KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-7410 Kohtukoosseis Andres Parmas, Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kriminaala

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust

1. augusti
2. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes E. kotkale liitkaristuseks vangistuse 9 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise algusajaks loeti E. Kotka kinnipidamise päev, s.o
3. august
4. Maakohus kohaldas E. Kotkale tõkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Samuti mõistis maakohus temalt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 443 eurot. 3.
5. Maakohus leidis, et E. Kotkale süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti S AS-i avaldusega. Need tõendid riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et E. Kotkas on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud E. Kotka teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
6. E. Kotkale karistust mõistes leidis maakohus, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest tal puudub töökoht ning tema võimetust kanda rahalisi kohustusi kinnitavad ka toime pandud kuriteod. Samuti poleks rahalise karistuse mõistmine E. Kotkale põhjendatud, sest ta on varem korduvalt kriminaalkorras varavastaste kuritegude eest karistatud. Kohus märgib, et varastamine on osa E. Kotka elustiilist ja vargused on kujunenud talle elatusallikaks. E. Kotkas pani järjekordse varguse toime ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile ja pidanuks tegema üldkasulikku tööd. Seega ei ole süüdistatavat kuritegudest hoiduma sundinud isegi talle mõistetud vangistuslik karistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Maakohtu hinnangul ei ole E. kotkas jätkuvalt aru saanud mõistetud karistuste tähendusest ning karistused ei ole talle senini mingit mõju omanud. Karistust mõistes arvestas maakohus süüd kergendava asjaoluna E. Kotka puhtsüdamlikku kahetsust. Süüd raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus arvestas ka kuriteo raskust, seda, et see jäi katse staadiumi ja kannatanul kahju ei tekkinud. Samuti arvestas kohus et E. Kotkas on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud. Neil kaalutlustel karistas maakohus E. kotkast 6 kuu vangistusega, mis kuulus aga

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra vähendamisele.

Mõistetud karistust suurendas maakohus varem mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. 2 3.

1. Maakohus võttis E. Kotka kohtusaalist vahi alla. Ühtlasi mõistis maakohus temalt 12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud.
2. Harju Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja. 4.
3. Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja talle kergema karistuse mõistmist ühes kohustusliku raviga. Ta märgib, et tema kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud alkoholisõltuvus. Vanglast ei ole tema puhul seetõttu kasu ja ta soovib siirduda alkoholiravile Lootuse külla. Süüdistatav ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks vargused tema elatusallikaks. Ta ei ole kunagi varastanud midagi, mida saanuks realiseerida. Süüdistatav märgib, et tal on olemas elu- ja töökoht ning ta saaks kriminaalhooldusel olles oma elu joonde ajada. Veel juhib süüdistatav tähelepanu sellele, et ta on 20 aastat oma elust viibinud lastekodus. Lastekodu ja vangla on tema tervisele ja närvisüsteemile laastavalt mõjunud. Ta kahetseb toimepandud kuritegusid. 4.
4. Kaitsja taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja E. Kotkale kergema karistuse mõistmist. Kaitsja arvates ei vasta mõistetud karistus E. Kotka teo raskusele. Arvestades teholusid, on tema teosüü väike. E. Kotka süüd kergendab see, et ta on tegu tunnistanud ja kahetsenud. Seepärast tuleks kaitsja hinnangul karistada teda lühemaajalise vangistusega. Seda, miks on sobiv vangistus just 6 kuu pikkune vangistus, ei ole maakohus veenvalt põhjendanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et E. Kotka ja tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellatsioonides esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. E. Kotkale varguse eest mõistetud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. E. Kotkas on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Tema süü on maakohus asjakohaselt hinnanud väikseks, kuid seda just KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis. Sestap on asjakohatu välja tuua ka konkreetsel juhtumil 3 varastada püütu väikest väärtust. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ja tuvastatud on süüd kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.
3. Süüdistatav on taotlenud muu hulgas lisakohustusena sundravi määramist. Kuivõrd kohus on põhjendanud seda, et E. Kotkas peab ära kandma reaalse vangistuse ja kolleegium nõustub selle hinnanguga, siis ei oma seisukohad ravi läbimise kontrollkohustuse kohta arutataval juhul tähendust.
4. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. 11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada.

§-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4