Obsah (6)

§ 4231§ 215§ 68§ 74§ 75§ 78

1-16-8249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-8249 (16230200654) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 4231

järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav Martin Rzajev Ik: 39602060831; EV kodanik; põhiharidus; töökoht: XXXX OÜ; elukoht: XXXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 29.07.

1. Viibis vahi all 30.07.2016 kuni 26.09.
2. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati: - Harju Maakohtu 13.03.2014 otsusega 1-14-1459

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta 8 kuud ja 18 päeva.

Kohtueelsel menetlusel advokaat Leelo Viil Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Martin Rzajev süüdi tunnistada

§-s 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.07.2016, s.o 1 (üks) päev ning vahi all viibimise aeg 30.07.2016 kuni 26.09.2016 s.o 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, seega kokku 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 4 (neli) kuud ja 2 (kaks) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Martin Rzajevile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 4 kuud ja 2 päeva Martin Rzajevi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Martin Rzajev temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Martin Rzajev täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 056, 1 4. 5. 6. 6 637 076).

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Martin Rzajevit järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Martin Rzajevile määratud 1 aasta ja 6 kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.10.

1. Martin Rzajevilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot; s.o kokku menetluskulu 837 (kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul igakuiste maksetena, s.o vähemalt 83,70 eurot kuus, tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Martin Rzajev, 1-16-8249, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Martin Rzajevile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Martin Rzajev’it süüdistatakse

§ 4231

tunnustel selles, et tema isikuna kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 14.04.2016 Põhja Prefektuuri poolt LS § 2 201 lg 1 järgi (rikkumine leidis aset 24.03.2016 kell 15:30), juhtis tahtlikult 02.01.2016 kell 12:30 Harjumaal Keila linnas Pärna 5 juures mootorsõidukit Mazda 323 registreerimismärgiga XXXXja põhjustades liiklusõnnetuse, 25.06.2016 kella 06:10 ajal Harjumaal Keila vallas Keila-Ohtu tee

1. km-l mootorsõidukit BMW 318i registreerimismärgiga XXXX ning 29.07.2016 kella 06:00 paiku Harjumaal Rannamõisa tee
2. km-l mootorsõidukit Audi A6 reg.nr. XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning põhjustades liiklusõnnetuse. Seega Martin Rzajev rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Sellise tegevuse tulemusena on alus süüdistada Martin Rzajevit

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 26.09.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav Martin Rzajev ja tema kaitsja Leelo Viil järgneva kokkulepe:

§ 4231

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 29.07.2016 kuni 26.09.2016 s.o 1 kuu ja 28 päeva seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 4 (neli) kuud ja 2 (kaks) päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§-st 4231; § 68 lg 1; § 74 lg-test 1 ja 3; § 75 lg-st 1; §-st 78 asub kohus seisukohale, et Martin Rzajev kuulub temale

§-s 3 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, mis absoluutsummana moodustab 837 eurot ja mis tuleb kokkuleppe kohaselt maksta 10 kuu jooksul igakuiste maksetena, s.o 83,70 eurot kuus, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 10-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4