) § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja avalduse menetlusse võtmisest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldusega ei ole avaldaja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul olid avaldaja ja notar erinevatel seisukohtadel, kas korteriomand on abikaasade ühis- või lahusvara. Kuivõrd notar arvas, et vaidlusalune korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka, keeldus ta ametitoimingu tegemisest, mille jaoks oli vastavalt PKS § 29 lg-le 1 vajalik mõlema abikaasa nõusolek. Oma veendumuse püsimist kinnitas notar kohtule ka enne asja menetlusse võtmata jätmise otsustamist. Enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt võis kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 27 lg 6 järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult PKS §-s 61 sätestatut järgides. PKS § 28 lg 1 järgi teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi abikaasad ühiselt, kui see ei ole kokku lepitud teisiti ning PKS § 29 lg 1 kohaselt võivad abikaasad ühisvaraga seotud tehinguid, milleks on ka hüpoteegi seadmine korteriomandile, pidada ühiselt. Eelnevast tulenevalt oli esmalt oluline hagimenetluse raames välja selgitada korteriomandi kuuluvus. Praegusel juhul ei saanud avaldusega, kus avaldaja märkis, et korteriomand on tema lahusvara ja puudutatud isikuks oli notar, kellelt paluti tehingu tõestamata jätmise otsus uuesti läbi vaadata, avaldaja oma õigusi efektiivselt ja perspektiivikalt kaitsta ning oma eesmärki saavutada. Määruskaebus 5. Avaldaja esitas määruskaebuse. Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada, võtta kaebaja avaldus menetlusse ja kohustada maakohust asja sisuliselt lahendama. Kohus ei saa keelduda avalduse menetlusse võtmisest üksnes seetõttu, et menetlusosalised on vaidlusaluses küsimuses eriarvamusel. Tõestamistoimingu tegemisest keeldumise alused on määratletud TõS §-s 4. Avaldaja avaldus oli suunatud tõestamistoimingu tegemisest keeldumise aluse tuvastamisele. Kui notaril oleks õigus sõltumata põhjusest keelduda tõestamistoimingu tegemisest, ei oleks seadusandja notariaadiseaduse § 41 lg-s 5 ette näinud kaebaja õigust pöörduda kohtu poole ja ei oleks ette näinud eraldi menetlust notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamiseks (
Kohtu keeldumine riivab märkimisväärselt kaebaja põhiõigust kohtulikule kaitsele. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohtusse pöördumise õigus ei ole sisuliselt tagatud siis, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ainuüksi seetõttu, et teine pool vaidleb nõudele vastu. Praegusel juhul keeldus kohus õiguse mõistmisest. Hagita menetluses kohaldub kohtu uurimispõhimõte. Sellest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ning alles seejärel otsustada, kas notaril on õigus hüpoteegilepingu tõestamisest keelduda. Uurimispõhimõtte sisuks on muuhulgas kohtu 2 kohustus lahendada asi sisuliselt, mitte keelduda asja menetlemisest üksnes teise poole mittenõustumisele tuginedes, asjaolusid välja selgitamata ja õigust kohaldamata. Õige on maakohtu seisukoht, et praegusel juhul ei saanud ilma teise abikaasata tuvastada, kas vaidlusalune korteriomand on avaldaja lahusvara. Kuid abikaasa ärakuulamise vajadus ei takista avalduse menetlemist või avalduse menetlusse võtmist.
Sama sätte kolmas lause võimaldab kaebaja endise abikaasa ära kuulata ka teda menetlusse kaasamata. Seega ei takista abikaasa ära kuulamise vajadus avalduse menetlust. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata kohtuasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata peamiselt põhjusel, et vaidlusaluse korteri omanike ring ei ole vastuvaidlematult kindlaks tehtud (avaldaja ja notar on eriarvamustel) ning seda ei ole võimalik ka hagita menetluse raames välja selgitada. Samal ajal ei olnud avaldaja palunud kohtult nõusolekut teha tehing ühisvarasse kuuluva korteriga teise abikaasa nõusolekuta PKS § 29 lg 3 alusel. Seega ei saanud avaldaja esitatud avaldusega oma õigusi efektiivselt ja perspektiivikalt kaitsta ning oma eesmärki saavutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et notariaadiseaduse (NotS) § 41 lg 5 alusel peetavas menetluses ei saa kohus asuda abikaasade vara jagama. Kuid praegusel juhul oli maakohtu järeldus asja perspektiivituse osas ennatlik. Avaldaja pöördus kohtu poole NotS § 41 lg 5 alusel, et kohus kontrolliks, kas notar keeldus õiguspäraselt ametitoimingu tegemisest. Selleks, et tuvastada notari tegevuse õiguspärasus või õigusvastasus, tuleb tema tegevust praegusel juhul hinnata tõestamisseaduse (TõS) alusel. Seega tuli maakohtul asja menetlusse võtmisel esitatud asjaolude pinnalt ja edaspidi selle menetlemisel tuvastada, kas avaldaja poolt taotletud toimingu eesmärgid olid vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või olid ilmselt lubamatud ja ebaausad või puudus tehingupoolel või muul asjaosalisel vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus (TõS § 4). Eelnev tuleb välja selgitada TõS
3 Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul arvestada kohaseid õigusnorme ja otsustada, kas praegusel juhul on alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.