4-16-6610/2

4-16-6610 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6610 Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi Tere AS 09.09.2016.a kaebus Finantsinspektsiooni 03.08.2016.a ja 29.08.2016.a määruste peale. Kaebuse esitaja TERE AS, registrikood: 11411278; asukoht: XXXX Kohtuväline menetleja Finantsinspektsioon. Menetluse liik Kirjalik menetlus. Edasikaebe kord VTMS § 191 p 12 alusel ei kuulu kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtumäärus vaidlustamisele. RESOLUTSIOON Jätta Tere AS 09.09.2016.a kaebus Finantsinspektsiooni 03.08.2016.a ja 29.08.2016.a määruste nr 4.5-3.1/2172 tühistamiseks rahuldamata. Kohtumääruse ärakiri Finantsinspektsioonile. saata Tere AS’ile, kaebaja esindajale ning MENETLUSE KÄIK 03.08.2016.a koostati Finantsinspektsiooni poolt määrus väärteoasjas nr 4.5-3.1/2172, millega lõpetati väärteomenetlus Nordea Bank AB suhtes väärteo tunnuste puudumise tõttu. Antud määruse peale esitas Tere AS 22.08.2016.a kaebuse, milles taotles Finantsinspektsiooni 03.08.2016.a määruse nr 4.5-3.1/2170 tühistamist. 29.08.2016.a määrusega jäeti Tere AS kaebus rahuldamata ning Finantsinspektsiooni 03.08.2016.a määrus nr 4.5-3.1/2170 tühistamata. KAEBUSE SISU 1 4-16-6610 09.09.2016.a esitas Tere AS kaebuse Finantsinspektsiooni 03.08.2016.a ja 29.08.2016.a määruste nr 4.5-3.1/2172 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on Finantsinspektsioon ekslikult tõlgendanud pangasaladuse mõistet ja hinnanud tõendeid valesti ning lõpetanud väärteomenetluse Nordea Bank AB suhtes ekslikult. Kaebuse kohaselt 08.04.2016.a koosolekul käsitletud kaebaja võlgnevuste, s.h Nordea Bank AB esindaja poolt tutvustatud kaebaja varale tehtud ostupakkumise arutelu oli sellise täpsusastmega, mis selgelt ei välju pangasaladuse mõiste alt ning sellised andmed ei olnud varasemalt avalikuks tehtud. Koosolekul avalikustati mitmeid pakkumisi, kuid antud asjaolu ei ole Finantsinspektsioon väärteomenetluse raames üleüldse käsitlenud. Kaebaja ei nõustu Finantsinspektsiooni tõlgendusega, et pangasaladuse rikkumine ei ole see, kui krediidiasutus on saanud lepingu alusel kaebajalt informatsiooni kaebaja võlgnike, võlausaldajate ja majandustegevuse kohta ning kasutab seda ära enda majandustegevuses võlausaldaja positsioonilt lähtudes ning võtab ühendust mitmete võlausaldajatega nõudes teavet kaebajaga seotud asjaolude kohta, millega krediidiasutusel endal ei ole mitte mingit puutumust. Pangasaladusega on hõlmatud kõik krediidiasutusele avaldatud andmed, mis puudutavad kaebajat, k.a see, et kaebaja on krediidiasutuse klient. Krediidiasutus avaldas AS’ile XXXX, et kaebaja on krediidiasutuse klient ning on lisaks nõudnud teavet kaebaja ja kolmandate isikute vahel tehtud tehingute kohta. Kaebuse kohaselt jääb kaebajale arusaamatuks, miks Finantsinspektsioon leidis, et ühe isiku – XXXX– ütlustest piisab, et tuvastada piisava kindlusega menetluses oluline asjaolu. Finantsinspektsioon ei ole pidanud vajalikuks peale üheselt asjast huvitatud isiku tunnistuse võtmist teha mitte ühtegi toimingut, et kontrollida ütluste tõepärasust. Kaebaja leiab, et kui maksehäiret ei ole avaldatud, või on seda tehtud ajaliselt hiljem, on tegemist pangasaladuse rikkumisega. Finantsinspektsioon ei ole antud asjaolu kontrollinud, vaid on piirdunud isiku, kelle suhtes väärteomenetlus on algatatud, esindaja ütlustega. AS XXXXesindaja XXXXpoolse ostupakkumise avaldamine ja tutvustamine Nordea Bank AB esindaja poolt 08.04.2016.a peetud koosolekul, on pangasaladuse rikkumine. Finantsinspektsioon on leidnud, et kuivõrd XXXXavaldas ostupakkumise juba enne koosolekut kolmandatele isikutele, ei ole enam tegemist pangasaladusega. Kaebaja ei nõustu Finantsinspektsiooni hinnanguga, et Finantsinspektsiooni pädevusse ei kuulu kontrollimaks, kas XXXXtegelikuses avaldas infot ostupakkumise kohta kolmandatele isikutele või mitte. Kaebaja hinnangul on selge, et mingit eelnevat andmete avalikuks tegemist ostupakkumise kohta ei olnud ning seega oli 08.04.2016.a koosolekul avaldatud ostupakkumine ja selle tutvustamine üheselt pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Kaebaja märgib, et isegi, kui leiab kinnitust XXXXpoolt andmete avaldamine kolmandale isikule, ei vabasta see pangatöötajat pangasaladuse hoidmise kohustusest, milline kohustus on tähtajatu ja hõlmab kõiki temale tööalaste ülesannetega teatavaks saanud infot krediidiasutuse mistahes kliendi suhtes. KOHTU SEISUKOHT 2 4-16-6610 Tere AS esitas VTMS § 76 alusel Harju Maakohtule kaebuse. VTMS § 78 lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada kaebus maakohtule, et vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kaebuse kohaselt soovib Tere AS Finantsinspektsiooni 03.08.2016.a ja 29.08.2016.a määruste nr 4.5-3.1/2172 tühistamist. Kohus on seisukohal, et Tere AS kaebus Finantsinspektsiooni 03.08.2016.a ja 29.08.2016.a määruste nr 4.5-3.1/2170 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Kaebuses on väidetud, et 08.04.2016.a koosolekul käsitletud kaebaja võlgnevused on sellise täpsusastmega, et need on kaitstud pangasaladusega ning neid ei olnud varasemalt avalikuks tehtud. Kohus antud väitega ei nõustu, järgneval põhjusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt (lk 264-269) on tunnistajana ülekuulatud XXXX, kes on märkinud, et 08.04.2016.a koosolekul arutati saneerimiskava, kuid ostuprotsessist ei räägitud. Nii samuti 16.03.2016.a koosolekul spekuleeriti, kui suur võiks olla TERE AS võlgnevus ning tema teavitas koosolekul, et XXXXOÜ’l on olemas huvi omandada TERE AS, täpsemalt ei räägitud koosolekul midagi. XXXX(lk. 276-280) on tunnistajana ülekuulamisel märkinud, et 16.03.2016.a koosolekul panga esindaja mainis, et XXXXOÜ on teinud ostupakkumise ja tutvustas XXXXOÜ esindajat, konkreetseid tingimusi ei avaldatud. Tunnistajana on XXXX (lk. 284-289) märkinud, et 16.03.2016.a koosolekul räägiti üksnes numbritest, mis ajakirjandusest on läbi käinud, võidi nentida, et ostuhuvilisi on, kuid nimesid ja summasid ei avaldatud. 08.04.2016.a oli puhtalt teemaks saneerimiskava ning kuidas ja millal õnnestuks TERE AS’ilt raha kätte saada. XXXX(lk. 290-295) märkis tunnistajana, et 16.03.2016.a arutati koosolekul saneerimiskava ja selle võimaliku tulemust. Ei räägitud TERE AS võlausaldajate, võlgade, laenulepingute ja majandusolukorra teemadel. Nenditi, et ostuhuvilisi on, kuid konkreetselt midagi ei mainitud. 08.04.2016.a koosolekul arutati saneerimiskava üle ning mis saab TERE AS kohustuste täitmisest ja täitmise tähtaegadest. Võlgade osas ei avaldatud konkreetselt midagi. Mainiti, et on ostuhuvilisi, kuid mitte midagi täpsemalt ei arutatud. Seega nähtub tunnistajatena ülekuulatud isikute ütlustest, et koosolekutel midagi konkreetset ei räägitud, kõik arutamisel olnud teemad olid kas eelnevalt avaldatud või oli tegemist n.ö „avaliku saladusega“. Mis puudutab avalikustamist, märgib kohus järgmist 18.02.2016.a on XXXXavaldanud Maalehes artikli, kust nähtub, et TERE AS’i võlg on 30 miljonit eurot ning ta üritab piimatööstust maha müüa. Tagasi on pankadele makstud 25 miljonit. Avaldas, et üks pankadest ei ole nõus tähtaega pikendama. Samuti nendib, et on oma tootjatele alati võlgu. Artiklist nähtub ülevaade TERE AS tegevusest, näiteks asjaolu, et 20.01.2016.a möödus pangalaenu tagasimakse tähtaeg ning et Maksu- ja Tolliamet nõuab 341000 euro suurust saamata jäänud maksutulu (lk 345-350). 19.02.2016.a XXXXpoolt avaldatud artiklist nähtub jällegi asjaolu, et TERE AS’ile on tehtud pakkumisi, mis ületavad piimatööstuse kohustusi 1,7 kordselt. Samuti arutatakse 2015.a majandusaruande üle antud artiklis, millest nähtuvalt on TERE AS’il tarnijate ees kohustusi 13 miljoni ees ning üle 30 miljoni euro pankade ees (lk 351-352). 20.02.2016.a Äripäevas avaldatud artiklist nähtuvalt on TERE AS’il kohustusi kokku 53,5 miljoni eest ning üle 700000 euro suurune maksuvõlg, mis on TERE AS’il alates 20.05.2015.a (lk 353-356). Samuti asjaolu, et XXXXon avalikustanud, et TERE AS’il on ostuhuvilisi, kuid Valio on öelnud, et nemad ei kaalu TERE ostmist. 25.02.2016.a avaldatud artiklist nähtub, et XXXX TERE AS’i osta ei taha. XXXXavaldas, et osta ei soovi. Avaldatud, et laenu andsid DNB pank ja Nordea pank. Laenu suurus ulatub 30 miljoni euroni. Kruuda kinnitusel pankadele võlgu ligi 30 mln eurot. Tarnijatele võlgu üle 10 mln euro. Ka maksuameti võlg üle poole miljoni euro (lk 357-359). 08.03.2016.a 3 4-16-6610 avaldati artiklis, et kokku on TERE AS kohustused 53,5 miljonit eurot, millest pankadele ollakse võlgu 30 miljonit ja tarnijatele 13 miljonit (lk 360-361). Seega kohus leiab materjalidele tuginedes, et koosolekul avaldatud informatsioon, oli eelnevalt avaldatud juba piisavalt täpse täpsusastmega, et mitte kui mingisugust pangasaladuse rikkumisest ei saa juttu olla. Samuti märgib kohus, et olles tutvunud materjalidega, on tuvastatav, et koosolekul „tutvustati“ 2 pakkumist. Üks oli XXXXOÜ, mille osas ettevõtte esindaja märkis, et huvi on olemas, kuid midagi täpsemalt ei rääkinud. Teine pakkumine oli AS XXXXpoolt, mille esindaja XXXXon ütlustes märkinud, et tema avaldas ise ostupakkumise, kuivõrd kartis, et ilma kolmandate isikute teadmiseta, ei jõua ostupakkumine XXXXlaualt teistele isikutele. Samuti märkis isik, et tema avalikustas info, et avalikus teaks, et lisaks TERE AS saneerimiskavale on veel ka teine võimalus – müük. Esines huvi, et võimalikult lai ring teaks AS XXXXostuhuvist, rääkis XXXX (XXXX) sellest. Väidet, et krediidiasutus võtab ühendust mitmete võlausaldajatega, nõudes teavet kaebajaga seotud asjaolude kohta, märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud, et Nordea Bank AB kasutas informatsiooni enda majandustegevuseks. Toimikus lk 23 on XXXX AS esindaja edastanud kirja, millest nähtub, et soovitakse infot, kas XXXX nõue on loovutatud ja kui on nii, siis on XXXX poolt esitatud avaldus kehtetu. Kohus saab antud teavitusest aru, et pank on lihtsalt soovinud neil olemas olevat infot täpsustada ning saada aru, kas XXXX on siiani TERE AS võlausaldaja ja kui ta enam ei ole, siis ei ole ka alust XXXX poolt esitatud avaldusel võlgnevuse tagastamiseks ning esitatud avaldus muutub kehtetuks. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja esitanud mingisuguseid tõendeid, mis kinnitaksid, et finantsasutus tõesti kasutas siseinfot enda majandustegevuse edendamiseks. Väide nagu oleks krediidiasutus avaldanud XXXX AS’ile pangasaladusi, ei vasta kohtu hinnangul tõele. Nimelt nähtub toimiku materjalidest, et 25.02.2016.a avaldati ajakirjanduses info, millest nähtub, et TERE AS’ile andsid laenu DNB pank ja Nordea pank. XXXX on teavituse saatnud 13.04.2016.a, et temalt soovitakse panga poolt infot. Seega on eelnevalt avaldatud ajakirjanduses infot, kes ja kui palju andis TERE AS’ile laenu, ei saa rääkida, et Nordea Bank AB avalikustas infot, mis ei olnud juba eelnevalt kellegile teada. Seega on antud väide paljasõnaline. XXXXütluste osas, märgib kohus järgmist. Isik osales koosolekul, mis toimus 16.03.2016.a, kus ta märkis, et 2015.a detsembris oli Nordea Bank AS avaldanud TERE AS maksehäire. Samuti selgitas, et koosolekul räägiti juba eelnevalt XXXXenda poolt avalikustatud asjadest (avalikustanud pangasuhte, võlgade suurused panga ees ning asjaolu, et pangad pole pikendanud pikaajalisi laene), mida kinnitavad ka teised isikud. Räägiti eelnevalt avalikustatud võlanumbrist. Kohtul ei ole alust kahelda XXXXütlustes, et tõesti pank on avalikustanud TERE AS maksehäire ütlustes esitatud ajal. See, et kaebaja kahtleb selles, ei ole tõendatud. Kui kaebaja esitab mingisuguse väite, siis on tal kohustus esitada antud väite osas omapoolseid tõendeid, mis võimaldaksid kohtul väite õigsust kontrollida. Käesoleval juhul on esitatud kaebaja poolt väide, kuid selle kontrollimiseks pole esitatud tõendeid. Seega kohus leiab, et antud väide on paljasõnaline ja XXXXütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda. Mis puudutab avalikustatud võlanumbreid, siis toimikust nähtuvalt on ajakirjanduses ilmunud 18.02.2016.a, 19.02.2016.a, 25.02.2016.a, 08.03.2016.a, artiklid, kust kõigis mainitakse TERE AS võla suurust, s.t kui palju on TERE AS võlgu pankadele ja kui palju tarnijatele. Samuti on avaldatud majandusaasta aruanne. Näiteks nähtub 2014.a 4 4-16-6610 majandusaasta aruandest, et võrreldes 2013.a on TERE AS’il lühiajalised kohustused kasvanud. 2013.a olid lühiajalised kohustused 28 772 249 eurot ning 2014.a olid need 50 328 389 eurot. Seega jällegi kohus leiab, et koosolekutel ei avalikustatud midagi sellist, mis polnud eelnevalt avalikustatud. Mis puudtab AS XXXXpoolt tehtud ostupakkumise tutvustamist, siis kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist pangasaladuse rikkumisega. XXXXon oma ütlustes korduvalt kinnitanud, et ta avalikustas ostupakkumise mitmele isikule, kusjuures ta oli ostupakkumise avaldamise koosolekul alati ise kohal. Samuti on isik avalikustanud, et ta oli huvitatud ostupakkumise avalikustamisest, muidu ei oleks teised isikud saanud teada, et AS XXXXon TERE AS ostust huvitatud, oleks saadetud ostupakkumine jäänud lihtsalt XXXXteada ja avalikus ei oleks sellest teada saanudki. Samuti on XXXXmärkinud, et ta ei seadnud ostupakkumisele konfidentsiaalsusnõuet. Sama on kinnitanud ka Tiina Lukk, et XXXXütles talle telefoni teel, et ostupakkumisest võib rääkida. Jällegi ei ole kohtul alust kahelda XXXXütluste usaldusväärsuses, kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis annaksid aluse ütlustes kahelda. Seega on kaebaja esitatud väide XXXXosas paljasõnaline ja tõendamata. Kohus olles põhjalikult tutvunud toimiku materjalidega ning esitatud kaebusega, leiab, et kaebaja poolt esitatud kaebus Finantsinspektsiooni 03.08.2016.a ja 29.08.2016.a määruste nr 4.5-3.1/2172 tühistamiseks ei kuulu rahuldamisele ning Finantsinspektsioon on oma määruses jõudnud õigele arusaamale, et Nordea Bank AB ei ole rikkunud pangasaladust. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 5