← Eesti

3-14-50770/46

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 45§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-50770 H

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-14-50770 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla 11.03.2014 käskkirjaga nr 322 karistati AB Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 30 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt kasutas kinnipeetav 02.03.2014 vanglateenistuja poole pöördudes ähvardava sisuga väljendit. AB esitas eelnimetatud käskkirja peale vaide, mis jäeti Tallinna Vangla 29.04.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/9865-4 rahuldamata.
  2. AB esitas 05.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vangla 11.03.2014 käskkirja nr 322 tühistamist ning järgmiste vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist: kaebaja hoidmine 30 ööpäeva jooksul ebainimlikes tingimustes külmas ja niiskes kartserikambris, kus puudus ventilatsioon ja asub lahtine tualett, samuti värskes õhus jalutuskäikudest ilma jätmine ja selle kõigega kaebaja inimväärikuse alandamine. Kaebajal ei olnud valvuriga mingit konflikti, ta ütles vaid toidujagajale vene keeles: „Ma armastan sind“. Valvur pidi toimunut valesti mõistma. Kamber nr 84, kus kaebaja 30 ööpäeva viibis, oli ebainimlike tingimustega. Oli külm ning niiske, kaebaja pidi magama riietes. Niiskuse tõttu oli madrats märg. Ruumis puudus ventilatsioon ning tualett oli avatud ja haises. Kaebajale anti liiga lühike tekk ja madrats, mistõttu pidi ta magama kägaras, mis väsitas selga. Kaebaja ei saanud värskes õhus jalutada, sest jalutusboksil oli katus, mistõttu ei satu sinna vajalikul määral värsket õhku ja päikest. Kartserihoones mängis vali muusika.
  3. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et käskkiri on õiguspärane ning kamber vastas õigusnormides esitatud nõuetele.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 18.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata Tallinna Vangla 11.03.2014 käskkirja nr 322 puudutavas osas (p 1) ning rahuldas kaebuse tuvastamisnõude osas, lugedes õigusvastaseks järgmised vangla toimingud: kaebaja hoidmine 30 ööpäeva jooksul perioodil 13.03.2014-14.04.2014 kartserikambris nr 84, mis ei vastanud nõuetele, sh inimväärikuse põhimõttele, samuti värskes õhus jalutuskäikudest ilma jätmine (p 2). Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud, et kaebaja rikkus kodukorra p-st 1.11.1 tulenevat nõuet. Kuigi kaebaja eitab ähvardava väljendi kasutamist, ei saa tema ütlusi pidada usaldusväärseks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt eelnes rikkumisele vahetult kaebaja ja vanglaametniku vestlus, mille käigus valvur selgitas kaebajale, et teise kinnipeetava eest ei ole lubatud saia võtta. Tegemist oli situatsiooniga, kus kaebaja ei saavutanud endale meelepärast tulemust ja võis sellest tulenevalt tunda teatud emotsionaalset pinget. Ei ole eluliselt usutav, et isiku jaoks ebasobiva ja vastumeelse tulemuse saavutamisel pöördus kaebaja hoopis sündmuse juures vahetult mitte osalenud toidujagaja poole naljatades ja öeldes: „Ja tjeba ljublju“, kui ettekande kohaselt kasutas kaebaja aga valvuri suhtes ähvardava sisuga väljendit „Ja tebe sleduši ubju“. Kuigi sündmuse juures olnud kaaskinnipeetavad väidavad, et nad ei kuulnud, mida kaebaja täpselt ütles, ei saa sellest järeldada, et kaebaja ähvardava sisuga väljendit ei kasutanud. Arvestada tuleb vangla 2

(6)3-14-50770 subkultuuri ning selles kehtivat kirjutamata reeglit, et kaasvangide peale ei kaevata. Kinnipeetavad ei kinnita ka seda, et kaebaja oleks öelnud „Ja tjeba ljublju“, mis lubab järeldada ettekande õigsust. Puuduvad andmed, et kaebaja ja intsidendis osalenud vanglaametniku vahel oleks isiklikku konflikti või vaenu. Valvuril puudus igasugune tõsiseltvõetav põhjus valeettekande koostamiseks. Vaidlus puudub sellest, et kaebaja viibis kartserikambris nr 84 perioodil 13.03.201412.04.
  1. Vangistusseaduse (VangS) § 651 lg 1 kohaselt peab kartser vastama kinnipeetava kambrile kehtestatud tingimustele. Koosmõjus VangS § 45 lg-ga 1 tuleneb, et kambris peab olema tagatud elutegevuseks vajalik temperatuur. Kaebaja väidab, et kamber oli väga külm ja niiske. Vangla on selgitanud, et asjakohases kambris ei ole kõnealusel perioodil mõõtmisi teostatud, kuid seda on tehtud esimese korruse kartserikambrites ning seal vastas kõik nõuetele. Lisaks esitas vangla tabeli õhuniiskuse mõõtmise kohta kambris nr 84, kuid seda erinevate ajavahemiku kohta perioodil 05.11.2010-15.04.
  2. Halduskohus leidis, et eeltoodud tõendid ei lükka kaebaja väiteid ümber. Andmetest ei nähtu, kes mõõtmised teostas, dokumentidel puuduvad allkirjad, samuti andmed seadme kohta, millega mõõtmised läbi viidi. Seega pole tegemist usaldusväärsete tõenditega. Mõõtmisi teostasid vanglaametnikud, kes kandsid tulemused tabelisse, mõõtmise kohta aruannet või protokolli koostamata. Sellisest mõõtmise korraldusest tulenevalt ei ole sisuliselt mingilgi määral tagatud mõõtmisandmete tulemuste aja, koha ja sisu autentsus. Mõõtmisi ei ole läbi viidud kooskõlas mõõteseadusega. Käesolevas asjas saab tõendina arvesse võtta CPT 09.11.2012 raporti „Raport Eesti Valitsusele CPT Eesti külastuse kohta, mis toimus 30.05.-06.06.2012“ punkte 56 ja 57, milles on märgitud, et Tallinna Vangla kartseris (blokk K1) on väga halvad tingimused, kambrites on halb ventilatsioon, väga vähene loomulik valgus, paljud kambrid on lagunenud seisus. Kambrites on äärmiselt külm. Bloki nn füüsiliste tegevuste ala kujutas endast karedate seintega kuupe suuruses 4-5 m2, kus polnud varjualust ega mingit varustust ning kus ainus vaade oli läbi võre paistev taevas. CPT leidis, et blokk K1 tuleks viivitamatult kasutusest kõrvaldada. Kuigi detailideni ei ole ajas nii pikka aega tagasi võimalik tõendada, et tingimused ei olnud nõuetekohased, siis arvestades seda, et kaebaja oli paigutatud kambrisse nr 84 blokki K1 ligi poolteist aastat pärast CPT raportit ning vangla ei ole välja toonud, et kambreid oleks vahepeal parendatud, on usutavad kaebaja väited kartserikambri üldiste halbade tingimuste kohta. Olukord ilmestavad ka kohtule esitatud fotod, millel kajastatu ei võimalda pidada kambrit nr 84 Euroopa Liidu liikmesriigis vastavatele esteetilistele arusaamadele tuginedes inimväärikatele elamistingimustele vastavaks. Vastustaja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kambris oli nõuetekohane temperatuur ja ventilatsioon. Tingimused kambris olid asjaolusid kogumis vaadeldes inimväärikust alandavad ja seega õigusvastased. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale võimaldati igapäevaselt jalutuskäik jalutusboksis, kuid eeltooduga ei olnud kaebajale tagatud võimalus jalutada värskes õhus. Värskes õhus viibimiseks ei saa pidada jalutamist suletud ruumis. Vangla poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et jalutusboksile paigaldatud katuse ja jalutusboksi seinte vahele oleks jäetud sellises ulatuses vahe, mille puhul võiks lugeda, et tegemist on varikatusega, mis takistaks üksnes sademete langemist jalutusboksi. Fotodelt nähtub, et faktiliselt on jalutusboksi puhul tegemist suletud ruumiga. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited valju muusika kohta kartserihoones, samuti väidetavalt talle liiga lühikese madratsi ja teki väljastamise kohta, kuna kaebaja ei ole 3
(6)3-14-50770 esialgses kaebuses ega ka hiljem esitatud täiendustes nende toimingute õigusvastasuse tuvastamist taotlenud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 18.09.2015 otsuse tühistada osas, millega kohus kaebuse rahuldas. Kartserikamber nr 84 vastas kõikidele VangS-s ja vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuetele. Kuigi tingimused võisid olla kaebajale ebamugavad, ei olnud need kindlasti inimväärikust alandavad. Kaebaja väide, et kambris oli külm ja niiske, põhineb kaebaja subjektiivsel hinnangul ega viita kuidagi õigusnormide rikkumisele. Inimväärikuse alandamiseks ei saa pidada kaebajale külmatundest tekkinud ebamugavust olukorras, kus kambri sisetemperatuur vastas nõuetele. Kohtuotsusest ei selgu, miks on kaebaja väited kambri temperatuurist usaldusväärsemad kui vangla poolt esitatud mõõtmistulemused. Mõõteseadusest ei tulene otsest nõuet, et vanglas tuleks tavapäraseid mõõtmisi teostada taadeldud mõõteriistaga. Vangla mõõdab sisekliima näitajaid igapäevaselt haldusmenetluse raames ning sellisel juhul ei saa vanglalt nõuda tõendatud mõõtetulemusi. Õhutemperatuur ei tohi ruumis olla alla 18 kraadi ning optimaalne õhuniiskus on 40-60%. Kambris 84 vangla vaidlusalusel perioodil mõõtmisi ei teostanud, kuid tegi seda kambrites 71-79, kus kambrite sisetemperatuur jäi vahemikku 18,3-21,6 kraadi. Kuna kambreid köetakse kaugküttevõrgust, on kambrites tagatud ühtne temperatuur, mistõttu ei saanud kambris nr 84 olla külmem. Kambrites on osaline sund- ning osaline loomulik ventilatsioon. Julgeolekukaalutlustel on kambrites akende avamine piiratud ning avada saab ainult õhutusava osa, millele on julgeolekukaalutlustel paigaldatud õhutusaukudega metallist plaadid. Õhuringluse efektiivseks toimimiseks on võimalik kambris viibival isikul hoida õhutusavad vabad ja avatuna. Keskküte tagab, et õhk ei oleks kambrites liiga niiske. Kartserihoone jalutusboksidele ehitati katus peale
  2. aastal, sest kinnipeetavad kurtsid sademete üle. Jalutusbokside peale paigaldatud võre ja plastist katuse vahel asuvad avatud õhutusluugid, mille kaudu on tagatud värske õhu juurdevool. Jalutusbokside pealse ja katuse vahe on 0,5 m ning katuse küljed on lahtised. Jalutusboksid ei ole täielikult kinnised ja kindlasti ei ole tegemist suletud ruumidega. Nii on õiguskantsleri kontrollkäigul
  3. a suvel leitud, et jalutushoove on mõnevõrra parandatud. Inimväärikust alandava kohtlemisega ei ole tegemist igas ebamugavustunnet tekitavas olukorras. Vastustaja tegevus ei viita sellisele intensiivsele õiguste rikkumisele. Vastustaja tegevuse õigusvastasust ei saa tuletada mitme aasta vanusest raportist. Õiguskantsler on küll soovitanud kaaluda kartserihoone kasutusest kõrvaldamist, kuid samas leidnud, et mõnevõrra on olmetingimusi parandatud. Kaebajal puudus tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus (

§ 45lg 2).

Tulevikus esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. AB palub jätta vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata. 6. AB palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 18.09.2015 otsus tühistada osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata. Kaebaja jääb oma varasemate väidete juurde, et sõnad „ma armastan sind“ olid suunatud toidujagajale naljaviluks ega omanud valvuriga mingit puutumust. Sõnad 4

(6)3-14-50770 öeldi nii suure vahemaa tagant, et vene keelt mitteoskav valvur ei saanudki neid kuulda. Laused „ma armastan sind“ ja „ma tapan su“ kõlavad vene keeles sarnaselt. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid (

§ 201lg 4).

  1. AB apellatsioonkaebuse osas märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus on igakülgselt ja õigesti hinnanud olemasolevaid tõendeid ning leidnud, et kaebaja versioon toimunust ei ole usutav. Ringkonnakohus vastavat tõendite analüüsi siinkohal ei korda. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis võiksid kohtu lõppjäreldust mõjutada. See, et valvur vene keelt hästi ei oska, et tähenda, et ta pole suuteline aru saama lausetest „ma armastan sind“ ja „ma tapan su“. Asja materjalidest nähtub, et valvur oli suuteline vähemalt teatud määral vene keelest aru saama ja vene keeles suhtlema.
  2. Tallinna Vangla apellatsioonkaebus on samuti põhjendamatu. CPT raportile tuginemine oli kohtu poolt lubatav. Vangla ei ole väitnud, et sellest raportis on asjaolusid kajastatud ebaõigesti. Raportis on bloki K1 tingimusi peetud väga halvaks ning leitud, et kõige õigem oleks seal asuvad kartserikambrid kasutusest kõrvaldada. Ka õiguskantsleri kontrollikäike kajastavad kontrollaktid on väga kriitilised. Samuti on Tallinna Vangla kartserikambreid külastanud kohtunikud ning nähtu põhjal ei ole alust pidada CPT raportit või õiguskantsleri seisukohti ülepaisutatuteks. Eelnevat silmas pidades leidis halduskohus õigesti, et kuna vangla ei ole tõendanud, et bloki K1 tingimusi oleks märgatavalt parandatud, võib kinnipeetava poolseid etteheiteid pidada usutavaks. Vastustaja poolt kirjeldatud eeldused (keskküte, väidetav piisav ventilatsioon) olid olemas ka ajal, mil on koostatud CPT raport, ning siis, kui vanglat on külastanud õiguskantsleri esindajad, kuid sellest hoolimata peeti tingimusi väga halbadeks. Asjaolu, et formaalselt on eluruumidele esitatud nõuded täidetud, ei tähenda, et kogumis ei võiks olmetingimused olla inimväärikust alandavad.
  3. Ka jalutushoovi osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga. Ligikaudu poolemeetrine vahe jalutusbokside pealse ja katuse vahel ei ole piisav, et vaadelda sellises ruumis jalutamist viibimisena värskes õhus VangS § 55 lg 2 mõttes. See on samaväärne pigem avatud aknaga ruumis viibimisega (vt foto tl 150).
  4. Õige ei ole vangla seisukoht, et kaebajal puudub kaebeõigus. Olukorras, kus kohus on leidnud, et kartseritingimused ei vastanud nõuetele, ei saa võimalikku kahjunõuet pidada ilmselgelt perspektiivituks.
  5. Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 5

(6)3-14-50770 Tühistatud osaliselt Riigikohtu 08.12.2016 otsusega RESOLUTSIOON
  1. Rahuldada Tallinna Vangla kassatsioonkaebus osaliselt.
  2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a otsus haldusasjas nr 3-14-50770 kartserikambri tingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. septembri
  7. a otsuse resolutsiooni punkt 2 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. mai
  9. a otsuse resolutsiooni punkt 1 värskes õhus jalutuskäikudest ilmajätmise õigusvastasuse tuvastamise osas. Teha selles osas uus otsus, millega tuvastada, et Tallinna Vangla jättis kaebajale õigusvastaselt tagamata nõuetekohased tingimused vabas õhus viibimiseks.
  10. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Täiendada ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleval otsuse põhjendustega.
  11. Jätta AB kassatsioonkaebus rahuldamata. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.