3-16-1693/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

1. oktoober 2016, Tartu Haldusasi Andrei Jelagini kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks perioodil
2. juuli 2012 kuni
3. aprill 2013 Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määrus Andrei Jelagini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrei Jelagin Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-16-1693 RESOLUTSIOON Jätta Andrei Jelagini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. augusti
7. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Andrei Jelagin esitas
9. juunil 2016 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud
10. juunil 2016), milles nõudis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas kuus eurot iga päeva eest perioodil
11. juuli 2012 kuni
12. aprill
13. Viru Vangla jättis
14. juuli
15. a otsusega nr 6-16/85-2 A. Jelagini kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
16. A. Jelagin esitas
17. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks seonduvalt Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahjuga.
18. Tartu Halduskohtu
19. augusti
20. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati A. Jelagini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruse kohaselt tuleneb HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-st 8 kinnipeetavale kahju hüvitamise nõude esitamisel kohustus enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahju hüvitamise taotlus esitati seetõttu, et kaebaja pidi viibima üksikkambris ja oli jäetud ilma võimalusest suhelda ja saada osa jalutuskäikudest, ta pidi pidevalt taluma alandavaid läbiotsimisi ja tal puudus võimalus helistada sugulastele ja lähedastele üks kord nädalas 10 minutit. Kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja Viru Vanglale
21. juunil
22. Kaebaja suhtes lõpetati julgeolekuabinõude kohaldamine
23. aprilli
24. a käskkirjaga nr 6-1/502-KP, mistõttu on kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks möödunud üle kolme aasta. Viru Vangla leidis asjas, et kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg algas
25. aprillil
26. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga kahju hüvitamise taotluse mittetähtaegsuses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
27. A. Jelagin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
28. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kaebaja on seisukohal, et on kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud. Määruse tulemina on kaebajale keelatud kohtulik arutamine. Kaebaja mainib, et saaks kaebuses esinevad puudused kõrvaldada, kui talle antaks selleks täiendavalt aega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
30. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
31. augusti
32. a määruses esitatud põhjenduste ja järeldustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
33. Kaebaja pidi talle väidetavast kahju tekkimisest aru saama hiljemalt siis, kui tema suhtes lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, st
34. aprillil 2013 (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
35. juuni
36. a määrus asjas nr 3-3-1-20-15, p-d 11–13). Seega oli ajahetkel, mil kaebaja pöördus vangla poole vastavasisulise kahju hüvitamise taotlusega, RVastS § 17 lg-st 3 tulenev kolmeaastane taotluse esitamiseks mõeldud tähtaeg möödunud. Seetõttu on õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, sest nõuetekohasuse üheks eelduseks on ka seaduses sätestatud tähtaegadest kinnipidamine, mida kaebaja antud juhul teinud ei ole. Kuna kahju hüvitamise taotlus on haldusorganile esitatud mittetähtaegselt, ei saa halduskohus kaebusele sisulist hinnangut anda. Samas ei tähenda see põhjendamatut õigust asja kohtulikule arutamisele piiramist, sest kaebetähtaegade eesmärk on teenida ka õigusrahu ning mitte ükski isik ei saa eeldada, et ta saab oma õiguste kaitseks kohtusse või vaideorgani poole pöörduda piiramatu ajaperioodi jooksul ning jättes tähelepanuta seadusest tulenevaid piiranguid. Kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks, ei ole kaebajal võimalik kõrvaldada ka väidetavaid sisulisi puudusi, mis kaebuses esineda võivad.
37. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A. Jelagini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
38. augusti
39. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene