← Eesti

2-16-15358/4

Obsah (11)§ 111§ 140§ 141§ 110§ 112§ 113§ 138§ 139§ 176§ 1771§ 142

2-16-15358 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-16-15358 Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2016, Jõhvi kohtumaja KÜ Jõhvi Jaama 28 avaldus pärandvara hoiumeet

§ 111

lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast.

  1. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.
  2. Määrata I. G. pärandvara inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (e-post: Natalja.Malahhova@taitur.just.ee ) ja anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks

§ 140

sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate 1/4 2-16-15358 avaldamiseks ja

§ 141

kohaselt pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaeg kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

  1. Kohustada hooldajat esitama hooldamise lõppemisel kohtule kirjalik aruanne.
  2. Otsustada pärandi hooldajale loa andmine pärandvarasse kuuluva korteriomandi ja elamumaa võõrandamiseks peale pärandvara inventuuri tegemist.
  3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
  4. Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja kohtutäitur Natalja Malahhovale.
  5. Teha kanne pärimisregistrisse.
  6. Määrus jõustub kätte toimetamisest pärandvara hooldajale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. KÜ Jõhvi Jaama 28 esindaja esitas 12.10.2016 Viru Maakohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, hooldaja määramiseks ja loa saamiseks kinnisasja(de) võõrandamiseks. Avalduse kohaselt suri I. G. 21.09.
  8. Tema nimel on korteriomand asukohaga xxx ja elamumaa Ristiku AÜ 34, Martsa küla, Toila vald. Korteris elas I. G. koos emaga, kes tasus KÜ-le kommunaalmaksed. I. G. surma hetkel oli tal alaealine tütar. Tütre ema esitas tütre nimel avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Jõhvi notar Tiit Juse avaldas 09.08.2005 väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutsemenetluse.
  9. Vastuseks kohtu päringule teatas notar 28.10.2016, et pärandi võttis 01.08.2006 esitatud avalduse alusel vastu pärandaja tütar A. G.a (sündinud xxx elukoht ulitsa xxx). Pärijale ja tema emale on saadetud korduvalt, viimati 02.03.2016 kirjad, et lõpetada pärimismenetlus. Kirjad tagastatakse märkusega – hoiutähtaeg möödunud. Rebolõ vallavalitsus (Администрация Ребольского сельского поселения) teatas, et A. G.a ja L. K. on ülalnimetatud aadressile sisse registreeritud, kuid on asunud elama Kostomukša linna. Notar selgitab, et rahvastikuregistri andmetel registreeriti pärandaja abielu 30.10.1993 ja lahutati 17.09.
  10. Pärandvaraks oleva korteri omandasid (erastasid) I. G. ja tema lahutatud abikaasa L.a G.a abielu kestel 08.08.1997.aastal ja moodustab varaühisuse (abikaasade ühisvara). Kuna pärija ja pärandaja lahutatud abikaasa elu- ega asukoht ning nende muud kontaktandmed ei ole teada, ei ole pärimistunnistust I. G. varale välja antud ning aega pärimistunnistuse välja andmiseks ei ole kavandatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  11. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 9 kohaselt on pärandi hoiumeetmete rakendamine hagita asi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
  12. Tuvastatud on, et pärandi võttis 01.08.2006 esitatud avalduse alusel vastu pärandaja tütar A. G.a (tl 56). Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 09.08.2006 teade üleskutsemenetluse kohta (tl 23). Pärandaja vanemad on surnud

(48). Kuna notarile ei ole teada pärija ja pärandaja lahutatud abikaasa elu- ja asukoht ning kontaktandmed, ei ole pärimistunnistust I. G.´i varale välja antud (tl 57). Pärandajale kuulub korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr 1995008) (tl 2/4 2-16-15358 15) ja elamumaa xxx (registriosa nr 3519308) (tl 16). Avalduse kohaselt on pärandajal seisuga 01.09.2016 võlg korteriühistu ees 20 499, 55 eurot s.h. põhivõlgnevus 13 028, 44 eurot ja viivised 7 471, 11 eurot (tl 18). Korter on väga kehvas seisukorras, mistõttu on üürile andmine ilma suurte investeeringuteta võimatu (tl 2). Pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamine kaitseb nii võimalike pärijate, kui ka võlausaldajate huve, et ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemise ja tagab pärandvara säilimise. Avaldaja palub määrata pärandvara hooldajaks enda, so. KÜ Jaama 28. 5. Pärimisseaduse (

) §-de 110 lg 1 p 2, 3 ja 111 lg 3 kohaselt võib pärandaja surma korral kohus ka pärandvara võlausaldaja taotlusel rakendada pärandvara hoiumeetmeid kui pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud.

§ 110lg 2 alusel on pärandvara hoiumeetmed pärandvara valitsemise korraldamine.

Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma (

S § 112 lg 1).

§ 112

lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.

§ 112

lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata

§ 112

lg-s 4 sätestatut.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt

§ 111

lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded

§-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande (TsMS § 590 lg 1). 6. Kohus leiab, et pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamine kaitseb nii võimalike pärijate, kui ka võlausaldajate huve, võimaldades ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemise ja tagab pärandvara säilimise. Kuna pärija täpne elukoht ei ole teada ja pärija ei viibi pärandvara asukohas, on põhjendatud rakendada I. G. pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks selle säilimise eesmärgil. Tulenevalt eeltoodust rakendab kohus pärandvara suhtes hoiumeetmeid ning korraldab pärandvara valitsemise. KÜ Jaama 28 on andnud nõusoleku tema hooldajaks nimetamiseks. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus I. G. pärandvara hooldajaks, KÜ Jaama 28 (RK 80245448) ja kohustab valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama pärandvara säilimine, andma kohtule iga kuue kuu järel käesoleva kohtumääruse jõustumisest aru I. G. pärandvara hooldamisest; võtma

§ 111

lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. 7.

§ 112

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt

§ 138

–141.

§ 138

kohaselt määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes.

§ 139

lg 1-7 kohaselt esitab inventuuri nõude esitaja inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. 3/4 2-16-15358 Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et avaldus pärandvarasse kuuluva korteriomandi ja elamumaa võõrandamiseks loa saamise osas on ennatlik. Pärandvara müümine on võimalik otsustada pärast hooldaja määramist ja inventuuri tegemist, mitte enne seda. 8. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel.

§ 140

lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate.

§ 141lg 2 järgi esitatakse pärandvara nimekiri notarile.

Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. 9.

§ 176

lg 22 kohaselt on pärimisregistri vastutav töötleja Justiitsministeerium ning volitatud töötlejad on notarid, erikutsega konsulaarametnikud ja kohtud. Pärimisregistri kande võib teha ka kohus (

§ 1771lg 2). Ts

MS § 586 lg 2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kätte toimetamisega hooldajale. TsMS § 586 lg 6 kohaselt teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise kohta pärimisregistrisse kande. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta.

§ 142

lg 1 p 1 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Pärandvara valitsemise kulud kaetakse pärandvara arvelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt / 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.