lg.1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määraga alates 22.04.2016 kuni põhivõlgnevuse (3560,29 eurot ) täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord 2 Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. ASJAOLUD
lg.1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Maakohtule esitatud tõenditest (tl 23-34) tuleneb, et poolte vahel 07.04.2015 sõlmitud kokkuleppe puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, so pooled kinnitasid kokkuleppes varasemast 11.03.2013 sõlmitud liisinglepingust nr 330311PR tulenevat (so olemasolevat) kohustust.
lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
lg 1 alusel kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita 3 sellel tähtpäeval.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg.1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
§-st 65 lg.1 tuleneb, et võlausaldaja (antud juhul hageja) saab solidaarkohustuse kaudu valikuvõimaluse, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Hageja kinnitas kohtuistungil, et on
Janne Kaljuste on nõudest tasunud üksnes 540,15 eurot ning et tagada nõude täitmine, soovis hageja nõude esitada mõlema solidaarvõlgniku vastu. Maakohus on seisukohal, et võlatunnistuse andmisega on tõendamiskoormus asetunud kostjale, kel on nüüd kohustus tõendada kohtule, et kohustus on täidetud või kohustus puudub. Kostja, ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohustus on hageja ees täidetud või kohustus puudub. Asjaolu, et üks solidaarvõlgnikest on asunud oma kohustust täitma, ei vabasta teist solidaarvõlgnikku kohustusest MENETLUSKULUD 8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab maakohus menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuluks on summas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas kokku 350 eurot ja õigusabikulu summas 400,33 eurot ning sõidukulu 25,40 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Riigilõivu tasumine on tõendatud kohtule esitatud maksekviitungiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.