Obsah (4)

§ 2§ 221§ 217§ 38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-4842 Tsiviilasi Narva

) § 218 alusel vaidlustanud või palunud täituril kaebetähtaega ennistada. Seega on kohtutäituri otsus kehtiv ja kuulub täitedokumendina (

§ 2lg 1 p 16) täitmisele.

Pooled vaidlevad kohtutäituri tasu väljamõistmise üle. Hageja ei ole nõus tasu suuruse ega sellega, et tasu mõistetakse välja pärijalt. Hageja taotlevat eesmärki ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses saavutada. Praegusel juhul ei ole tegemist materiaalõigusliku vaidlusega, mida oleks võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (

§ 221lg 1) alusel lahendada.

Hageja vaidlustab täituri tasu ja kulude suurust, mille arvestamise alused tulenevad kohtutäituri seadusest, ning sellist vaidlust tuleks lahendada kaebemenetluses

§ 217ja § 218 alusel.

Tuvastatud asjaoludel on 2 inventuur tehtud

1. aprillil 2015 pärast seda, kui hageja oli pärandi vastu võtnud. Tasu ja täitekulude otsused olid tehtud
2. aprillil 2015 lähtudes tehtud inventuurist. Otsused olid hagejale kätte toimetatud ja seega on ebaselge, mis takistas hagejat otsuseid vaidlustamast. Selleks, et vaidlustada kohtutäituri otsuseid, ei pidanud hageja pärandist loobuma. Hagejal oli vaja õigel ajal

§ 217

ja 218 alusel täituri otsuseid vaidlustada ning vaielda kaebemenetluses tasu suuruse ning pärandvara koosseisu väärtuse üle.

§ 217

lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita

§ 217

lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuigi hageja viitab sellele, et asjaolud on muutunud ja hageja sai pärandvara väärtusest teada oluliselt hiljem, ei anna need põhjendused alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagiavaldus maakohtusse menetluse jätkamiseks. Maakohus rikkus põhjendamis- ja selgitamiskohustust ning ei analüüsinud hageja tuvastushuvi nõuetekohaselt. Vaieldakse selle üle, et kohtutäitur tuvastas valesti inventuuri käigus pärandvara maksumuse ja määras sellest lähtudes valesti kindlaks kohtutäituri tasu suuruse. Tegemist on diskretsiooniõigusega määratud kohtutäituri tasuga ja sellisel juhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine. See, et inventuuris määratud pärandvara maksumus ei vasta tõele, selgus alles pärast kohtutäituri tasu vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödumist, ning hageja sai oma õigusi kaitsta vaid praeguse hagi esitamisega. Hageja ei nõustu ka sellega, et kohtutäituri tasu mõistetakse välja mitte pärandvarast, vaid hageja eelarvest. Seega vaieldakse ühtlasi kohtutäituri nõude täitmise viisi üle, mille puhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
2. Kohtutätur teatas, et jääb maakohtu menetluses esitatud arvamuse juurde, ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
4. oktoobri 2016 määruse ja saadab Narva linna hagi kohtutäitur Andrei Kreki vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbivaatamiseks maakohtule.
5. Maakohus jättis hageja hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Viidatud sätte järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hagejal ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
6. Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. 3 Kohtutäitur (kostja) on teinud praeguses asjas 3. aprillil 2015 otsuse KTS § 49 alusel kohtutäituri tasu 1342 eurot 28 senti väljamõistmise kohta, samuti tegi kohtutäitur

§ 38ja 39 alusel otsuse täitekulu 111 eurot 22 senti väljamõistmise kohta.

Kohtutäituri tasu otsus on tehtud pärandi inventuuri eest (KTS § 49). Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri otsused tasu ja muude kulude väljamõistmise kohta võib kohustatud isik KTS § 52 ja

§ 217alusel vaidlustada kaebuse esitamisega kohtutäiturile (vt Riigikohtu 28.

septembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11 tehtud otsuse p 24). Samas märkis Riigikohus

1. septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15 tehtud määruse p-s 23 lisaks, et vaid erandlikult on peetud
2. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 tehtud otsuses võimalikuks lahendada täitekulude vajalikkuse küsimus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluse raames, ja seda eelõige juhul, kui kohtutäitur on otsuses määranud kohtutäituri tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, mistõttu on pigem tegemist materiaalõigusliku vaidlusega

§ 221

lg 1 tähenduses võlgniku ja kohtutäituri kui sissenõudja vahel (vt tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 tehtud otsuse p 13). 10. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on tegemist materiaalõigusliku vaidlusega kohtutäituri ja hageja kui võlgniku vahel. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et kohtutäituri poolt tehtud pärandi inventuur on ebaõige, sest inventuuris märgitud pärandvara väärtus ei ole õige, ning seetõttu on ebaõige ka kohtutäituri tasu suurus pärandi inventuuri eest, s.o hageja on vaidlustanud täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu ja kehtivuse. Tulenevalt

§ 221

lg-st 11 on hageja õigustatud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning maakohus on ebaõigesti jätnud hagi läbi vaatamata. 11. Ülaltoodut arvestades tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja läbivaatamiseks maakohtule, siis TsMS § 427 alusel ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson