KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2257 Haldusasi A.V.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamis

) § 249 lõike 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse abinõusid, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3).

Seega saab kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada alles juhul, kui täidetud on teatud menetluslikud lubatavuse eeldused ning ühe eeldusena saab käsitleda taotleja vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamise kohaldamiseks. 2.

1. Praegusel juhul on 01.11.2016 käskkiri täideti ning taotleja lubati lühiajalisele väljasõidule ajavahemikuks 05.11.2016 kuni 08.11.
2. Samas on esialgse õiguskaitse taotlus suunatud tulevikus antavate võimalike käskkirjade ja tehtavate otsustuste täitmisele ja täidetavusele ning taotleja põhistab oma esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et kuigi temal ja tema elukaaslase vahel on sõlmitud kooseluleping, siis on vangla elukaaslasega kohtumist keelanud ning taotleja avaldab kartust, et vangla teeb seda ka tulevikus. 2.
3. Taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et vaide- või kohtumenetluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei ole võimalike kohtuvaidluste ennetamine või tagada isiku õiguste rikkumise vältimist tulevikus. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotlejale pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Tallinna vangla 01.11.2016 käskkirjaga reguleeriti konkreetset lühiajalist väljasõitu ning sellega ei keelatud taotlejal tulevikus elukaaslasega kohtuda. Seega ei too esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmine kaasa olukorda, et taotleja ei saa oma elukaaslasega tulevikus kohtuda. Lühiajalisele väljasõidule lubamine ning selle raames piirangute kehtestamine on vangla igakordne kaalutlusotsus ning seda otsust on isikul võimalik vaidlustada. Kui vangla peaks taotlejal tulevikus elukaaslasega kohtumist siiski keelama, on taotlejal õigus vastavat otsustust vahetult vaide esitamise läbi vaidlustada ning taotleda seejärel viivitamata esialgset õiguskaitset halduskohtult (

§ 249lg 2).

Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus esitatud kohtule pigem ennatlikult. 2.

1. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada ka põhjusel, et taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal ning vaidemenetlus toimub tänaseks täidetud vangla käskkirja õiguspärasuse üle. Kohus ei saa väidetavalt toimuva vaidemenetluse eset arvestades kohaldada esialgset õiguskaitset tulevikus antavate haldusaktide suhtes.
2. Eelnevast tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 2