Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaste kontaktandmed puuduvad. Rahvastikuregistris ei ole märgitud Vladimir Markovi perekonnaseisu ning suhete andmed puuduvad. Vangise andmetel on kinnipeetaval vend G M, kellega ta vangistuse ajal suhelnud ei ole. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Vabanemisel puudub isikul toetav lähivõrgustik. Kinnipeetav ei soovi vabaneda ennetähtaegselt, tal puudub vabanemisel elukoht. Vabanedes puudub Vladimir Markovil kindel töökoht. Teadaolevatel andmetel puudub lähedaste materiaalne ning moraalne toetus vabaduses toimetulemiseks. Vangise andmetel puudub vabaduses püsiv tööharjumus. Elukoha, töökoha ja toetava võrgustiku puudumine raskendab resotsialiseerumist ühiskonda. Kuivõrd kinnipeetav ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, siis võib sellest järeldada, et isik ei ole huvitatud katseajal koostööst kriminaalhooldusametnikuga. Seoses eelnimetatuga on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Vladimir Markov on pannud toime korduvalt ja süstemaatiliselt isikuvastaseid ja varavastaseid kuritegusid. Käesoleval ajal kannab isik karistust tapmise eest. Kinnipeetav on kriminaalhooldusosakonnas olnud arvel 2 korral. Esimesel korral lõppes kriminaalhooldus teise kohutuotsusega ja teisel korral rikkumisi ei olnud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg mitte vähem kui 6 kuud ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll mitte vähem kui 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vladimir Markovile
Vladimir Markov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Lähedastest on tal vend ja sõbrad. Vennaga ei ole ta vangistuse jooksul kohtunud, aga kontakt temaga on olemas. Peale vabanemist ta üüriks endale korteri. Kuna ta töötab xxxx ja bussid käivad kas xxxx või xxxx, siis ta üüriks korteri xxxx või xxxx. Lapsi tal ei ole. Elukaaslane oli, aga nad läksid lahku. Ta on juba 2,5 aastat avavanglas, 2 aastat töötanud xxxx ja suhtleb igapäevaselt nende inimestega, kes on vabaduses. Siiamaani ei ole mingeid probleeme tekkinud. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladimir Markovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Viru Vangla poolt 06.10.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustusele ei ole prokuratuuril sisuliselt midagi lisada. Samas kuna on tegemist viimase ennetähtaegse vabanemise võimalusega (Vangistusseaduse § 76 lg 4,6 ja
Markovi vangistusest tingimisi vabastamist. Pealegi tuleb märkida seda, et V. Markovil jääks ennetähtaegse vabastamise korral kuus kuud katseaega ja see on isiku taasühiskonnastamise põhimõttest lähtudes oluliselt distsiplineerivam kui näiteks see, kui isik vabaneks tähtaegselt 01.02.2017 igasuguste tingimuste ja kontrollnõueteta. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Vladimir Markovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, nõustub prokurör kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja ja käitumiskontrolli kestuse kohta.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 4 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Markov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seda põhjusel, et isikul puudub elukoht.
alusel süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik katseajaks
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele.
lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kuivõrd isikul elukoht puudub, siis ei ole tal võimalik täita käitumiskontrolli nõudeid ning seetõttu ei ole põhjendatud ka tema ennetähtaegne vabastamine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.