1-08-8086/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-8086 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Eno Tuiv (isikukood 36601072222), määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Eno Tuiv tunnistati süüdi Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu
7. novembri
8. a otsusega. Talle mõisteti karistuseks 10 aastat 6 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva. Kandmisele kuulus seega 9 aastat 1 kuu ja 5 päeva vangistust algusega
9. november
11. Viru Maakohtu
12. oktoobri 2016 määrusega jäeti E. Tuiv vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Olenemata sellest, et isik kannab esimest vabadusekaotuslikku karistust, kaaluvad E. Tuivi negatiivselt iseloomustavad asjaolud üles positiivse. Nii on E. Tuivi kriminaalkorras karistatud 4 korral, mis näitab, et varasemad karistused ei ole vajalikku preventiivset mõju avaldanud. Praegu kannab E. Tuiv karistust raske rahvatervisevastase kuriteo eest – suures koguses narkootikumide vahendamises, mille eesmärgiks oli suure tulu saamine. Positiivseks pidas kohus seda, et kinnipeetav on vanglas hõivatud majandustöödel ning vabanedes on tal kindel alaline elukoht, samuti puuduvad rahalised nõuded, mis mõjutaksid negatiivselt isiku majanduslikku olukorda. Need aga ei kaalu üles isikut negatiivselt iseloomustavat. Kohus tõi negatiivse asjaoluna välja selle, et E. Tuivil on kehtiv distsiplinaarkaristus ähvardava kõneviisi kasutamise eest ametniku suhtes. Vangistuse ajal on E. Tuiv ka rünnanud vanglaametnikku ja ähvardanud kaaskinnipeetavaid, mistõttu on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Kehv majanduslik olukord võib olla uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks. Ka eelmised kuriteod näitavad isiku toimetulematust. Lisaks puuduvad andmed sotsiaalse võrgustiku kohta, kes E. Tuivi vabanemise korral toetaksid materiaalselt. Samuti on E. Tuivil olnud probleeme alkoholiga, mille tarvitamise järel muutus E. Tuiv agressiivseks ja vägivaldseks. Isik on teiste poolt mõjutatav, tunnistab seda, ent selles probleemi ei näe. Kohus pidas arvestatavaks ka vangla poolt välja toodud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsente. E. Tuivi tingimisi vabastamine on ennatlik ka seetõttu, et ta on varem rikkunud katseajal selle nõudeid. Seega puudub kindlustunne, et E. Tuiv ebaproportsionaalselt pika katseaja jooksul katseaja probleemideta läbiks.
13. Viru Maakohtu määruse vaidlustas E. Tuiv, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 E. Tuiv ei nõustu kohtu väitega, et ta hakkab kohe toime panema uusi kuritegusid. Vastupidi – ta on oma tegudest aru saanud juba aastaid tagasi ja väldib kategooriliselt kontakte isikutega, kes on osalenud narkokuritegudes. E. Tuiv ei soovi end õigustada, ent kuriteo pani ta toime
14. a, mõistab selle hukka, saab aru, et tegi vea ja on saanud õppetunni. Oma prioriteedid on E. Tuiv ümber hinnanud. Prokurör viitab 13 kg amfetamiinile ja 3 kg kokaiinile, mis näitab, et ta ei ole süüdistust lugenud. 3.2 E. Tuiv märgib, et kaotas kolm aastat tagasi vanemad. Tema soomlasest kaasosaline on ammu vabaduses ja manalateelegi läinud. Elamiseks on E. Tuivil koht olemas kas Tallinnas või isa elukaaslase juures maal. Tema oleks vajadusel abiks nii materiaalselt kui ka moraalselt. Samuti on E. Tuiv lähedane oma lapsega ja tunneb temast suurt puudust. Vabadusse naastes on E. Tuivil plaanis tegeleda edasi ettevõtlusega. Vanglat peab E. Tuiv aga kurjuse pesaks, kus peale teatud kogemuste midagi ei õpi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud E. Tuivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi kaalutlusi ning leidnud, et E. Tuiv ei kuulu tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Apellatsioonikohus peab positiivseks, et E. Tuiv on oma tegudest aru saanud ja väldib kontakte isikutega, kes on osalenud 2 narkokuritegudes. E. Tuivi poolt toimepandud kuritegudest on möödas palju aega ning määruskaebuse esitaja väitel on ta mõistnud oma kuriteo hukka. Tähelepanuväärne on seegi, et E. Tuiv kannab esimest vangistust, ehkki teda on kriminaalkorras karistatud ka varem. Pikk karistusaeg on seega vähemalt E. Tuivi enda väitel eesmärgi täitnud – ta on oma prioriteedid ümber hinnanud ning saanud kuriteo toimepanemise eest õppetunni. 4.3 Sarnaselt maakohtuga leiab aga ka ringkonnakohus, et käesoleval ajal välistab E. Tuivi tingimisi ennetähtaegse vabastamise tema käitumine vanglas – nimelt on ta vangistuses korduvalt viimase aasta jooksul ähvardanud kaaskinnipeetavaid ja ametnikke. E. Tuivile on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ta on ametnikku ka rünnanud. Vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist vägivaldse isikuga, kelle emotsionaalsest seisundist tulenevalt on alust arvata, et ta võib olla ohtlik teistele isikutele. Teatavasti kaasneb tingimisi ennetähtaegse vabastamisega käitumiskontroll. Ringkonnakohus leiab, et isiku suhtes, kes ei ole ametnikega koostööaldis, puudub võimalus kriminaalhoolduse kohaldamiseks, sest kriminaalhooldus oleks juba eos määratud ebaõnnestuma. 4.4 Kokkuvõtlikult leiabki ringkonnakohus, et ehkki E. Tuivi puhul on kahtlemata ennetähtaegse vabastamise kasuks olevaid argumente, nagu näiteks elukoha olemasolu, muutumissoov ja plaanid oma edasise elu korraldamiseks vabaduses, välistab tema vabastamise käesoleval ajal tema käitumine vangistuses, mis ei tekita kohtus veendumust, et isik on oma hoiakuid muutnud või et ta oleks sobiv kriminaalhooldusele allutamiseks.
16. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau