Väärteoasi nr.4-16-6146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Otsuse kuupäev Kohtunik Vaidlustatud lahend Kaebuse esitanud isik Asja läbivaatamine Kohus juhindub Harju Maakohus
- septembril 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Katre Poljakova Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektor Riina Helenurmi 04.08.2016.a koostatud otsus väärteoasjas nr 410116020319; Eleanor XXXX, isikukood: XXXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht: XXXX, Harjumaa, epost: XXXX; Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1; § 132 p 3, § 109 – 111; KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 04.08.2016 otsus väärteoasjas nr 410116020319 ning Eleanor XXXX suhtes ÜTS § 85 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Vaidlustatud otsuse sisu: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektor Riina Helenurm 04.08.2016.a koostas väärteoasjas nr 410116020319 otsuse, millises märgiti, et Eleanor XXXX 16.07.2016.a kella 13:49 ajal Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 34a/276TAK Pirita tee 100 vastas sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, kontrollimisel puudus Ühiskaart, paberpilet või muu sõiduõigust tõendav dokument. Menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määruses nr 29, 13.11.2014 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 6 p 1ja Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 määrus nr 29 "Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad" § 15 lg 2 sätestatud nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud ÜTS § 85 lg 1 järgi. Väärteoasja nr 410116020319 otsuse kohaselt oli menetlusaluse isiku süü tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja e-pileti väljavõttega. Võttes arvesse eelpool märgitut ning juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 57 lg 1 p 3 ning VTMS § 73 lg 1 p 1 alusel määras kohtuväline menetleja Eleanor XXXXle ÜTS § 85 lg 1 alusel rahatrahvi 3 trahviühiku ulatuses s.o summas 12 eurot. Kaebuse sisu 19.08.2016 laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Eleanor XXXX esitatud kaebus eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusele. Kohtule esitatud kaebuses märgib Eleanor XXXX, et väärtegu ei ole leidnud tõendamist, mistõttu palub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 04.08.2016 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 410116020319 tühistada ning menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 26.08.2016 esitas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet oma seisukoha, milles palub jätta Eleanor XXXX kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, kuivõrd süüteo toimepanemine on tõendatud, õigusvastane tegu õigesti kvalifitseeritud ning määratud karistus proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet selgitas, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor Liivi XXXX on koostanud väärteoprotokolli nr 410116020319/071466, mille rikkumise lühikirjelduse kohaselt menetlusalune isik „Sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. TLVk 13.11.2014 määrus nr 29 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad'' , §6pl. Ühistranspordiseadus § 85 lg
- Mis seisnes selles, et: puudus Ühiskaart, paberpilet, muu sõiduõigust tõendav dokument. Validaatorid töökorras." Munitsipaalpolitsei ameti menetlusosakonna vaneminspektor Riina Helenurm määras 04.08.2016 üldmenetluse otsusega ÜTS § 85 lg 1 alusel 3 trahviühiku suuruse rahatrahvi (12 eurot).Väärteotoimiku materjalidele lisatud 04.08.2016 tehtud „Valideerimised" väljatrükist ühiskaardi nr 90006313278 omanikule nähtub, et ühiskaarti ei ole 16.07 2016 kell 13.49 valideeritud. Seega arvestades, et E. XXXX kasutatav ühiskaart nr 90006313278 oli 16.07.2016 kell 13.49 bussis nr 34A kontrollimise hetkel valideerimata, siis on tuvastatud, et E. XXXXl puudus ühistranspordis sõiduõiguse kontrollimise ajal kehtiv pilet. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et eeltooduga on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohtuväline menetleja leiab, et E. XXXX pani ta süüteo toime vähemalt hooletusest, s. t temalt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks sõiduõiguse kasutamisel ühiskaardi valideerimist ning sellega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. E. XXXX puhul on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor otsuses eraldi fikseerinud puhtsüdamliku kahetsuse karistust kergendava asjaoluna, karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, mistõttu kohtuväline menetleja leidis, et 3 trahviühiku suurune rahatrahv (12 eurot) on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse motiivid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii Eleanor XXXX kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungil osaleda. Seetõttu leiab kohus, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. 2 Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt ÜTS § 85 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 29 (13.11.2014) § 6 p 2 sätestab sõitja kohustuse igal ühissõidukisse sisenemisel kaarti valideerima. Sama määruse § 15 lg 2 kohaselt on sõitja kohustatud kontrolliõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel esitama oma sõiduõigust tõendava dokumendi. Kuna E.XXXX seda ei teinud, on tema käitumine kvalifitseeritav ÜTS § 85 lg 1 järgi. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et temale süüks arvatud teos puudub väärteokoosseis ning väärtegu ei ole tõendamist leidnud. E.XXXX ei eita ka ise väärteoprotokollis kajastatud ütlustes ja vastulauses, et 16.07.2016 kell 13:49 jättis ta valideerimata oma ühiskaardi ning põhjenadas seda sellega, et oli kaardi jätnud koju teise käekotti (tl 11). E.XXXX nimele on registreeritud ühiskaart 90006313278, mis on seotud tema isikukoodiga, kaardil oli aktiveeritud valideerimisõigus ning e-piletisüsteemis kajastuvad tema sõitude valideerimised. Väärteotoimikusse lisatud väljatrükk valideerimisest kinnitab, et sõitu kell 13:49 E.XXXX ei valideerinud ning seega tasuta sõiduõigus tal puudus (tl. 15). Samuti ei esitanud ta koostatud väärteoprotokolli või enda ütluste kohaselt paberpilet või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti (tl. 11,12). Väärteotoimiku materjalide põhjal on kohtul alust väita, et oma isiku tuvastamiseks esitas E.XXXX juhiloa (tl. 13), mille abil kontrolliti tema sõidu valideerimist e-piletisüsteemis. Seega arvestades, et E. XXXX isik tuvastati tema poolt esitatud dokumendi alusel, E.XXXX kasutatav ühiskaart nr 90006313278 oli 16.07.2016 kell 13.49 bussis nr 34A kontrollimise hetkel valideerimata ning E.XXXX ei esitanud paberpilet või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti, on kohtu hinnangul tuvastatud, et E. XXXXl puudus ühistranspordis sõiduõiguse kontrollimise ajal kehtiv pilet ning sellega rikkus ta Tallinna Linnavolikogu määruses nr 29, 13.11.2014 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 6 p 1ja Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 määrus nr 29 "Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad" § 15 lg 2 sätestatud nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud ÜTS § 85 lg 1 järgi. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et E. XXXX pani ta süüteo toime hooletusest, s. t temalt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks sõiduõiguse kasutamisel ühiskaardi valideerimist ning sellega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. 3 E.XXXX märkinud vastulauses, et ei kontrollinud ühiskaardi olemasolu enne ühissõidukisse sisenemist, on oma rikkumisest aru saanud, kasutab ühistransporti igapäevaselt ning on kõik oma sõidud valideerinud. Lubab edaspidi olla hoolsam (tl.12). Kaebaja väide, et ta on seni kohusetundlikult kõiki oma sõite valideerinud ja tegemist oli üksikjuhtumiga, on kinnitust leidnud tema valideerimiste väljavõttega e-piletisüsteemist. Sellest väljavõttest nähtub, et näiteks ka samal päeval (16.07.2016) on ta valideerinud oma sõidu ühel korral ning nii varasematel päevadel kui pärast nimetatud juhtumit on ta korduvalt oma ühiskaardi valideerinud. Samuti ei ole menetlusalust isikut varasemalt sarnase teo toimepanemise eest karistatud. Seega vaid ühel korral jättis ta oma ühiskaardi koju ning sellist tingituna jäi valideerimata üks bussisõit. Seega, mis puudutab E.XXXX karistamist rahatrahviga, siis kohtu arvates tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib menetleja väärteomenetluse lõpetada. Kohtu hinnangul avalikku menetlushuvi asjas ei ole. E.XXXX näol on tegemist õiguskuuleka isikuga, keda varem ei ole karistatud ühegi süüteo eest. Tallinlasena tasuta sõiduõigust omava isikuna on ta regulaarselt oma sõite ühistranspordis registreerinud ning jätnud valideerimata vaid sõidu 16.07.2016 kell 13.
- Antud isiku puhul on tegemist üksikjuhtumiga ning tema süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on isiku mõjutamine hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on E.XXXX juba selle asja menetluse käigus aru saanud oma teo keelatusest ning pole mingit alust arvata, et trahvi määramata jätkaks ta üha uute süütegude toimepanemist. Seetõttu puudub vajadus karistada teda rahatrahviga ka sanktsiooni alammääras. Süü suurust ja antud isikut arvesse võttes ei ole menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna E.XXXX süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, tuleb antud asjas väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTM § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
- Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.