) § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus asub seisukohale, et kaebaja ei saa taotleda seda, et Valga linn teeks kolmandale isikule seonduvalt tuleohutusnõuete täitmata jätmisega ettekirjutusi. Tuleohutusnõuetest kinnipidamise kontrollimise ning ettekirjutuste tegemise pädevus on Päästeametil. Kaebaja ei saa esitada aga ka nõuet Päästeameti kohustamiseks, kuna ta ei ole eelnevalt Päästeameti poole pöördunud. Kuna kaebaja ei ole seda teinud, siis puudub antud asjas haldusorgani negatiivne otsus, mis võimaldaks kohustamisnõudega kohtu poole pöörduda. Seetõttu tuleb kaebus tuleohutust puudutavates kohustamise nõuetes jätta
lg 2 p 1 alusel koostoimes
3. Kaebaja soovib kohustamiskaebuses, et Valga linn teeks kolmandale isikule A.J. ettekirjutuse hoonete kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele ning keelaks kolmandal isikul kasutusloata hoonete kasutamise. Kohus märgib, et kuigi kolmanda isiku saunamajale ja elamule antud kasutusload on kohtus vaidlustatud, on siiski käesoleval ajal tegemist kehtivate kasutuslubadega, mistõttu ei saa linn keelata nende hoonete kasutamist. Kolmanda hoone osas ei ole veel kasutusluba taotletud, kuid kaebaja väidab, et seda kasutatakse. Ehitusseadustiku § 130 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine (p 4); ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine (p 5). Järelevalve tulemusel saab kohalik omavalitsus teha isikule ettekirjutuse ning selle täitmata jätmisel kohaldada sunniraha. Kohus leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kohalik omavalitsus teeks naaberkinnistu omanikule ettekirjutuse hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks või keelaks kasutusloata hoone kasutamist. Kaebaja võib teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku järelevalvemenetluse algatamiseks, kuid kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetsete ettekirjutuste tegemist kolmandale isikule.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. 3
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus asub seisukohale, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kolmandale isikule tehtaks ettekirjutused hoonete kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele või keelataks mõne hoone kasutamine kasutusloa puudumise tõttu. Seetõttu tuleb kaebus Valga linna kohustamise nõuetes jätta
lg 2 p 1 alusel koostoimes
4.
lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.
lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja poolt kohtule seni esitatud avaldustest ei nähtu soovi kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Kohus ei ole vastustajale andnud ka tähtaega menetluskulude nimekirja ning kuludokumentide esitamiseks. Olenemata eeltoodust ei kuuluks aga käesolevas asjas vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele, sest kohtu hinnangul oleks see kaebaja suhtes ebaõiglane. Seega ei mõjutaks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine menetluskulude jaotust. Kohus ei pea käesolevat kohtuasja haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuvaks ning seetõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.