Obsah (8)

§ 55§ 69§ 67§ 71§ 46§ 50§ 41§ 63

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-863 Otsuse kuupäev 29. oktoober 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla

§ 55

lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse) kuni 20.02.2015 kell 16.00 (tl 28). 20.02.2015 käskkirjaga nr 6-1/206 pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja valiti täiendavalt ohjeldusmeetmena jalaraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit (v.a vangistusseaduse § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ning isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist. Oli lubatud kambrisse järgmised isiklikud riided ja esemed: aluspesu ja sokid; jalanõud ilma paelteta; pühakiri; tualettpaber kuni 1 rull; seep, teisi hügieenitarbeid väljastatakse kuni kaks korda päevas; habemeajamis tarbeid väljastatakse kuni kord nädalas protseduuride teostamise ajaks. Habemeajamisprotseduuri läbiviimist jälgitakse käskkirja kohaselt vanglateenistuse ametnike poolt; kirjutusvahendeid väljastatakse vastavalt kinnipeetava vajadusele kirjalike pöördumiste koostamise ajaks ning kaebeõiguse tagamiseks (tl 30 pöördel). 20. Kohtu arvates on 19.02.2015 otsuse näol on tegemist

§ 69

lg 4 teises lauses sätestatud edasilükkamatul juhul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, mida 20.02.2015 ehk sisuliselt esimesel võimalusel tavapärases menetluskorras pikendati ja täiendati.

1. Kaebaja leiab, et tema ei ole E. Tootsi ja A. Romanovi suhtes solvavaid väljendeid kasutanud ja ei ole ametnikke pastakaga rünnanud ja ähvardanud; tema suhtes on valitud õigusvastaselt koti pähe panemine, isiklike riiete kandmise asemel sinise vanglavormi andmine, mis kergesti puruneb, ilma püksteta ja jalanõudeta olemine, ilma hügieenitarveteta ja voodivarustuseta olemine. Ülejäänud kaebaja seisukohad on märgitud käesoleva otsuse punktis
2. Kaebaja eesmärk õigusvastasuse tuvastamisel on edaspidiseks kahju nõudmine.
3. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on prognoosotsus, mille tegemisel tuleb võtta seisukoht, kas isik on lähitulevikus vangla julgeolekule ohtlik või mitte. Käesoleval juhul asus Tartu Vangla seisukohale, et kaebaja oli ohtlik teiste elule ja tervisele. Kohtu hinnangul on valvurite A. Romanov, V. Mürk, K. Koppel ja E. Toots 19.02.2015 ettekannetega nr 982, 983, 984 ning 998 tõendatud, et kaebaja oli agressiivne; solvas vanglaametnikke; ei allunud korraldustele panna asjad kokku, et minna teise kambrisse; ei allunud korduvalt korraldusele lõpetada ropendamine ning karjumine; keeldus asjade kokkupanemisest ja üritas E. Tootsi pastakaga torgata ja peale seda ei allunud korraldusele mitte segada käeraudade panemist. Intsidendid leidsid aset kell 18.05, 18.40, 19.00 ning 20.35 (tl 78, 80, 82 ning 138).

§ 67

p 1 kohustab julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetavat alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Seega on seadusandja sidunud kinnipeetava kohustuse alluda vanglaametnike korraldustele eelduslikult vangla julgeolekuga. Kuna kaebaja ei tunnista, et kasutas vanglaametnike suhtes solvavaid väljendeid, ähvardamist ja ründamist ning allumatust, siis on asjas vaidlus selle üle, kas kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldustele ja kuidas ta käitus.

1. Riigikohus on oma 29.09.2015 otsuse asjas nr 3-3-2-1-15 punktis 17 korranud oma varasemat seisukohta, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Kohtu hinnangul on ilmselge, et kaebajale antud korraldused ei vastanud haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 sätestatud tühise haldusakti tingimustele. Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja kohustatud vanglaametnike korraldusi täitma. Tunnistajate A. Romanov tl 154), E. Toots (tl 155), K. Koppel tl 156) P. Jermolajev ( tl 157), J. Ruubel (tl 158), V. Mürk (tl 163) ja A. Tarkus (tl 208) ütlustest nähtub, et kaebaja oli 19.
2. – 20.02.2015 agressiivselt 4 meelestatud, ei allunud vanglaametnike korduvatele seaduslikele korraldustele, ähvardas ja solvas neid, ründas pastakaga ja kaebaja suhtes tuli kasutada teleskoopnuia, käe- ja jalaraudasid ning füüsilist jõudu ja lukustatud kambrit. Kõik tunnistajad on väga põhjalikult ja usaldusväärselt kirjeldanud kohtule kaebaja käitumist ja kohtul ei ole kahtlust nende ütluste õigsuses kahelda. Tunnistaja ütlused kinnitavad asjas igakülgselt vastustaja seisukohti, mistõttu kohus nendele iga punkti juures eraldi ei viita. Kaebaja annab juhtunu kohta vastuolulisi ütlusi ega tunnista enda süüd. Kohtu hinnangul kaebaja sellisel viisil kaitseb ennast ja püüab end õigustada. Niisuguses olukorras olid kohtu hinnangul täidetud

§ 69

lõike 1 kohaldamise nõuded, kuna korraldustele mittealluv ning ähvardavalt käituv kinnipeetav võib tõepoolest vangla kontekstis kujutada ohtu teiste isikute elule ja tervisele ning vangla üldisele julgeolekule. Oluline on silmas pidada, et vangla on oma iseloomust tulenevalt asutus, mille julgeoleku tagamiseks on vältimatult vajalik reageerida väljakutsuvale allumatusele ning vägivallale. Seetõttu peab kohus kohaldatud meetmeid proportsionaalseteks. Seega 19.02.2015 otsus nr 68/21 ning 20.02.2015 käskkiri nr 6-1/206 on õiguspärased ja ei kuulu tühistamisele. Kuna asjas on tuvastatud, et kinnipeetav ründas vanglaametnikke, oli

§ 71lõike 1 kohaselt õigustatud ka tema suhtes teleskoopnuia kasutamine.

24. Kuna kaebaja jätkas 20.02.2015 allumatust ja muutus väga agressiivseks, seetõttu kohaldati kaebaja 20.02.2015 käskkirjas nr 6-1/206 märgitud lisaabinõud (tl 30 pöördel). Samas käskkirjas oli märgitud, missugused isiklikud riided ja esemed olid kambrisse lubatud. Vastustaja nõustus kaebaja väitega, et nii 19.02.2015 korrapidaja otsuses kui ka 20.02.2015 üksuse juhi otsuses nr 6-1/206 ei olnud viidet

§ 69

lg 2 punktile 2, mille alusel keelatakse isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine. Pädev vanglaametnik parandas 25.02.2015 käskkirjas nr 6-1/206 esinenud ilmse ebatäpsuse ja vastustaja seisukoht on, et see ei muuda vaidlusalust käskkirja õigusvastaseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, sest käskkirja nr 6-1/206 põhjendavas osas on välja toodud, et isiklike esemete kasutamise keelu seadmine on vaja selleks, et kinnipeetav ei saaks erinevate esemetega rünnata ametnikke. Samuti vaidlustatava käskkirja resolutsioonis on märgitud sõnaselgelt „isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist“ ja on toodud nimekiri isiklikest riietest ja esemetest, mis on kinnipeetavale kambrisse keelatud ja lubatud (tl 30 pöördel). Sellest kohus järeldab, et vaidlustatav haldusakt ei kaotanud õiguspärasust kaebaja poolt nimetatud põhjusel ja sellel põhjusel ei kuulu tühistamisele. 25. Vastustaja oma vastuses kaebusele ja kohtuistungil tunnistas, et kaebajale anti 20.02.2015 vangla poolt pruuni tavalise vormi asemele sinine õhuke ja kergesti purunev vangla riietus, mis tavapärase praktika kohaselt antakse kinnipeetavatele, kes on suitsiidsed ning kes võivad ennast vanglavormi kasutades vigastada. Vastustaja on seisukohal, et sinise vormi kasutamine ei pidanud olema vormistatud käskkirjaga, sest sinise vanglavormi andmise näol ei ole tegemist

§ 69lõikes 2 toodud täiendava julgeolekuabinõuga.

Tartu Vangla selgitas, et tegemist on vangla enese initsiatiivil kasutusele võetava meetmega, mille kohaldamiseks peab olema konkreetne põhjus, kuid eraldi käskkirjas seda välja tooma ei pea. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et tegemist ei ole täiendava julgeolekuabinõuga. Samas ei tähenda see, et niisuguse, tavapärasest eristuva, õhema ning kergesti puruneva vangla vormi andmine oleks õigustatud ilma põhjendusteta. Käesoleval juhul ei olnud R. Gorodivski suitsiidne ning seega oli R. Gorodivski tavapärase vormi asendamine sellega õigusvastane. 26. Vastustaja ei vaidle, et kaebajale vormipükste mittevõimaldamine 20.02.2015 – 21.02.2015 oli õigusvastane (isikul olid ainult aluspüksid, pesu), sest 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 kohaselt talle ei olnud lubatud isiklike riiete kandmine, kuid mitte vangla vormi püksid (tl 30 pöördel ning tl 66 p 2.6).

§ 46lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.

Seoses 5 sellega, et vastustaja tunnistas õigusevastast toimingut, kohus ei pea vajalikuks analüüsida tõendeid selles osas. Kohus tuvastab vormipükste mittevõimaldamise õigusvastasuse.

1. Vastustaja kinnitas, et vastab tõele, et kaebaja pidi 19.02.2015 – 21.02.2015 käima kambris ilma jalanõudeta. Kohus on seisukohal, et selles osas toimis vastustaja õigusvastaselt, sest 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 kohaselt olid talle lubatud jalanõud ilma paelteta (tl 30 pöördel p 2.10).Vastustaja tunnistas, et kaebaja oli eraldatud lukustatud kambris sokkides ja sussid tal olid ilma paelteta ehk seega lubatud ja susside kambrisse mitte lubamine oli õigusvastane toiming. Seega tuvastab kohus jalanõude kasutamise mittevõimaldamise õigusvastasuse.
2. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebajal ei olnud 20.02.2015 – 21.02.2015 vangla vormi pükse ja 19.02.2015 – 21.02.2015 jalanõusid ning seetõttu ei saanud kaebaja enda sõnul 20.02.2015 jalutada. Seda ei ole ka Tartu Vangla ümber lükanud. Kuna tegemist on

§ 55

lõikes 2 sätestatud õigusega, mis tuleb kinnipeetavale tagada, tuvastab kohus jalutuskäikude mittevõimaldamise õigusvastasuse.

1. On tuvastatud, et kaebajale 20.02.2015 oli antud madrats ilma katteta. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebajal võimalik kasutada voodipesu. Üksuse juht J. Ruubeli 19.06.2015 e-kirjast nähtub, et see oli tingitud vanglaametnike ekslikust järeldusest, et sinise vormi tõttu tuleb anda ka katteta madrats (tl 67). Kaebaja selgitas kaebuses (tl 16 pöördel), et tal oli tekk ja katkine padi. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 3.5 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale voodipesu ning käesoleval juhul puudus seaduslik alus sellest üldisest kohustusest irduda, tuvastab kohus kaebaja voodipesuta jätmise õigusvastasuse.
2. Vastustaja teatas, et kaebaja sai hügieenitarbed, seebi, hambapasta ja hambaharja mõningase hilinemisega – 19.02.2015 need tal puudusid, kuid 20.02.2015 väljastati talle eraldatud lukustatud kambrisse hügieenitarbed. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei nõudnud vanglaametnikelt hügieenitarbed ja ise ei pannud asju kokku enne eraldi lukustatud kambrisse paigutamist ja seega on ise selles süüdi.

§ 50

lg 1 kohustab kinnipeetavat hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ja vanglaametnikel oli teada, et kaebaja asjad jäid kambrisse, kus ta oli enne lukustatud kambrisse paigutamist. Seega oli vanglaametnikel võimalus hügieenitarbed kaebajale anda. Kohus tuvastab kaebaja 19.02.2015 hügieenitarveteta jätmise õigusvastasuse. 31. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta paigutati õigusvastaselt eraldatud lukustatud kambrisse ilma, et talle oleks tutvustatud sellekohast otsust.

§ 69

lg 4 kohaselt edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohal viibiv vanglateenistuse ametnik. On tuvastatud, et kaebaja keeldus otsusega tutvumise kohta allkirja andmast (tl 75). Kaebajale anti üle ka 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 koopia, kuid ta keeldus seda allkirjastamast (tl 77 pöördel).

1. 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 kohaselt oli kaebajale keelatud isiklike riiete ja esemete kasutamine. Käskkirja kohaselt väljastatakse kirjutusvahendeid kaebajale vastavalt kaebaja vajadusele kirjalike pöördumiste koostamise ajaks ning kaebeõiguse tagamiseks. Vastustaja teatas kohtule ( tl 66 pöördel, p. 2.9), et kaebaja ei avaldanud soovi lugemiseks prille, samuti ta ei ole taotlenud kirjutusvahendit. Seega ei ole selles osas kaebaja õiguste rikkumine tõendatud.
2. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et korraldus endale sülitamisvastase kott ise pähe panna on õigusvastane. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et 20.02.2015 toimunud hommikusel loendusel kaebaja sülitas vanglaametniku peale ja selleks, et vältida analoogseid 6 intsidente, anti korraldus kaebaja suhtes kasutada võrgust kotti, mida kaebaja peab endale ise pähe panema enne, kui vanglaametnikud sisenevad tema kambrisse. Kohus nõustub vastustajaga, et võrgust koti näol ei ole tegemist täiendava julgeolekuabinõuga ning seega ei pea see olema märgitud käskkirjas. Tegemist on kehtivas õiguses otsesõnu märkimata meetmega, kuid see ei muuda selle kasutamist veel iseenesest õigusvastaseks.

§ 41

lg 2 lubab niisuguses olukorras piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlusel, kuid piirangud peavad vastama vangistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebamõistliku ja inimväärikust alandava piiranguga. Sülitamisvastase koti peab kinnipeetav endale ise pähe panema ning ta teeb seda enne ametnike kambrisse sisenemist. Kui koti peaks kinnipeetavale pähe panema ametnikud, ei täidaks abinõu oma eesmärki, sest koti kinnipeetavale pähe panemise käigus oleks kinnipeetaval võimalik uusi rünnakuid ( sülitamine) sooritada. Käesoleval juhul piirang vastas täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning ei moonutanud seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Seetõttu on kohus seisukohal, et see oli õiguspärane.

1. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 20.02.2015 kella 16.40 ajal kaebaja sooritas ümberpaigutamise käigus peaga löögi vanemvalvuri suunas, mis tabas ametniku käes olnud kilpi. Ümberpaigutamist teostanud valvurid surusid kaebaja füüsilist jõuda kasutades pikali maha, ning viisid teda kambrisse nr 1029, kus hakati eemaldama käe- ja jalaraudu. Eemaldamise ajal ähvardas kaebaja vanemvalvurit ja ohjeldusmeetmete eemaldamine tuli teostada läbi trelluste, mille käigus kaebaja sai vigastada (otsmikul juuste piiril marrastus) ja valveõde kell 17.10 tegi kaebaja näole haava korrastuse. On tuvastatud, et kaebaja tegi ametnike suunas pealöögi, ametnikud reageerisid ja panid ette kilbi, mille tõttu kaebaja sai vigastada. Kolmanda üksuse juht J. Ruubel 17.03.2015 e-kirjas kinnitas, et läbi trelluste käe- ja jalaraudade eemaldamine toimus nõuetekohaselt; kaebajalt ei olnud võimalik käe-ja jalaraudu eemaldada kasutades tavapärast praktikat, kuna ta oli agressiivne, avaldas vastupanu ja sooritas ametnike vastu korduvalt rünnakuid (pastakaga ja peaga). Tavaliselt eemaldatakse käe- ja jalarauad läbi toiduluugi ja läbi vahetrelli, kuid erakorralises situatsioonis kasutati parimat võimalikku viisi . Kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja suhtes oli kasutatud liigset füüsilist jõudu; füüsilise jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamine on tingitud kaebaja enda käitumisest. Seega kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja tegutses õigusvastaselt. Kohtuistungil kaebaja täpsustas vastustaja tegevust (toimingud), mida kasutati tema suhtes, tema hinnangul õigusvastaselt ja otsuse tegemisel kohus lähtus ka sellest.
2. Kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldades asus Tartu Vangla seisukohale, et kaebaja oli ohtlik vangla üldisele julgeolekule. Mitme valvuri ettekannetest nähtuvalt ei allunud kaebaja korraldusele minna määratud kambrisse, ähvardas, solvas ja kasutas vägivalda. Eelviidatud kannetega on kohtu hinnangul tõendatud seegi, et kaebaja vägivalda kasutas ja seega on täidetud

§ 69

lõike 1 kohaldamise eeldused, kuna korraldustele mittealluv ning ähvardavalt ja vägivaldselt käituv kinnipeetav võib vangla kontekstis kujutada ohtu teiste isikute elule ja tervisele ning vangla üldisele julgeolekule. 36. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane. Seda seisukohta ei muuda ka kaebaja viide sellele, et ta sai julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud tegude eest karistada. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk ei ole mitte karistamine, vaid tekkinud ohu kõrvaldamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kinnipeetava suhtes ei ole karistamine

§ 63

mõttes ja seega kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ta on karistatud mitu korda ühe ja sama teo eest. Seetõttu jätab kohus kaebuse selles osas rahuldamata. 7

1. Järelikult rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tuvastab kaebajale 20.02.2015 sinise vormi väljastamise, 20.02.2015 ja 21.02.2015 vormipükste mittevõimaldamise, 19.02.2015 – 21.02.2015 jalanõude mittevõimaldamise, 20.02.2015 jalutuskäigu mittevõimaldamise, kaebaja voodipesust ilmajätmise ning 19.02.2015 hügieenitarveteta jätmise õigusvastasuse. Ülejäänud osas jätab kohus kaebuse rahuldamata, lähtudes toimikus olevates materjalist, sealhulgas tunnistajate E. Toots, A. Romanov, K. Koppel, P. Jermolajev, J. Ruubel ja V. Mürk ütlustest ( tl 154, 155,156,157,158, 163).
2. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 8