1-15-2277/21

1 Kriminaalasi nr 1-15-2277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2277 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Golubtsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI GOLUBTSOV, isikukood kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx 39001043720, Karistuse kandmise algus 06.06.2016 ja lõpp 06.02.2017 Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Vabastada SERGEI GOLUBTSOV temale Viru Maakohtu 20.03.2015 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 06.06.2016 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata Sergei Golubtsovile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Sergei Golubtsovi katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Sergei Golubtsovi katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Sergei Golubtsov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Sergei Golubtsov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 127,32 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 32 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 21,22 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu Sergei Golubtsovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergei Golubtsovilt menetluskuluna kaitsjatasu 127,32 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 32 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Sergei Golubtsovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700020321 ning selgitus: „Sergei Golubtsov, 1-15-2277, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 3 Viru Vangla esitas 05.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Golubtsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Golubtsov tunnistati Viru Maakohtu 20.03.2015 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Sergei Golubtsov ei pane 18-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2,21 ettenähtud kohustusi. Viru Maakohtu 06.06.2016 kohtumäärusega pöörati vastavalt KarS § 74 lg-le 4 Sergei Golubtsovile Viru Maakohtu 20.03.2015 kohtuotsusega mõistetud karistus, 8 kuud vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.06.
3. Sergei Golubtsov on kriminaalkorras karistatud esimest korda, reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda. Viru Maakohtu 20.03.2015 otsusega mõistetud tingimuslik karistus pöörati Viru Maakohtu 06.06.2016 määrusega täitmisele, sest isik rikkus talle määratud kontrollnõudeid. Tulenevalt sellest, et isikul on lühike karistusaeg, ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Alates 30.07.2016 osaleb kinnipeetav tööhõives majandustöölise-koristajana. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav elas oma sõnul enne vangistust xxxx külas tuttavate juures ning soovib sinna elama asuda ka peale vabanemist. Tegemist on kolmetoalise eramajaga. Maja omanikud on nõus sellega, et isik asub nende juurde elama. Kinnipeetav omab põhiharidust. Peale kooli lõpetamist läks ta õppima metallitöötluse eriala, mille jättis pooleli. Puuduvad tõendid isiku õpiraskuste kohta. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Haridusse suhtub ta väidetavalt positiivselt, kuid ei ole siiski õpinguid jätkanud, tuues põhjuseks töötamise. Isik on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Töösuhted olid pigem lühiajalised. Enne vangistust oli isik arvel ka Töötukassas. Kinnipeetav väidab, et mõni nädal enne vanglasse tulemist oli ta ka ametlikult tööl. Tegemist oli tähtajalise tööga. Ta kinnitab, et saab ettevõttesse tagasi tööle asuda kohe peale vabanemist. 15.09.2016 seisuga on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid summas 2642,90 eurot, vabanemisfondis on hoiustatud 0,55 eurot. Isiku lähedasteks on õde, vanaema ja tädi. Suhted olevat katkenud enne vanglasse sattumist. Vanemad on surnud. Isiku sõnul muutusid suhted sugulastega pingelisteks peale isa matuseid. Kinnipeetav näeb, et peaks suhteid taastama, kuid ei ole sellest väga huvitatud. Toetavad suhted on isikul säilinud vanemate kunagiste tuttavatega, kes on nõus talle pakkuma elukohta ning materiaalset toetust. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Väidetavalt ei ole isik mõjutatav, vaid suudab oma otsused ise vastu võtta. Antud kuritegu ning sellega kaasnevad asjaolud viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isiku sõnul pole alkohol põhjustanud talle probleeme üheski eluvaldkonnas. Ta tarvitas harva ning lahjat alkoholi. Vastupidist kinnitav info puudub. Käesolev kuritegu on mootorsõiduki juhtimine narkojoobes. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Isiku sõnul on ta tarvitanud amfetamiini ja kanepit. Viimane tarvitamine oli
4. aastal. Puuduvad andmed selle kohta, et isik on seoses narkootikumide tarvitamisega käitunud vägivaldselt. Auto juhtimine narkojoobes oli impulsiivse käitumise tagajärg. Teatud olukordades ei lahenda isik tekkinud probleeme sihipäraselt. Ta kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. Kuritegelikke hoiakud pole täheldatud, ametiisikutesse suhtub isik positiivselt. Auto juhtimine narkojoobes näitab negatiivset suhtumist 4 ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid - ei käinud korduvalt õigeaegselt märkimas, elas teises elukohas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 12%. Kõigest eeltoodust tulenevalt toetab Viru Vangla Sergei Golubtsovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Sergei Golubtsovi ennetähtaegselt, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabastamisest. Lisaks teeb vangla ettepaneku määrata Sergei Golubtsovile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Sergei Golubtsovi lähivõrgustiku moodustavad tema vanemate tuttavad M S ja Ü S. Kinnipeetaval on õde D G, kes xxxx. xxxx elavad Sergei Golubtsovi vanaema L G ja tädi N G. Lähedaste kontaktandmeid ei ole taotluses märgitud, seega ei ole võimalik välja selgitada, kas kinnipeetava suhted sugulastega on katkenud või mitte. Sergei Golubtsov on vallaline, lapsi ei ole. Rahvastikuregistri andmetel ei ole Sergei Golubtsovi suhete alla kedagi märgitud. Vanemate tuttavad ei osanud midagi öelda kinnipeetava elustiili ja suhtlusringkonna kohta. Sergei Golubtsov on karistatud mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest. Tema kuritegeliku käitumise põhjal saab järeldada, et ta tarvitas enne vangistust narkootikume ning tema suhtlusringkond koosnes kriminaalse mõtteviisiga isikutest. Kinnipeetav on sisse registreeritud aadressil xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxxx. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tegu on 3-toalise eramajaga, mille omanikuks on Ü S. Antud majas elavad Ü S ja M S kahekesi. Nad on nõus sellega, et Sergei Golubtsov asub ennetähtaegse vabanemise korral elama nende majja. M S kinnitas vestluses, et ta on valmis Sergei Golubtsovi materiaalselt toetama läbi toidu ja elamispinna andmise. Enne vangistust elas kinnipeetav koos õega xxxx. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Kriminaalhoolduse järelevalve alla oli Sergei Golubtsov määratud ühel korral. Kriminaalhooldusametniku hinnangul kulges Sergei Golubtsovi katseaeg mitterahuldavalt – ta on rikkunud katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi, ei ilmunud määratud ajal registreerimisele, ei elanud kindlas elukohas ning tema karistus oli pööratud täitmisele. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Sergei Golubtsovi ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabastamisest ning määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. Sergei Golubtsov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Teda on ühel korral karistatud tingimusliku karistusega. Teatud olukorras juhtus nii, et ta ei suutnud katseajal kontrollnõudeid täita. Enam seda ei juhtu. Elama läheb ta vanemate tuttavate juurde. Tal ei ole kontakti lähedastega. Garanteeritud töökohta tal vabanedes ei ole. Ta loodab leida tööd ehitusel või Soomes. Läheduses Narvas ja Kohtla-Järvel on võimalik tööd leida. Enne vangistust elas ta koos õega xxxx. Õega nad suhtlevad, aga mitte nii palju. Õde pole teda vaatamas käinud ega pole ka helistanud. Suhtlemine vanemate tuttavate Sildostega on olnud hea. Vaatamas nad pole teda käinud, kuid nad on omavahel helistanud ja kirjutanud. Juhul kui kontrollnõuded nüüd talle määratakse, on ta nõus neid täitma. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Golubtsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 15.09.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei ole vastu kinnipeetav S. Golubtsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas (distsiplinaarrikkumiste puudumine, tööhõives majandustöölise-koristajana osalemine jm) viitab sellele, et ta on teinud 5 jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 06.02.
5. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks S. Golubtsovil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning käitumiskontrolli kestuse kohta. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur Sergei Golubtsovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja leidis, et on äärmiselt kahetsusväärne, et kaitsealune sellistel asjaoludel vanglasse sattus. Kaitsealune rikkus seadust, kohus andis talle võimaluse, karistades teda tingimusliku karistusega, kuid kaitsealune jättis täitmata kontrollnõuded. Hea, et ta on sellisest käitumisest järeldused teinud. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta töötab majandustöödel ja on kinnitanud, et kui kohus peaks ta tingimisi enne tähtaega vabastama, on ta nõus uuesti täitma kontrollnõudeid täies ulatuses. Vangla on toetanud kinnipeetava vabastamist, samuti prokurör. Oma põhjendustes on prokurör põhjalikult kirjeldanud, miks oleks vaja kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsjal sellele sisuliselt midagi lisada ei ole. Seega võttes aluseks eeltoodu, palus kaitsja vabastada kaitsealune tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Golubtsovi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud esimest korda, reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud eeskujulik, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning osalemine tööhõives majandustöölise-koristajana. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Samuti ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristuse ning esimese vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Vabanemisel on isikul olemas elukoht peretuttavate juures, kes on valmis teda läbi toidu ja elamispinna andmise materiaalselt toetama. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 12%, millise näol on tegemist madala riskiga. Kohtu hinnangul tuleks Sergei Golubtsovile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada, määrates Sergei Golubtsovile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud ning pannes talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, mille kohaselt antud 6 juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 151,32 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 31.10.2016 kell 11.0011.45 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 11.00 ning lõppes 11.
6. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 20 eurot, mitte 1 tunni eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 127,32 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik