KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-18490 Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Kohtuasi MM hagi
) §-st 132 lg 1 vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.
§ 133
lg 1 alusel, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata. Käesoleval juhul on kostja valitud Nõmme Noortemaja 08.04.2015 hoolekogu koosolekul hoolekogu juhataja ametikohale (tl 64-69) ning 26.05.2015 koosolekul on hoolekogu võtnud vastu otsuse edastada Tallinna Haridusametile pöördumine hageja ametist vabastamiseks (tl 73-75), mida ka Nõmme Noortemaja nimel kostja on teinud, seega on avaldajaks Nõmme Noortemaja, mitte kostja. Kuna hageja on jäänud oma seisukoha juurde, et käesolevas asjas on õigeks kostjaks KK, siis on kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna vale kostja vastu hagi esitades ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
- Lisaks, kuna käesolevas asjas on kohaseks kostjaks Tallinna linn Haridusameti kaudu tulenevalt HuviKS §-st 2 ja §-st 17 lg 1 ning tulenevalt Nõmme Noortemaja põhimääruse §-st 3 lg 2, siis tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg-le 1 on käesoleval juhul tegu avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mistõttu kuulub asja lahendamine halduskohtu pädevusse. Riigikohus on märkinud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-63-07, p 8 ja lahend asjas nr 3-3-1-3-12, p 12). Käesoleval juhul ei toimunud Tallinna linna Haridusametile kirja edastamine hageja ametist vabastamiseks ja konkursi korraldamiseks uue direktori leidmiseks võlaõigussuhtes, vaid avalik-õiguslikus suhtes.
- Kuna hagi jääb läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 173 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Menetluskulud määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 sätestatule. Määruskaebus
- Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
- Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, nagu oleks käesolevas asjas kohaseks kostjaks Tallinna linn. Hagiavalduse aluseks on KK koostatud ja esitatud hagejat solvav kiri ning Nõmme Noortemaja hoolekogu ega Tallinna linn ei ole andnud KK-le volitust hageja selliseks solvamiseks. Hagiavalduse aluseks ei ole noortemaja 26.05.2015 protokolliline otsus. Noortemaja hoolekogu 26.05.2015 protokollist nähtub vaid see, et otsustati taotleda 3
(5)määruskaebuse esitaja tagandamist. Hageja õigusi ei ole rikutud tagandamise taotluse kui sellisega, vaid ebakohaste väärtushinnangute esitamisega selles. Solvanguid ei ole esitatud mitte hoolekogu otsuses, vaid KK koostatud kirjas. 10. KK tegevuse eest ei vastuta Tallinna linn ka
§ 132
lg 1 ja § 133 lg 1 alusel.
§ 132
lg 1 kohaldamise eelduseks on mh see, et majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik oleks käitunud sellisel viisil, mida saaks ette heita seda isikut majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule. Käesolevas asjas ei ole aga tuvastatud, et KK oleks täitnud või täitmata jätnud mingisuguse kohustuse, mida saaks ette heita Tallinna linnale. Samuti ei ole täidetud
§ 133
lg 1 kohaldamise eeldused, kuna KK solvas määruskaebuse esitajat omaalgatuslikult ja selline solvamine ei olnud osa KK ülesannetest hoolekogus. Samuti ei olnud solvamine seotud noortemaja hoolekogu 26.05.2015 protokollilise otsuse täitmisega. 11. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et Tallinna linn vastustab KK tegevuse eest
§ 132
lg 1 alusel, siis viidatud säte ei välista KK enda deliktilist vastutust määruskaebuse esitaja ees.
§ 132
lg 1 annab määruskaebuse esitajale võimaluse valida, kas esitada nõue KK või Tallinna linna vastu, mitte ei välista esimest võimalust. Menetluse edasine käik
- Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppastmes õige ja põhjendatud, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta ja täpsustada maakohtu määruse põhjendusi, vastates ühtlasi ka määruskaebuse esitaja väidetele.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lõppastmes õigesti jätnud hagi läbi vaatamata, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta hagi läbi vaatamata jätmise alusnormi. Maakohus on hagi läbi vaatamata jätmisel viidanud TsMS § 423 lg 2 p 2 põhjendusega, et hageja esitatud asjaoludel ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Samas on maakohus jõudnud vaidlustatud määruses järeldusele, et vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ning märgib, et sellisel juhul tuleb hagi läbi vaatamata jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, mille kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud asjakohane viidata ka
§ 132lg 1 ja § 133 lg 1, kuna need sätted kohalduvad üksnes tsiviilõiguslikus suhtes.
Samas on maakohus kõigepealt õigesti tuvastanud, et Tallinna Nõmme Noortemaja on Tallinna linna asutus ja seejärel õigesti leidnud, et kostja kui hoolekogu juhataja, saates hoolekogu nimel väidetavalt ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava ettekande Tallinna linna Haridusametile, tegutses kohaliku omavalitsuse ametiisikuna, s.o tegi toimingu ehk tegutses avalik-õiguslikus suhtes avaliku ülesande täitmisel. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 järgi sätestab käesolev seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). RVS § 7 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes 4
(5)rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. HKMS § 5 lg 1 p 4 järgi on halduskohtul volitus välja mõista hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul ei olnud iseenesest põhjust tuvastada andmete avaldajat, kuna asjakohase vastustaja teeb HKMS § 18 lg 1 järgi vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Samas ei viinud see maakohut ebaõige lahendi tegemisele. Maakohus järeldas õigesti, et asjaolude järgi on tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega ja see kuulub halduskohtu pädevusse.
- Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada maakohtu seisukohta, et tegemist on nö vale kostjaga. Hagi oli õige jätta läbi vaatamata mitte seetõttu, et tegemist on vale kostjaga (sel juhul tuleks hagi otsusega jätta rahuldamata), vaid seetõttu, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole maakohtu pädevuses.
- Määruskaebuse esitaja väitel on ebakohaseid väärtushinnanguid ettekandes esitanud kostja, mitte Tallinna linn ja seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud ülaltoodud põhjustel. Kostjaks märgitud isik tegutses avalikõiguslikus suhtes ja seetõttu tuleb vaidlus lahendada halduskohtus. Teisiti oleks olukord näiteks siis, kui kostja oleks hageja kohta väidetavalt ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava kirja või artikli lasknud avaldada ajalehes. Sel juhul oleks tegemist tsiviilõigussuhtes tekitatud võimaliku kahju hüvitamise nõudega, mida oleks pädev lahendama maakohus.
- Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määranud, määratakse need kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5
(5)