4-16-2769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
(650015000531)väärteomenetlus Dmitri XXXX suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
- KAEVATAV OTSUS 4-16-2769 23.03.
- a koostas Vangla nimel teabe- ja uurimisosakonna spetsialist peaspetsialisti ülesannetes üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 650015000531 Dmitri XXXX suhtes (KVM tl 38-39). Otsusega karistati menetlusalust isikut karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 8 trahviühiku, s.o 32 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 16.11.
- a ajavahemikul 06:08-06:14 vangla meessoost kinnipeetavate eluosakonnas M2 sektsiooni II korruse koridoris ja valveruumi juures solvas teenistusülesandeid täitvat valvur XXXX väljenditega „suka“, „bljät“, „fašist“. Valvur XXXX teostas nimetatud ajavahemikul järelevalvet Vangla meessoost kinnipeetavate eluosakonnas. Üldmenetluse otsuse kohaselt pani Dmitri XXXX sellise tegevusega toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- KAEBUS Menetlusalune isik esitas 03.04.
- a kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 650015000531 tühistada väärteo koosseisu puudumise tõttu või alternatiivselt väärteomenetlus tema suhtes otstarbekusega lõpetada (kohtu tl 1-5). Kaebaja leidis, et kohtuväline menetleja mõistis talle trahvi eelarvamuslikult arvestamata toimunu asjaolusid. Valvur XXXXei valda vene keelt, seetõttu hindas ta olukorda valesti. Murru vangla teisel korrusel, kus juhtunu toimus, on 80 inimese peale 4 tualetikabiini. Menetlusalusel isikul on krooniline prostatiit aastast 1979 ja tal oli vaja pääseda tualetti. Kuivõrd teise korruse tualett oli hõivatud, soovis ta et tal võimaldataks minna esimese korruse tualetti, kuid seda talle ei võimaldatud. Tal ei olnud valvuriga konflikti, vaid ta needis omaette jõuetusest kogu „maailma ebaõiglust“.
- KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja ja kaebaja istungil esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus täielikult tühistada ning väärteomenetlus lõpetada otstarbekusega. 3.
- Tõendid Kohtuvälises menetluses on tunnistajatena üle kuulatud vangivalvur XXXX(KVM tl 2-3, 45), kinnipeetavad XXXX(KVM tl 8-9), XXXX(KVM tl 10-11), XXXX(KVM tl 12-13), XXXX(KVM tl 14-15), XXXX(KVM tl 16-17) ning menetlusalune isik Dmitri XXXX (KVM tl 20-22). Eelnimetatud isikutest kutsus kohus kohtuistungile vaid tunnistajast vangivalvuri XXXX, kinnipeetavatest tunnistajad XXXXja XXXXning menetlusaluse isiku Dmitri XXXX. Kohtuvälises menetluses üle kuulatud teisi tunnistajaid kohus kohtuistungile ei kutsunud põhjusel, et nende kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt ei osanud nad anda toimunud sündmuse kohta ütlusi, kuivõrd nad kas ei viibinud ise vahetult sündmuse juures või ei mäletanud sündmust üldse. Samuti ei taotlenud ei kohtuvälise menetleja ega kaebaja kohtuistungil mõne kutsumata jäetud tunnistaja kohtusse kutsumist ja ülekuulamist (kohtu tl 55, 55 pöördel). 20.06.
- a kuulas kohus kohtuistungil üle tunnistaja XXXX, tunnistaja XXXXning menetlusaluse isiku Dmitri XXXX. 20.06.
- a kohtuistungile ei ilmunud tunnistaja XXXX, kes kohtuvälises menetluses oli üle kuulatud 21.12.
- a ja kes vabanes kinnipidamiselt 23.12.
- a ning kes pidi peale vabanemist elama aadressil XXXX (KVM tl 8; kohtu tl 55). Nimetatud aadressile saatis kohus isikule ka kohtukutse, kuid seda ei õnnestunud tunnistajale kätte toimetada põhjusel, et isik ei ela antud aadressil ning seal elava isiku sõnade kohaselt on XXXX talle tundmatu (kohtu tl 70-71). Kohus määras uueks istungiajaks 23.08.
- a kell 10:00 selleks, et proovida XXXX’ile kohtukutset kätte 2 4-16-2769 toimetada isiku rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil (Männi 3-6 Halliste alevik Viljandimaa – kohtu tl 73-74). Nimetatud aadressil ei õnnestunud tunnistajale samuti kohtukutset kätte toimetada põhjusel, et isik sellel aadressil ei ela (kohtu tl 76-77). Lisaks püüdis kohus tunnistajat kätte saada ka kohtuinfosüsteemis märgitud mobiiltelefoni numbril 55546197 kahel korral – 07.07.
- a ja 22.08.
- a (kohtu tl 82). Mõlemal korral telefon küll kutsus, aga keegi telefonile ei vastanud ega kohtule ka tagasi ei helistanud. 23.08.
- a kohtuistungil olid pooled nõus tunnistaja XXXX’i kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamisega, sest tunnistajat ei ole võimalik isiklikult kohtuistungile kutsuda (kohtu tl 82). Kohus avaldas tunnistaja XXXX’i kohtuvälises menetluses antud ütlused. Eeltoodut arvestades saab kohus kohtulahendi tegemisel tugineda kohtus üle kuulatud menetlusaluse isiku Dmitri XXXX kohtus antud ütlustele (kohtu tl 55 pöördel-56), kohtus üle kuulatud tunnistajate XXXXja XXXXkohtus antud ütlustele (kohtu tl 53 pöördel-55), tunnistaja XXXX’i kohtuvälises menetluses antud ütlustele (KVM tl 9), mis kohtus avaldati (kohtu tl 55, 82-82 pöördel), videosalvestusele, mida kohtus uuriti ja avaldati (kohtu tl 55-55 pöördel; videosalvetus asub eraldi ümbrikus kohtuvälise menetleja toimiku tagakaane vahel) ning kohtunõude vastusele, mis istungil avaldati ja mida uuriti (kohtu tl 10-13, 55 pöördel). Kohus ei saa kohtulahendi tegemisel arvestada nende tunnistajate ütlustega, keda ei ole kohtumenetluses üle kuulatud või kelle kohtuvälises menetluses antud ütlusi ei ole kohtus avaldatud ( XXXX, XXXX, XXXX– KVM tl 10-11, 14-17). Samuti ei saa kohus kohtulahendi tegemiselt võtta aluseks kohtuvälise menetleja toimikus sisalduvaid dokumentaalseid tõendeid (asitõendi vaatlusprotokoll – KVM tl 18-19 ja valvuri XXXXametijuhend – KVM tl 23-26), mille avaldamist ei kohtuväline menetleja ega kaebaja kohtuistungil ei taotlenud ning mida kohtuistungitel ka ei uuritud. 3.
- Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu 3.2.
- Karistusseadustiku § 275 lg 1 (võimuesindaja solvamine) koosseis Objektiivne koosseis KarS § 275 lg 1 kohaselt on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Nähtuvalt tunnistaja XXXXütlustest aga ka teiste tunnistajate ütlustest töötas XXXXväärteo toimumise ajal Vangla valvurina (kohtu tl 53 pöördel-55, 55 pöördel-56; KVM 9). Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et XXXX täitis väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise ajal tööülesandeid (kohtu tl 53 pöördel-55, 55 pöördel-56; KVM 9). Riigikohus on
- aprilli 2016 otsuses 3-1-1-31-16 p-s 10 tuvastanud, et erinevalt KarS §-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda KarS § 275 lg 1 koosseis, et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Seega oli XXXXavalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks, kellele laieneb KarS § 275 sätte eesmärgiks olev kaitse. Nähtuvalt tunnistaja Vangla valvur XXXXütlustest (kohtu tl 53 pöördel – 54 pöördel) oli Vanglas hommikune äratus kell 6.00 koos loendusega. Kõik kinnipeetavad peavad loenduse aeg püsti seisma, riides olema. Teisel korrusel oli ca 50 kinnipeetavat, seal oli WC, kus on neli WC-kabiini. Kinnipeetav Dmitri XXXX ilmselt siis tahtis minna WC-sse, kuna seal olevat järjekord olnud, soovis ta siis minna I korrusele, kuhu aga valvur ei tohi kinnipeetavaid iseseisvalt lasta. Tunnistaja hakkas Dmitri XXXX esimesele korrusele lubamise 3 4-16-2769 kooskõlastamiseks helistama peakorrapidajale, kuid sellel ajal jõudis Dmitri XXXX ärrituda, karjus seal koridori peal, ütles erinevaid solvavaid väljendeid („suka“, „bljät“, „fašist“). Tunnistaja leidis, et Dmitri XXXX solvavad sõnad olid temale suunatud. Ka tunnistaja XXXXandis ütlusi (KVM tl 9), et menetlusalune isik kasutas sõnavahetusest XXXXga ebatsensuurseid väljendeid, leides siiski, et see oli pigem venelaste žargoon ja venelased kasutavad mõningaid sõnu kui sidesõnu. Kohus vaatas istungil kohtuvälise menetleja poolt esitatud videosalvestist, mis samuti toetas tunnistaja ütlusi (kohtu tl 55-55 pöördel). Tunnistaja XXXXandis ütlusi (kohtu tl 54 pöördel), et tema ei kuulnud solvamist. Menetlusalune isik andis ütlusi (kohtu tl 55 pöördel), milles ta ei vaielnud vastu väärteoprotokollis nimetatud sõnade kasutamisele, kuid sõnad, mis on kirjeldatud seal, need ei olnud räägitud isiklikult valvuri vastu, vaid see oli üldine situatsioon. Sõna fašist rebiti kontekstist välja. Viimane kord, kui ta läks valvuri juurde, ütles ta, et niimoodi käitusid fašistid vangilaagris, see oli ainuke. Menetlusalune isik läks XXXXjuurde palvega, et teda aitaks, kuna ta piinlesin, ei midagi rohkemat. Seega on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et menetlusalune isik kasutas väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas eelpoolnimetatud sõnu. Kohtu hinnangul on objektiivse koosseisu olemasolu eelduseks, et rünnatav tundis ennast solvatuna ja selline solvatuna tundmine ei olnud alusetu. Kohus leiab, et sõnad suka (сука - emane koer, lita), bljäd (блядь - lits, kergete elukommetega naisterahvas) loetakse vene keeles solvava iseloomuga vandesõnadeks. Sõna fašist on kohtu hinnangul samuti omandanud vene keeles solvava sõimusõna staatuse. Järelikult on tegemist sõnadega, mille kasutamine võib olla suunatud inimese au ja väärikuse alandamisele. Kohtu hinnangul on seega tegemist sõnadega, mille kasutamine konkreetse isiku suhtes võib olla solvava iseloomuga. Vastavalt tunnistaja XXXXütlustele (kohtu tl 53 pöördel – 54 pöördel) tundis ta, et Dmitri XXXX sõnad olid temale suunatud. Seega saab tunnistaja ütlustest järeldada, et ta tundis ennast solvatuna. Eelnimetatud põhjustel leiab kohus, et Dmitri XXXX on pannud toime KarS § 275 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele vastava teo ehk solvanud võimuesindajat (vanglaametnikku) seoses tema ametikohustuste täitmisega. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Dmitri XXXX pani väärteo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Nähtuvalt menetlusaluse isiku Dmitri XXXX ütlustest ei soovinud ta vangivalvurit solvata vaid, vaid ta vandus olukorra üle. Kohtul pole põhjust arvata, et menetlusalune isik soovis tõepoolest vangivalvurit solvata. Ka tunnistaja XXXXleidis, et kasutatud sõnad olid pigem venelaste žargoon ja venelased kasutavad mõningaid sõnu kui sidesõnu. Siiski oleks Dmitri XXXX pidanud aru saama, et kasutades selliseid väljendeid vangivalvuriga suhtlemisel, võis valvur tunda ennast solvatuna. Seda eriti olukorras, kus Dmitri XXXX teadis, et XXXXvene keele mõistmine ei ole väga hea (kohtu tl 54, 55 4 4-16-2769 pöördel). Ühtlasi pidi Dmitri XXXX mõistma, et tema käitumist tajub XXXXenda vastu suunatuna sellest, et ta oli toimunu ajal vaid meetri kaugusel valvurist, valvuri ees ning samuti suhtles temaga (kohtu tl 54). Seega leiab kohus, et menetlusalune isik pani etteheidetava teo toime kergemeelsusest, sest teades sõnade tähendusi, oleks ta pidanud aru saama, et tema väljaütlemine võis solvata XXXX’d. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Dmitri XXXX pani KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kergemeelsusest. Seega on Dmitri XXXX täitnud KarS § 275 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. 3.2.
- Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Dmitri XXXX teos ei esine. Samuti on Dmitri XXXX süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
- aastal – KVM tl 7, 29). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Dmitri XXXX on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1 järgi. 3.
- Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekusega VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kuivõrd tegemist oli ühekordse juhtumiga, tegemist oli sõnadega, mis võivad, aga ei pruugi alati ja igale inimesele suunatuna olla solvavad ja isik pani teo toime kergemeelsusega, ei ole menetlusaluse isiku süü suur. Dmitri XXXX’l on küll kaks kehtivat kriminaalkaristust, kuid mitte ükski nendest ei ole toime pandud võimuesindaja vastu (kohtu tl 26). Samuti ei ole Dmitri XXXX’l mitte ühtegi väärteokaristust (kohtu tl 26). Kohtu seisukohta süü suuruse kohta mõjutab ka asjaolu, et menetlusalusel isikul olid terviseprobleemid – vastavalt kohtuvälise menetleja 12.04.
- a vastusele on kinnipeetaval Dmitri XXXX’l vangistuse ajal esinenud eesnäärme põletikuline haigus perioodilise ägenemisega (kohtu tl 11). Nähtuvalt kohtuvälise menetleja vastusest, oli Vangla M2 sektsiooni II korrusel 4 tualetikohta ja väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise ajal viibis seal ca 65 isikut. Nii tunnistaja XXXX, XXXXkui XXXX’i ning menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli hommikuse äratuse järgselt järjekord tualetti suur. Seega oli menetlusaluse isiku ligipääs tualetile hommikuse äratuse järgselt raskendatud, kusjuures öösel pääses tualetti ainult signaalkella helistamise järgselt, kui valvur seda ka võimaldab. Kohtu hinnangul võib situatsioon, kus isikul, kellel on diagnoositud haigus, millega kaasnevad urineerimishäired, ja ligipääs tualetile on füüsiliselt piiratud, olla vastuolus põhiseaduse §-st 18 tulenevale keelule isikut kohelda väärikust alandavalt. Samuti võib olla rikutud PS §-s 28 sätestatud isiku õigust tervise kaitsele. Siiski on nimetatud rikkumise jätkumise võimalus edaspidi välitatud, kuivõrd Vangla on kohtule teadaolevalt suletud. Eeltoodud põhjustel lõpetab kohus Dmitri XXXX suhtes väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5