← Eesti

2-16-7055/21

Obsah (6)§ 415§ 657§ 407§ 417§ 171§ 177

Tsiviilasi nr: 2-16-7055 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-7055 Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2016, Tallinn Kohtukoosseis Kohtuasi Eesistuja Ind

) § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik

  1. RE (hageja) seaduslik esindaja (edaspidi: hageja ema) esitas Pärnu Maakohtule 03.05.2016 hagiavalduse, milles palus kohustada RE (kostja) maksma hagejale igakuiselt elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras alates 02.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Alates hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppemisest pole kostja hagejale elatist tasunud, kuigi hageja seaduslik esindaja on kostja poole korduvalt pöördunud.
  2. Maakohus toimetas kostjale hagimaterjalid 16.05.2016 isiklikult kätte, kuid kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt.
  3. Pärnu Maakohus tegi 14.07.2016 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks igakuise elatusraha PKS-ga sätestatud miinimummääras alates 14.06.2016 igakuuliselt hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis hageja kasuks kostjalt ka elatise võlgnevuse ajavahemiku 03.05.2015-13.06.2016 eest summas 2708 eurot.
  4. 16.08.2016 esitas kostja lepinguline esindaja Pärnu Maakohtule kaja. Kaja põhjenduste kohaselt polnud hagiavalduse kättesaamise hetkel kostjal esindajat (rahaliste vahendite puudumise tõttu) ning kostjal ei õnnestunud esindajat leida kuni 15.08.
  5. Kostja ei osanud hagiavalduse esitamist oodata, sest varasemalt ei olnud hageja ema tema poole hagis esitatud nõudega pöördunud. Kostja avaldas korduvalt soovi hagejat toetada ja kanda hageja pangakontole hageja toetamiseks raha, kuid hageja ema nõudis, et toetust makstaks sularahas. Kostja esitas maakohtule taotluse ekspertiisi määramiseks, kuna kostja kahtleb, et hageja temast põlvneb. Kostja palus tsiviilasjas menetlus taastada ja viia läbi ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks. Maakohtu määrus
  6. Maakohus jättis 12.09.2016 määrusega kaja rahuldamata.
  7. Hagimaterjalid on toimetatud kostjale kätte 16.05.2016 isiklikult allkirja vastu ja kostjal peab olema kaja esitamiseks mõjuv põhjus. Maakohtu hinnangul ei saanud kostja selgitusi pidada mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks. Elatise hagile vastamine eeldab menetlusosaliselt eelkõige omaenda eluliste asjaolude esiletoomist, milles määratud esindaja ei saa olla pädevam menetlusosalisest endast. Seetõttu oleks kostja suutnud oma õigusi (vähemalt esialgu) kaitsta ka ilma lepingulise esindajata. Kostja on 01.07.2016 esialgses kajas seda teinud. Kostja ei taotlenud hagile vastamise tähtaja pikendamist ega reageerinud muul viisil hagimaterjalidele. See, et kohus võib teha tagaseljaotsuse, kui kostja hagile ei vasta, on sõnaselgelt märgitud nii 06.05.2016 menetlusse võtmise määruses kui ka hagiavalduses. 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-16-7055
  1. Põlvnemise tuvastamise nõude saab kostja esitada kohtule uue hagiavaldusena. Praeguse tsiviilasja raames pole see lubatud. Kohus on selles asjas otsuse teinud ning saab lahendada vaid kaja, mitte kostja täiendavaid nõudeid. Määruskaebus
  2. Maakohtu määrusele esitas kostja 30.09.2016 määruskaebuse, milles palus määruskaebus rahuldada ja tsiviilasjas menetlus taastada.
  3. Maakohus on kostja hinnangul kohtumääruse tegemisel keskendunud pelgalt protsessuaalsetele aspektidele ja kitsalt menetlusseadustiku sõnastusele ning jätnud tähelepanuta asja sisulised asjaolud, mis võiksid olla aluseks kaja rahuldamisele. Kaja tuleks rahuldada, sest kostja ei olnud esindaja puudumise tõttu teadlik oma menetlusõiguslikest õigustest ja kohustustest, mistõttu jättis kostja õigeaegselt hagile vastamata. Kaebaja soovis tugineda oma vastuses üksnes sellele, et hageja temast ei põlvne, kuid ei teadnud, kuidas seda teha. Edaspidiste vaidluste vältimiseks on otstarbekas tsiviilasjas menetlus taastada ning viia läbi ekspertiis hageja kostjast põlvnemise tuvastamiseks. Asjaolude ja tõe väljaselgitamine on kohtumenetluse eesmärk. Kaugemas perspektiivis tähendab DNA-testi tegemata jätmine praeguses menetluses seda, et hoolimata tegelikust olukorrast, käsitletakse kostjat edaspidi hageja bioloogilise isana. Maakohus on kohaldanud vääralt

§ 415lg-t 1 ning § 417 lg-t 1 ja 2.

Menetluse edasine käik

  1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 13.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud faktilistest asjaoludest, mis loetakse

§ 407lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

Kuivõrd hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud (selle üle puudub määruskaebusmenetluses vaidlus) ja kostja ei vastanud hagile tähtaegselt, on maakohus õiguspäraselt

§ 407lg 1 teise lause alusel järeldanud, et kostja on 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-16-7055 hagiavalduses toodud faktilised asjaolud omaks võtnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendanud. 14. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud ja seetõttu peab kostjal olema kaja esitamisel näidatud tegevusetuse mõjuv põhjus. Lisaks peab mõjuv põhjus olema selline, mis takistas kostjat tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast, või esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha (

§ 417lg 2).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingulise esindaja puudumine pole käsitletav sellise mõjuva asjaoluna, mis takistab mõistlikul inimesel hagiavaldusele tähtaegset vastamist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks pärast hagimaterjalide saamist pöördunud maakohtu poole ka selgituste või teabe saamiseks, et oma teadmatust leevendada.

  1. Kaja rahuldamata jätmine ei välista iseenesest kostja õigust esitada kohtusse hagi isaduse vaidlustamiseks. Kaja lahendamisel on aga maakohus jätnud kostja väiteid enda isaduse kohta õigesti arvestamata.
  2. Eespool märgitud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.
  3. Kolleegium jätab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

18. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 417lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.