Jätta rahuldamata Edi Kulderknupu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse vanemkomissar Ilona Kivisik poolt 02.09.2016.a tehtud määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta.
) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. 2 Asjaolud ja menetluse käik 05.07.2016 kell 08:03 fikseeris Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistus, et Tallinn-Pärnu-Ikla 95.2 kilomeetril ületati sõidukiga Renault Megane registreerimismärgiga XXXX lubatud sõidukiirust vähemalt 3 km/h. Selline tegevus kvalifitseeriti LS § 227 lg 1 järgi. 06.07.2016 määras kohtuväline menetleja sõiduki Renault Megane reg.nr XXXX vastutavale kasutajale Edi Kulderknupile
lg 1 ja LS § 262 p 1 alusel hoiatustrahvi 9.00 eurot (kirjalikus hoiatamismenetluses trahviteade nr 223016065574). Trahviteates oli märgitud, et seda on võimalik vaidlustada järgmistel põhjustel: sõidukit juhtis teine isik; toimus mootorsõiduki (registreerimismärgi) vargus, kadumine või hävimine; esines õigusvastasust välistav asjaolu. 14.07.2016 edastas E.Kulderknup kohtuvälisele menetlejale kaebuse, milles ta palub tal lubada tutvuda trahviteatega seoses olevate tõendusdokumentidega. Muuhulgas oma kaebuses E.Kulderknup leiab, et trahviteates on väärteo väide vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega. Kiiruse mõõtmine on sooritatud EV riiklikus järelevalves lubamatu mõõtevahendiga ja ei ole kooskõlas mõõteseadusega, mõõtjal (juriidiline isik) puudub mõõtmiseks tõendatud pädevus, mõõtesüsteem on valideerimata/taatlemata ja mõõtetulemuse edastamine läbi IT võrkude on EV õigusaktidega reguleerimata ja legaalmetroloogiliselt valideerimata (võimalik on algse mõõtetulemuse muutus). Tallinn-Pärnu mnt 95,2 km asuva mõtesüsteemi (skaneeriva laserkiirega kiirusmõõturi nn kiiruskaamera) mõõtetulemuse jälgitavus on metroloogiliselt tõendamata, kuivõrd on tehtud kompetentsust tõendamata juriidilise isiku poolt. Skaneeriva laserkiirega kiirusmõõtur on paigaldatud selle maaletooja poolt ja ei oma erapooletut valideerimist/metroloogilist kontrolli paigalduskohas. 19.08.2016 määruse alusel jättis kohtuväline menetleja E.Kulderknup 14.07.2016 kaebuse läbi vaatamata ning tagastas kaebuse esitajale. Määruse põhjendused olid alljärgnevad: - automatiseeritud liiklusjärelevalve puhul rakendatakse kirjalik hoiatamismenetlus, mille puhul kehtivad erisused nii toimepandud teo tõendamiseks, hoiatustrahvi määramiseks kui ka trahviteate kättetoimetamiseks ja vaidlustamiseks. - kiirust mõõdab teeäärde paigaldatud mõõtevahend, mis koosneb kiirusmõõtevahendist, dokumenteerimisseadmest ja vajalikest lisaseadmetest. Kui sõiduki kiirus ületab vastavalt jälgitud sõiduki kategooriale mõõtesüsteemi sisestatud pildikäivituse piirväärtust, fotografeerib kiirusmõõtesüsteem lubatud sõidukiirust ületanud sõiduki ja koostab salvestise. - mõõtesüsteemi PoliScanSpeed FI HP seerianumbriga 698722 (edaspidi Mõõtesüsteem) puudutavad asjakohased dokumendid ja automaatset kiirusmõõtesüsteemi reguleerivad õigusaktid on menetleja poolt kontrollitud ning mõõtmine vastas nõuetele ja oli kooskõlas kehtivate õigusaktidega, mistõttu kaebus ei vasta
30.08.2016 esitas E.Kulderknup vastavalt
§-le 76 kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kaebaja palub tühistada liikluspolitseinik Marianne Heinmäe poolt 19.08.2016 koostatud määrus ning trahviteade nr 223015075039 (number märgitud valesti). E.Kulderknup leidis, et menetleja poolt esitatud vastuväited olid sisuliselt tema poolt esitatu kordus, mitte tõendid õigusvastasust välistavaks asjaoluks. 02.09.2016 määruse alusel jättis kohtuvälise menetleja juht kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele peale
S § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ja mõõtevahendite kirjeldamises tööpõhimõtete järgi puudub vajadus. Kiirusemõõtmiseks kasutatav käsilaserkiirusmõõtur on nõuetekohaselt taadeldud ja vastab nõuetele, selle kinnitamiseks Tehnilise Järelevalve Amet väljastas legaalmetroloogilise ekspertiisi akt nr 15-6/16-0062-
lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse, väärteoasja materjalide ja kohtuvälise menetleja juhi seisukohtadega ning juhindudes
§-st 79, asub seisukohale, et Edi Kulderknupu poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 p 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. E.Kulderknup on kohtuvälise menetleja juhi määruse kätte saanud 03.09.2016. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Seetõttu kaebuses märgitud kaebuse esitaja arvamus selle kohta, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ja kaitsjat, jääb kohtule arusaamatuks. Igal juhul kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, milletõttu kohus ei saa kaebuse esitaja taotlusel või omal initsiatiivil asuda kaebust läbi vaatama istungimenetluses. 4
lg 1 p 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav isik), kui teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratavat hoiatustrahvi ei saa samastada väärteo eest kohaldatava karistusega. Kõnealune hoiatustrahv on käsitatav sunnimeetmena, mille kohaldamise aluseks võib olla ka asjaolu, et isiku vastutusel oleva mootorsõidukiga pani liiklusväärteo objektiivse koosseisu tunnustele vastava teo toime teine isik, kelle kohta mootorsõiduki eest vastutav isik ei taganud menetlejale seaduses sätestatud korras õigeaegselt teavet (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-43-12 p 32). Kuivõrd tegemist ei ole karistusega, siis ei ole põhjendatud lubada ka nimetatud otsustust vaidlustada piiramatult ükskõik millistel põhjendustel. Seadusandja on lähtunud antud juhul asjaolust, et kirjalikku hoiatusmenetlust kohaldatakse nn massväärtegude puhul, kus teo toimepanemine tuvastatakse lihtsustatud korras ja teabe salvestamise teel ning hoiatustrahv määratakse isikule, kes on sõiduki registrijärgne omanik, kes saab vaidlustada hoiatustrahvi vaid
märgitud alustel, kui mootorsõidukit juhtis teine isik (lg 3) või esitades ametliku kinnituse, et enne trahviteates nimetatud teo toime panemise aega on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest või esitades tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta (lg 4). Edi Kulderknup on käesoleval juhul vaidlustanud kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviotsuse, kuna ta leiab, et tema sõiduki kiirus ei saanud olla 78 km/h, seega vaidlustab süüteo toimepanemist sisuliselt. Samas kaebaja ei vaidle selle vastu, et tema juhtis trahviotsuses nimetatud ajal ja kohas trahviotsuses nimetatud sõidukit. Puudub ka vaidlus selle üle, kas mootorsõiduk Renault Megane registreerimismärgiga XXXX või selle registreerimismärk oli varastatud, kadunud või hävitatud. Kohtusse saadetud kaebuse kohaselt on trahviteates nr 223016065574 märgitud väärteotoimepanemise kohaks Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 95,2 kilomeeter ning fotolt on visuaalselt tuvastatav, et mootorsõiduk registreerimisnumbriga XXXX sõidab 05.07.2016 kiirusega 77 km/h, ehk ületab lubatud sõidukiirust (70 km/h). Antud juhul rikkumist kinnitav tõend on saadud Maanteeameti poolt paigaldatud kiirusmõõtesüsteemist, mille üheks osaks on kiirusmõõtevahend PS-698722. MõõteS § 5 lg 1 ls 2 sätestab, et kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Kiirusmõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse, kuna tegemist on riikliku järelevalve käigus kasutatava mõõtevahendiga. Antud juhul mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks mõõtevahend peab olema taadeldud, seega kohtule peab olema esitatud kehtiv taatlustunnistus. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusmõõtesüsteemi paigaldusprotokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet PS-698722 (Landesamt für Mess- und Eichwesen Berlin-Brandenburg poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistuse nr 1-170/16, mis on tunnistatud MõõteS § 10 lg 4 alusel 01.04.2016 legaalmetroloogilise ekspertiisiga nr 15-6/16-0062-013 EV kehtivaks) ja seade oli käivitatud 08.04.2016 11:22 ning oli väärteo toimepanemise ajal töökorras. Seega on 5 taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemus jälgitavus tõendatav. Antud juhul on täidetud MõõteS § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus on kasutatav tõendina. Kuna mistahes asjaolud, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses MõõteS § 5 mõistes puuduvad, loeb kohus tõendatuks Edi Kulderknupu käitumises LS § 227 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Kohus leiab, et 05.07.2016 toimepandud liiklusrikkumise puhul kohaldatud kirjaliku hoiatamismenetluse eeldused on täidetud. Kiiruse ületamisega seotud rikkumised on sagedased, mistõttu sõiduki omanikule määratava hoiatustrahvi eesmärk on mõjutada isikut oma sõiduki kiirust kontrolli all hoidma ning võimaluse piires sellega toimepandavaid rikkumisi vältima. Kuna järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik mootorsõiduki juhti kohe tuvastada, fikseeriti rikkumine vastavalt nõetele (rikkumine jäädvustati fotol, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht). Seega rikkumine õigesti tuvastatud ning Edi Kulderknupu poolt toimepandud väärtegu on nõuetekohaselt tõendatud. KarS § 27 kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Edi Kulderknupu käitumises ei esinenud kiirust ületades ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu, mille tõttu oli kiiruse ületamine lubatav. Õigusvastasust välistavaks asjaoluks võivad näiteks olla KarS § 28-30 kohaselt hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon. Kuna Edi Kulderknup ei ole ei kohtule ega varasemalt kohtuvälisele menetleja esitanud mitte ühtegi põhjendust ega seda kinnitavaid tõendeid, mis oleksid seotud asjaoluga, et tema sõidukit ei juhtinud või tema puhul esines õigusvastasust välistav asjaolu, mis lubas tal kiirust ületada, siis on kohtuväline menetleja täiesti põhjendatult jätnud trahviteate peale esitatud kaebuse läbi vaatamata. PS §-de 15 ja 152 sätete ja mõtte kohaselt peab iga kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust, kui selle kohta on tekkinud kahtlused. (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus nr 3-4-1-22-09, p 11).
lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 esimese alternatiivi kohaselt väärteomenetluses uurimiskaebe korras vaidlustada ka väärteomenetluse lõpetamist. Seega on seadusandja väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. Kriminaalmenetlusele omase süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist.
lg 2 otsesõnu märgitu kohaselt aga ühelt poolt ei võimaldata vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist, kuid teiselt poolt võimaldatakse väärteomenetluse lõpetamist vaidlustada nii kõigil menetlusosalistel kui ka kõigil menetlusvälistel isikutel. Teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskabemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle äranäitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Erinevalt eelmärgitust aga võimaldatakse
§-s 76 märgitu kohaselt esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus ilma enda konkreetsete õiguste rikkumisele viitamata. Samas, tulenevalt
6 § 78 lg- st 1 tuleb kohtuvälise menetleja juhi otsustust maakohtus vaidlustades näidata ära enda õiguste ja vabaduste rikkumine (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-81-13 p 12). Oma kaebuses ei ole Edi Kulderknup viidanud oma õiguste ja vabaduste rikkumisele, vaid esitades kontrollimata väiteid püüab õigustada enda poolt toime pandud rikkumist. Edi Kulderknupu kaebuses märgitu on seotud eelkõige kiirusemõõtmiseks kehtestatud õigusaktidele hinnangu andmisega, mitte kohtuvälise menetleja poolt teostatud toimingute ebaseaduslikkuse tuvastamisega, millega oli rikutud tema õigusi ja vabadusi. Kaebaja poolt teostatud õigusnormide hindamine on oletuslik ja sisutühine, milletõttu kaebuse lahendamisel ei saa kohus nendes punktides väljatoodule hinnangut anda. Seega kohtuvälise menetleja 02.09.2016 määrus on põhjalik ning õiguspärane, sellega ei ole rikutud menetlusaluse isiku õigusi ja vabadusi. Kohus leiab, et kaebuse esitajale hoiatusmenetluses määratud trahvi alused on õiguspärased ja menetleja ei ole oma tegevusega menetlusnorme rikkunud. Samuti kohus ei ole tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks väärteomenetluse seadust valesti kohaldanud ning seega puudub alus
Edi Kulderknupu kaebus tuleb jätta
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.