisest arvetel näidatud äriühingutega ning teadlikkusest maksude tasumisest hoidumisest. Kaebaja teadlikkuse tuvastamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olnud tehingute tegelikest asjaoludest on maksuhaldur näiteks otsuse punktis 2.1.2 märkinud :“ Maksuhaldur on kogutud tõendeid analüüsides jõudnud seisukohale, et Cronimet OÜ ei ole 1Aonardo OÜ-lt maksuotsuse punktis 2.1.1 tabelis 1 välja toodud akt-arvete alusel metalli soetanud – 1Aonardo OÜ ei saanud olla metalli müüjaks ja Cronimet OÜ oli sellest teadlik. Cronimet OÜ tahtlik tegevus oli tegeliku tehingupartneri varjamise kaudu suunatud õigusvastase sisendkäibemaksu õiguse mahaarvamise kunstlikule ning õigusvastasele tekitamisele.“ Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud maksuotsuses hindama maksukohustuslase tahtlust veel eraldi iga tehingu puhul. Kohus peab õiguspäraseks ja antud juhul piisavaks maksuotsuses tehtud kokkuvõtlikke järeldusi samas perioodis samasisuliste ja 12 samade poolte vahel tehtud tehingute osas. Samuti nähtub maksuotsusest, et vastustaja on sisuliselt kontrollinud eraldiseisvalt iga äriühinguga tehtud igat tehingut, kuna maksuotsuses on arvesse võetud mitte kõik äriühingutega tehtud tehingud, vaid ainult need, mille osas leidis kahtlus tehingute reaalses mittetoimumises tõendamist. Kaebaja on märkinud, et talle on ebaselge maksuotsuse faktiline alus - kas Cronimet osales maksupettuses või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või ta pidi viimast teadma. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur kaebajat maksupettuses süüdistanud, seda on maksuhaldur kinnitanud ka oma vastuses. Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt ei peagi maksuhaldur maksuotsuses tuvastama maksupettust, sõltumata sellest, kas antud asjas olevad asjaolud sarnanevad riigikohtu lahendi nr 3-3-1-32-09 aluseks olevatele asjaoludele. Kohus peab vajalikus veel märkida, et ka maksuhalduri eksimus õige faktilise aluse määratlemisel ei oleks koheselt vaidlustatud maksuotsuse tühistamise aluseks, kuna ka „teadma pidamine“ toob Riigikohtu praktikale tuginedes kaasa sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamise. III
5. Kaebaja on üldistes vastuväidetes välja toonud järgmised põhiväited: - Cronimet on täitnud õigusaktidest tulenevad nõudmised, - Cronimeti ei saa karistada teiste isikute poolt väidetavalt toime pandud rikkumiste eest, - Cronimet rakendab igapäevaselt täiendavaid abinõusid pettuste vältimiseks, - metallijäätmete müügist müüja poolt saadud rahaga tehtav ja muu müüja tegevus ei puutu Cronimeti. - MTA etteheited seoses Cronimeti käibemaksuarvestusega ja tulumaksuarvestusega ei oma seost tegelikkusega.
6. Asjaolu, et kaebaja üldiselt täidab või teeb enda väitel kõik, et täita õigusaktidest tulenevad kohustused, ei ole aluseks vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur ei ole kaebajale täiendava maksu määranud mitte selle eest, et ta ei ole üldiselt vajalikul määral metallijäätmete kogumist reguleerivaid õigusakte täitnud, vaid jõudnud maksuotsuses tehtud konkreetsetele järeldustele põhjaliku kontrollimise ning paljude asjaolude hindamise tulemusena. Vastustaja on välja toonud näiteks vaideotsuses, et jäätmeseaduse (JäätS) § 73 lg 1 p 4 kohaselt on metallijäätmete veoks ja kogumiseks vajalik jäätmeluba, seda ei nõuta aga füüsilistelt isikutel. Seega pidid kõik vaidlusalustel arvetel metallimüüjatena näidatud äriühingud metallijäätmete kogumiseks ja veoks omama jäätmeluba. Jäätmeloa olemasolu oleks olnud võimalik kontrollida Ametlike Teadaannete kaudu. Kuigi seadusest tulenevalt kaebajal selliseks kontrollimiseks kohustus puudus, ei saa samas kaebaja siiski väita, et ta tegi kõik, et maksupettusi kindlaks teha. Vaideotsuses on vastustaja samas ka märkinud, et kaebaja väitel kontrollis ta maksuhalduri andmebaasist metallijäätmeid müüa soovinud isiku võlgnevusi maksuhalduri ees, kuigi sellist kohustust seadusest tulenevalt kaebajal samuti ei olnud. Jättes metalliäris olulise asjaolu, so jäätmeloa olemasolu kohta andmed kontrollimata, võttis kaebaja endale teatud riski, et ta ei suuda hiljem tõendada metalli soetamist äriühingute, kelledel jäätmeluba puudus, nimel väljastatud arvete alusel, või oli kaebaja samas teadlik, et neil äriühingutel ei ole ega neile ei ole kunagi jäätmeluba väljastatud. Alusetud on kaebaja väited, et teda karistatakse teiste isikute poolt väidetavalt toime pandud rikkumiste eest. Vastustaja, tuues nii kontrollaktis kui maksuotsuses välja metalli müüjatega seotud asjaolusid (puudus majandustegevus, puudusid jäätmeload, saadud raha võeti koheselt sularahas välja jm), samuti vastuolusid sõidukite kandevõime ning arvetel märgitud metallikoguste vahel iseloomustasid ja kinnitasid teiste tõendite alusel kogumis maksuhalduri järeldusi tehingute mittetoimumisest arvetel näidatud kujul. Arvestatud on ka seda, et samas akt-arvetele märgitud sõidukite juhid eitasid akt-arvetel näidatud koguses metalli vedu just ka seetõttu, et auto kandevõime ei võimaldanud sellist kogust metalli vedada. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tehingutega seotud isikute selgitused saavad kinnitada või ümber lükata põhjendatud kahtluse moodustanud asjaolude kogumit, mis tõendavad, et arvetel 13 näidatud müüjad ei ole tegelikud müüjad, seda just olukorras, kui ostja ise koostab akt-arved. Asjaolu, et vastustaja ei ole kauba saamist arvetel kajastatud koguses vaidlustanud, ei tähenda, et kauba müüjaks oli arvetel näidatud äriühingud. Maksumenetluses on tuvastatud, et ühel aktarvel võidi kajastada mitut vedu koos, seda ei saa tõendada ka kontrollitavast perioodist muul ajal koostatud akt-arvete alusel.
7. Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub kehtestatud nõutele vastav algdokument. Kohtulahendis nr 3-3-1-47-06 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et eelnimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Kuna maksumenetluses on leidnud tuvastamist, et tegelikult kaebaja ei saanud kontrollitud perioodil kaupa akt-arvetel näidatud äriühingutelt, kaebaja oli sellest teadlik, luges maksuhaldur õiguspäraselt akt-arved mittenõuetekohaseks. Maksuhaldur ei maksustanud tulumaksuga mitte kogu akt-arvetel näidatud ja kaebaja poolt väljamakstud summat, vaid akt-arvetel alusetult lisatud käibemaksult. Maksuhaldur on maksuotsuses (p 3.2) põhjendanud, miks tulumaksuga ei maksustatud kogu väljamakset, vaid lisatud käibemaksu osas. Nimelt ei seadnud maksuhaldur otseselt kahtluse alla metalli olemasolu, vaid selle, et metalli ei soetatud arvetel kajastatud äriühingutelt. Kuna puuduvad tõendid, et tegelikel tehingu partneritena olevatel kolmandatel isikutel oleks olnud õigus lisada arvetele käibemaksu, ongi vastustaja põhjendatult maksustanud tulumaksuga ainult arvetele alusetult lisatud käibemaksu. Vastupidiselt kaebaja arvamusele ei ole maksuhaldur seega määranud tulumaksu hindamise teel. IV
8. Tehingud 1Aonardo OÜ-ga Maksuhaldur jõudis kontrollimise tulemusena seisukohale, et 1Aonardo OÜ ja Cronimet OÜ vahel ei olnud maksuotsuse tabelis 1 toodud akt-arvetel märgitud tehinguid (23 tehingut) toimunud ning sisendkäibemaks summas 179 530,51 krooni ei kuulu deklareerimisele Kohus nõustub vastustajaga, et kaebusele lisatud Antons Kriškansi uus 29.04.2014 kuupäevaga seletus ei lükka ümber maksuotsuses tehtud järeldusi. Uus selgitus läheb täielikult vastuollu Antons Kriškansi poolt varasemalt maksuhaldurile antud 23.03.2011 seletuse punktis 2 toodud vastusega, et ta ei ole kaebajalt 1Aonardo OÜ metalli vedamiseks sõidukeid tellinud. Puudub alus pidada 29.04.2014 seletusi usaldusväärsemaks, kui alla aasta möödudes pärast väidetavaid tehinguid antud seletusi. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et isik mäletab üle nelja aasta taguseid asju nii detailselt, et oskab tuua välja sõiduki registreerimisnumbri, mida ta väidetavalt on tellinud. Selle muudab veelgi ebausutavamaks asjaolu, et varasemalt maksuhaldurile seletusi andes on isik sõnaselgelt kinnitanud, et ta ei ole 1Aonardo OÜ metalli vedamiseks kaebajalt sõidukeid üldsegi tellinudki. Seega on alus pidada Antons Kriškansi 29.04.2014 seletusi ebausaldusväärseks. A.Kriškansi uue seletuse ebausaldusväärsust tugevdab ka asjaolu, et vaidemenetluse või kohtumenetluse käigus esitatud tõendite järgi on mitte ainult A.Kriškans, vaid paljud maksumenetluses seletusi andnud isikud oma esialgselt antud seletustest taganenud ja andnud hiljem selgitusi, mida nad varem ei mäletanud. Selline nö massiline esialgsetest seletustest taganemine muudab ka nende hilisemad, võimalikult ka kallutatud seletused ebausaldusväärseteks. Seda, et Cronimet ei saanud metalli OÜ-lt1Aonardo on maksuhaldur tuvastanud mitte ainult A. Kriškansi seletuse kaudu, vaid paljude asjaolude esinemisel kogumina – Cronimeti enda töötajate esialgsed seletused, metalli kogused ja neid vedanud veokite tegelik kandevõime, sõidukijuhtide seletused, 1Aonardo OÜ-l tavapärase majandustegevuse puudumine, selle variäriühingule omased tunnused. Vastustaja on põhjalikud vastused kaebaja poolt ka kohtumenetluses esitatud väidetele andnud maksuotsuses ( tlk.85-92, I kd) 14
9. Tehingud Alta Auto OÜ-ga Maksuotsuse kohaselt ei toimunud kaebaja ja Alta Auto OÜ vahel kontrollitud perioodil esitatud akt-arvetel märgitud tehinguid (33 tehingut) ning sisendkäibemaks summas 612 561, 64 krooni ei kuulu deklareerimisele. Seoses Alta Auto OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingutega on kaebaja lisanud kaebusele uued Andre Tammuri seletused (01.07.2014 seletus, kaebuse lisa nr 26) ja Kalle Kruusi seletused (29.04.2014 seletus, kaebuse lisa nr 40). Vastustaja on esitanud seisukoha, et vastavaid kaebaja poolt lisatud uusi seletusi ei saa pidada usaldusväärseks, mistõttu tuleb need jätta arvestamata. Kohus on juba eelnevalt otsuse punktis 36 selgitanud, miks kaebaja poolt menetluse raames esitatud väidetavalt kaebaja töötajatelt võetud uusi seletusi ei saa usaldusväärseks pidada ja arvestada. Nähtuvalt esitatud Andre Tammuri, Kalle Kruusi, Heli Kriiva 2014 ja 2013 aastal nende endi poolt esitatud seletusest, et need lähevad oluliselt vastuollu nende poolt varasemalt antud seletustega. Hilisem, eelnevast täielikult erinev seletus ja asjaolude täpsem mäletamine ei tekita nende seletuste osas usaldusväärsust. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses, et Alta Auto OÜ-l puudus tavaline majandustegevus, maksuhaldur kustutas Alta Auto OÜ käibemaksukohustuslaste registrist 10.09.2010 otsusega, isikute seletused äriühingu majandustegevusest olid vastuolulised, makse viimane ei maksnud, Alta Auto OÜ juhatuse liige Margus Hansoni puudulik teave Alta Auto OÜ tegevusest ning tema variisikule omane tegevus (käis ainult tasu eest dokumente allkirjastamas). Cronimeti töötajatel, kes vahetult puutusid kokku metalli vastuvõtmisega ja dokumentide vormistamisega, olid teadmised Alta Auto OÜ osas vastuolulised või puudusid, samuti olid vastuolud ka siin metalli koguste ja veokite kandevõime osas, mida vastustaja ei pidanud eluliselt usutavavaks. Ka ei kinnitanud esialgsetes seletustes Alta Auto OÜ metalli vedamist Cronimetile arvetel märgitud autojuhid.
10. Tehingud Business Trading OÜ-ga Maksuhaldur tuvastas, et maksuotsuse tabelis 3 toodud akt-arvetele märgitud tehinguid (4 tehingut) Cronimet Trading OÜ vahel ei toimunud ja sisendkäibemaks summas 56 738,94 krooni ei kuulu deklareerimisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maksu- ja vaideotsuse järeldusi ei lükka ümber kaebusele lisatud Germo Kimaski 25.06.2014 kuupäevaga seletus. Seoses kaebuse punktis 10.7.
11. tooduga märgib vastustaja, et tehinguid kaebaja ja Business Trading OÜ vahel ei saa kuidagi kinnitada asjaolu, et kaebusele lisatud Germo Kimaski 25.06.2014 seletuses on toodud Egon Kanguri ja Juhan Kuuri kirjeldused. Uus seletus ja hilisemad väited viitavad sellele, et tegemist on tagantjärgi otsitud põhjendusega, miks algselt maksuhaldurile antud seletused olid lakoonilised ning ei osatud küsimustele vastata, kuid aastate möödudes osati anda detailseid selgitusi. Asjaolu, et maksuhaldur on kaebaja suhtes maksunõude teinud mitte kõikide akt-arvete alusel, vaid ainult nende alusel, milledel kajastatud metallijäätmeid transportinud sõidukite omanikud eitasid metallijäätmete viimist Cronimeti, ei muuda nõuet õigusvastaseks. Vastustaja on juba üldistes seisukohtades märkinud, et maksuotsuses määrati kaebajale maks ainult nende konkreetsete tehingute osas, kus kahtlus tehingute mittetoimuses arvetel näidatud poolte vahel leidis tõendamist. Cronimet OÜ koostas akt-arved Business Trading OÜ nimel, vastavalt KMS § 37 lg-st 5 tulenevale erikorrale, seega oli kaebajal võimalik märkida arvele käibemaksukohustuslaste registris olevat äriühingut. Maksuotsuses välja toodud tehingute mittetoimumist kaebaja ja Business Trading OÜ vahel on maksuhaldur tõendanud metalli koguste ja veokite kandevõime vastuoludega, sõiduki omanike seletustega, kes ei kinnitanud Business Trading OÜ nimel metalli vedamist. Et sõiduki omanikud ei kinnitanud seletusi digitaalselt allkirjastatuna või et ei nähtu, et neile oleks õigusi ja kohustusi tutvustatud, on kohtu arvates formaalsed ning tagant järgi otsitud põhjendused.
12. Tehingud Charcoal OÜ-ga 15 Maksuotsuse kohaselt Cronimet OÜ ja Sharcoal OÜ vahel kontrollitud perioodil tehinguid (44 tehingut) ei toimunud ja sisendkäibemaks summas 1 256 746,71 krooni ei kuulu deklareerimisele. Maksuhaldur on maksumenetluses kontrollimise tulemusena seisukohal, et Sharcoal OÜ ei saanud maksuotsuse lisas 5 toodud akt-arvetes märgitud tehingute puhul olla müüjaks ja Cronimet OÜ oli sellest teadlik. Cronimet OÜ-l oli KMS § 37-lgst 5 tuleneva erikorra alusel võimalik ise akt-arvetele andmeid märkida, kaebaja kogumispunktide töötajate teadmised Sharcoal OÜ-st ja tema poolt metalli toomisest Cronimet OÜ-le olid puudulikud või puudusid, metalli võeti vastu teistes kogumispunktides, kui oli märgitud akt-arvetel, sõidukijuhtide seletused ei kinnita Sharcoal OÜ-le kuuluva metalli vedu, Sharcoal OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus, Sharcoal OÜ juhatuse liike Karo Mhitarjani seletus ja teadmised tehingutest on vastuolulised ja puudulikud ning on omased variisiku tunnustele (maksuotsuse p 2.4.2.6). Akt-arvete puhul, millede kohaselt väidetavalt veeti metalli sõidukiga registreerimisnumbriga 719BMV, oli üheks asjaoluks, mis kinnitas, et kaebaja ei ole maksuotsuse lisas 5 toodud aktarvetel märgitud metalli Charcoal OÜ-lt soetanud see, et sõidukijuhi sõnutsi ei ole vastava sõidukiga isegi nii palju sõite tehtud, kui on aktarveid koostatud. Seega ei saa olla vastavate akt-arvete puhul tegemist nõuetekohaste dokumentidega, mida sisendkäibemaksuarvestuses kajastada.
13. Tehingud Expotrade OÜ-ga Maksuhaldur leidis, et Cronimet OÜ ja Expotrade OÜ vahel kontrollitud perioodil tehinguid (20 tehingut) ei toimunud ning sisendkäibemaks summas 269 155,72 krooni ei kuulu deklareerimisele. Kohus nõustub maksuhalduri vastuses toodud seisukohaga, et kaebaja on kaebuses Expotrade OÜ nimelt tehtud tehingute tegelikku toimumist kinnitavate tõendite esitamise asemel vaidlustanud detaile, esitades paljasõnalisi ja kohati mõistetamatuid süüdistusi maksuhalduri aadressil. Maksuotsuses ei pidanud maksuhaldur usaldusväärseteks akt-arveid, kus metalli on vastu võetud teises kogumispunktis, kui näitavad akt-arved. Samuti oli Tallinna kogumispunkti juhataja allkirjastanud akt-arved ka neil juhtudel, kui akt-arvete järgi võeti metall vastu teistes kogumispunktides. Samuti olid puudulikud kaebaja töötajate seletused, kes vahetult metalli vastu võtsid ( maksuotsuse p 2.5.2.4), metalli vedu Expotrade OÜ nimel eitasid ka sõidukijuhid või eitasid üldse metalli vedu. Väidete osas Expotrade OÜ tegeliku majandustegevuse osas märgib kohus, et ainult selle alusel, et Expotrade OÜ maksis juhatuse liikmele tasu, ei saa järeldada ega kinnitada eluliselt usutavuse alusel, et juhatuse liige oli kursis Expotrade kaudu toimuva majandustegevusega. Maksuotsuses on vastustaja põhjendanud, milliste tõendite alusel oli alus järeldada, et tegemist oli variisikuga. Nii on maksuotsuses ( p-d 2.5.2.7, 2.5.2.8) välja toodud, et Expotradel puudus tavapärane majandustegevus, äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 17.06.2010 otsusega, äriühing ei deklareerinud Cronimet OÜ-le kauba müüki ega tasunud käibemaksu, äriühingul puudusid töötajad, raha võeti sulararahas pangakontolt koheselt peale laekumist välja. Vastustaja on kõikide tõendite alusel jõudnud põhjendatud järeldusele, et Expotrade OÜ ei saanud Cronimet OÜ-le metalli müüa.
14. Tehingud Metalcore OÜ-ga Kontrolli tulemusena jõudis maksuhaldur maksuotsuses seisukohale, et maksuotsuse tabelis 5 toodud akt-arvetele märgitud Metalcore OÜ ja Cronimet OÜ vahel tehinguid ei toimunud ja sisendkäibemaks summas 419 782, 19 krooni ei kuulu deklareerimisele ja seda järgmistel asjaoludel: Cronimet OÜ koostas akt-arved Mealcore nimel (KMS § 37 lg 5), saades sellega võimaluse kajastada arvetel füüsiliste isikute asemel käibemaksukohustuslaste registris olevat äriühingut, erinevates linnades paiknevate kogumispunktide metalli ostu-müügi akt-arved olid allkirjastatud Tallinna vastuvõtupunkti töötajate poolt, mitmetel arvetel märgitud metalli kogused ja neid vedanud autode kandevõime on vastuolus, Cronimet OÜ töötajate, kes vahetult 16 metalli vastu võtsid, teadmised Metalcore OÜ-st ja tema poolt metalli toomisest olid puudulikud või puudusid, sõidukijuhid kas eitasid üldse metalli vedu või metalli vedu Metalcore OÜ nimel. Vastuolulised olid ka Metalcore OÜ juhatuse liikme Andrei Iljuhhini seletused nii metalli saamise kui selle vedamise osas, kuna ta ise sisuliselt metalli müümisega ega veoga Cronimet OÜ-le ei tegelenud, vaid käis Cronimet OÜ-s ainult akt-arvete järel. Maksuotsuses on välja toodud ka, et Metalcore OÜ ei saanud metalli müüjaks olla, kuna OÜ Noende Trading OÜ, kellelt väidetavalt Metalcore OÜ metalli sai, puudus tavapärane majandustegevus. Samas on vastustaja maksuotsuses vastanud kaebaja eriarvamusele ja selle käigus ka väidetele seoses allhankijatega ja Metalcore OÜ-l metalli olemasoluga. Kaebaja väide, et Cronimeti töötajatele meenusid asjaolud seoses Metalcore OÜ-ga tehtud tehingute osas alles siis, kui neile näidati akt-arveid, ei saa lugeda usaldusväärseks. Tekib küsimus, kuidas saab ainult akt-arve, millel erilised tunnused tehingute osas puuduvad, meenutada hiljem täpselt tehingutega ja tehinguid teinud äriühingutega seotud asjaolusid ning seda paljude töötajate ja ka sõidukijuhtide poolt. Kaebaja leiab, et MTA on rikkunud menetlusreegleid Andrei Iljuhhini suuliste seletuste protokolli käsitsi parandamisega. Samas on MTA juba maksuotsuse p-s 2.6.3.
15. selgitanud, miks parandus tehti ja et parandus tehti kliendi juuresolekul, samuti andnud hinnangu sellele vaideotsuses (p 79). MTA vaatas vaidemenetluses veelkord üle võimaliku maksuhalduri poolse menetlusrikkumise ja järeldas vaideotsuse punktis 79 ning jõudis järeldusele, et kaebaja seisukohad menetlusrikkumistest on põhjendamatud, millega kohus nõustub.
16. Tehingud OÜ-ga Realholders Maksuhaldur märkis maksuotsuses (p 2.7.1). et otsuse tabelis 6 toodud akt-arvetele märgitud Realholders OÜ ja Cronimet OÜ vahel tehinguid ei toimunud ja sisendkäibemaks summas 47 056 krooni ei kuulu deklareerimisele. Maksuhaldur tuvastas, et akt-arvetele märgitud andmed ei vastanud tegelikkusele, kuna akt-arvetele märgitud sõiduki omanik eitas Realholders OÜ nimel metalli vedamist kaebajale. Ka ei teadnud sellise äriühingu poolt metalli toomist Tartu vastuvõtupunkti töötajad, kuhu pidi metall tulema. Samuti tuvastati, et Realholders OÜl puudus tavapärane majandustegevus, äriühinguga seotud isikute seletused olid vastuolulised. Äriühingu arvelt tehti küll väljamakseid, kuid need ei olnud tegutsevale äriühingule omased ega olnud tehtud seoses metalli omandamisega. Vastupidiselt kaebajale on kohus seisukohal, et ka Realholders OÜ majandustegevusega seotud asjaolude analüüs omab tähendust kaebaja maksukohustuse tuvastamisel. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et Cronimet OÜ-l puudus võimalus omaalgatuslikult märkida akt-arvetele andmeid. Kuna kaebaja kui ostja täitis ise akt-arved, siis oli võimalik ka eesmärgikohaseid andmeid nendele märkida, põhjuse selliseks akt-arvete täitmiseks on maksuotsuses iga äriühingu osas välja toodud (näiteks maksuotsuse p 2.7.2)
17. Tehingud Royal Ehitus OÜ-ga Maksuotsuse kohaselt maksuotsuse tabelis 7 toodud akt-arvetel märgitud Royal Ehitus OÜ vahelisi tehinguid (2 tehingut) ei toimunud ja sisendkäibemaks summas 463 123,70 krooni ei kuulu deklareerimisele. Ka Royal Ehitus OÜ-ga seonduvate tehingute puhul on maksuotsus tehtud eelnevalt käsitletud sarnaste asjaolude alusel: Cronimet OÜ koostas ise akt-arved, kaebaja töötajate, kes vahetult tegelesid metalli vastuvõtmisega, teadmised OÜ-st Royal Ehitus olid puudulikud, akt-arvetele märgitud sõidukijuhtide seletused ei ühtinud arvetel märgitud andmetega, sõidukijuhid eitasid metalli vedu Royal Ehitus OÜ nimel, Royal Ehitus OÜ-ga seotud isikute seletused metalli müümise osas kaebajale olid puudulikud, Royal Ehitus OÜ juhatuse liige M. Liigand ei teadnud metalli tehingutest midagi, ta käis ainult akt-arvetel järel, allhankijatest ta samuti midagi ei teadnud, esines ajaline vastuolu metalli Cronimet OÜ-le viimises ja Royal Ehitus OÜ poolt metalli saamises allhankijalt. Samuti leidis maksumenetluses tõendamist, et Hai OÜ-l, kellelt Royal Ehitus OÜ väidetavalt metalli hankis, metalli ei olnud ning viimane ei omanud ka tavapärast majandustegevust. 17 Kohus nõustub, et endale kaupa väidetavalt müünud äriühingu omakordse kauba müüja tegevus ei pruugi olla otsejoones etteheidetav ostjale ja samuti ei pruukinud Hai OÜ kui allhankija tegevus olla kontrollitav Cronimet OÜ-le. Samas ei tähenda see, et Cronimet OÜ-le mittekontrollitavad ja tehingute ajal väidetavalt mitte teada olnud asjaolud nagu müüjate ja allhankijate majandustegevuse reaalne või tavapärane puudumine, neil äriühingutel kauba olemasolu või rahade liikumine, ei saaks olla kinnituseks tehingute mitte toimumisest. Kui müüja puhul ei ole eluliselt usutav kauba olemasolu või on rahade liikumine tavatu ning kahtlust tekitav, kinnitab see ka ostmise võimatust Cronimet OÜ poolt. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et seonduvalt Margo Põderi suuliste seletuste ja Germo nimelise isikuga, jäävad kaebaja väited seondamatuks konkreetsete Cronimet OÜ ja Royal Ehitus OÜ vaheliste tehingutega. Määravat tähtsust pole sellel, et MTA-l polnud võimalik seoses Royal Ehitus OÜ-ga seletusi võtta Germo nimeliselt isikult, sest teave kauba ja müüja ning allhankija majandustegevuse kohta oli juba piisav. .
18. Tehingud OÜ-ga Ship Technical Service Maksuhaldur jõudis kontrollimise tulemusena järeldusele, et Cronimet OÜ ei olnud Ship Service OÜ-lt maksuotsuse tabelis 8 toodud akt-arvete (5 akt-arvet) alusel metalli soetanud ja sisendkäibemaks summas 918 520 krooni ei kuulu deklareerimisele. Maksuhalduri poolt tuvastati: akt-arvetel märgitud sõidukijuhid kinnitasid, et akt-arvetel märgitud sõidukitega metallivedu ei toimunud, Leedu maksuhalduri poolt päringutele saadud vastuste kohaselt aktarvetel märgitud sõidukite omanikud eitasid metalli vedu ning tehinguid Cronimet OÜ-ga ja Ship Service OÜ-ga, tehinguid väidetavalt teinud isikute, samuti kaebaja töötajate seletused on vastuolulised, Ship Service OÜ juhatuse liige V.Tukk on andnud seletuse, et ta teadis, et Cronimeti OÜ-le müüdud metall soetati Eesti eraisikutel, mis viidi hankijate transpordiga Cronimet OÜ-sse. V.Tukk väide, et ta andis Peeter Püvile volituse OÜ Ship Service tehingute tegemiseks, ei ole tõendamist leidnud. Ship Service OÜ ei saanud kaebajale metalli müüa, kuna tal puudus ka tavapärane majandustegevus, tal puudusid töötajad, alates 2010 aastast ei esitanud ta majandusaasta aruannet, kontol puuduvad andmed soetatud metalli eest tasumisest. Puudub alus arvata ja kahelda Leedu maksuhalduri tegevuse usaldusväärsuses – näiteks selles, et Leedu maksuhaldur on pöördunud just nende äriühingute poole (UAB RK Transportas, UAB Transpektas, UAB Sigtranseta).
19. Tehingud SunriseMC OÜ-ga SunriseMC OÜ nimel oli aprill-juuli 2010 kokku koostatud 96 ostu-müügi arvet summas 12 457 545,34 krooni, millest käibemaks moodustas 2 076 242,39 krooni. Maksuhaldur tuvastas, et SunriseMC OÜ ei saanud metalli müüjaks olla: Cronimet OÜ koostas ise müüja asemel arved, saades sellega võimaluse kajastada arvetel füüsiliste isikute eest käibemaksukohustuslaste registris olevat äriühingut, akt-arvetel olev vastuvõtupunkti numeratsioon ei ühtinud vastuvõtupunkti aadressiga, metalli vastu võtnud töötajate puudulikud teadmised SunriseMC OÜ poolt metalli toomises, kuigi akt-arvete järgi ei olnud tehingute arv väike. Metalli vedu SunriseMC OÜ nimel või metalli vedu on eitanud ka sõidukijuhid (maksuotsuse p 2.10.2.5). Autojuhtide väitel ei küsitudki metalli kohale tuues mingeid dokumente ega andmeid. Maksuotsuse järgi isikud, kellelt SunriseMC OÜ väidetavalt metalli soetas, olid variäriühingute tunnustega. SunriseMC OÜ juhatuse liikme Bogdan Petenjovi seletuse kohaselt viidi metall allhankijate juurest otse Cronimet OÜ-sse, tema käis ainult aktarvete järel. Tallinna kogumispunkti juhataja A. Tammur aga ei teadnud SunriseMC OÜ allhankijatest ega suhelnud nendega. Samas oli aga paljudel juhtudel metall Cronimet OÜ-s varem vastu võetud, kui allhankija poolt soetati. Tehingute väidetav tegelik toimumine erinevalt dokumentidel näidatust, tõendab samuti tehingute võimalikku mittetoimumist. V 18
20. Kaebaja leiab kaebuses, et MTA ei ole maksumenetlust nõuetekohaselt läbi viinud, mis on kaasa toonud ebaõige ja tühise vaideotsuse. Kaebaja taotles esialgses kaebuses MTA 09.06.2014 vaideotsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist läbi viima maksukorralduse seadusele ja haldusmenetluse seadusele vastav ning hea halduse põhimõtetega kooskõlas olev vaidemenetlus ning alternatiivkaebusena vaideotsuse aluseks oleva maksuotsuse tühistamist.
21. Kohus jättis kaebuse käiguta ning juhtis kaebuse käiguta jätmise määruses kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebusest ei nähtu, et vaideotsusega eraldi oleks kaebaja õigusi rikutud ning et kaebuse põhjendustest nähtuvalt on kaebaja tegelikuks eesmärgiks maksuotsuse, millega pandi kaebajale täiendavaid maksukohustusi, tühistamine. Vastuses kohtumäärusele (III kd, lk.7) täpsustas kaebaja kaebust, esitades taotluse MTA 03.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/5590-302 tühistamiseks, jäädes samas ka esialgses kaebuses esitatud 09.06.2014 vaideotsuse nr 6-1/2157-5 tühistamise ja uue vaidemenetluse läbiviimise kohustamise nõude juurde. Kohus on seisukohal, et ainult õigusselguse põhimõttest tulenevalt ei saa tühistada vaideotsust, millega on jäetud vaidluse esemeks olev haldusakt kehtetuks tunnistamata. Sõltumata vaideotsuse aluseks olevast maksuotsusest, ei ole vaideotsus kaebaja õigusi iseseisvalt rikkunud, mis võiks anda aluse vaideotsuse tühistamiseks ja uue vaidemenetluse läbiviimise kohustamiseks. Asjaolu, kas vastustaja on vaidemenetluses kõiki kaebaja poolt täiendavalt esitatud tõendeid hinnanud või mitte, ei ole kaebajale sõltumata maksuotsusest täiendavaid kohustusi kaasa toonud ega tema õigusi piiranud. Kuna kohus on seisukohal, et maksotsus on õiguspärane ja jääb kehtima, siis puudub ka igasugune loogiline põhjendatus kohustada vastustajat läbi viima uus, kaebajat rahuldav vaidemenetlus. Ka juhul, kui vastustaja oleks vaidemenetluses rikkunud menetlusnõudeid, ei saanud need rikkumised mõjutada maksuotsuse kui vaide aluseks oleva otsuse õiguspärasust. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja ei ole vaidemenetluses hinnanud tema poolt esitatud tõendeid. Vastustaja on vaideotsuses selgelt andnud ka hinnangu tõenditele, mis on kaebaja poolt vaidele lisatud (vaideotsuse p-d 84-105) VI
22. Kohus, analüüsinud ja hinnanud maksuotsuses ja vaideotsuses ning poolte poolt esitatud täiendavaid seisukohti ning kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on kokkuvõttes seisukohal, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et maksusumma määrati kaebajale tasumiseks valesti. Haldusaktid vastavad nii HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka

§-des 46, 95, 149 jm sätestatud spetsiifilistele nõuetele. Kohus ei ole tuvastanud maksuhalduri tegevuses niisuguseid menetlusnormide rikkumisi, mis võinukid mõjutada asja otsustamist. Järelikult Maksuotsus ega vaideotsus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ja nende tühistamiseks puudub seetõttu alus. Puudub alus öelda, et maksuhaldur ei ole maksumenetluses välja selgitanud tegelikku olukorda ega tuvastanud õigesti olulisi asjaolusid ning et vastustaja oleks tähelepanuta jätnud nii maksu määramise kui maksukohustust vähendavaid asjaolusid. 52. Kohus peab eeltooduga seonduvalt vajalikuks rõhutada, et vastavalt

§ 92

lg-le 3 tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. On loomulik, et asjaosalised püüavad jätta muljet reaalsetest tehingutest ja tegelikke asjaolusid varjata. Seepärast pelgalt asjaosaliste hilisemad kinnitused tehingute toimumise asjaolude kohta jms on ebapiisavad, kui muud asjaolud, objektiivsed ja nii otsesed kui kaudsed tõendid tehingute tegelikku toimumist poolte vahel ei toeta. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on käesoleval juhul nõuetekohaselt ja detailselt hinnanud maksumenetluses kogutud/esitatud, samuti eriarvamustes ja vaidemenetluses esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. 19

1. HKMS § 165, mis käsitleb kohtuotsuse põhjendavat osa, lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele. Antud juhul kohus jagab vastustaja seisukohti. Kohus nõustub maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega maksuotsuses ning MTA põhjenduste ja järeldustega vaideotsuses, samuti vastustaja argumentatsiooni ja seisukohtadega, mis on toodud kaebuse kohta esitatud selgitustes ja vastuväidetes. Olukorras, kus kohus jagab MTA seisukohti, järgib vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendusi, puudub vajadus ja põhjendatus veel igale kaebaja väitele/seisukohale uuesti oma sõnadega vastata. Neil asjaoludel kohus kohaldab uuest halduskohtumenetluse seadustikust tulenevat põhimõtet ja piirdub Cronimet Eesti Metall OÜ kaebuse rahuldamata jätmisel eeltooduga. VII
2. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja menetluskulud kokku summas 30 946,25 eurot, sellest riigilõiv 765 eurot ja õigusabikulud 30 181,25 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Seetõttu puudub ka vajadus nii taotluse kui maksuhalduri vastuväidete hindamiseks. Maksu- ja Tolliamet ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 20