2-14-59138/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-14-59138 Tsiviilasi Verston Ehitus OÜ hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Verston Ehitus OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja) Verston Ehitus OÜ (registrikood 11947047), esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Vastustaja (kostja) Narva linn (Narva linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu), esindaja vandeadvokaat Alo Noormets RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. septembri
5. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. 1 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. Tsiviilasjas nr 2-14-59138 on
7. augustil 2016 jõustunud kohtuotsus, mille kohaselt Verston Ehitus OÜ (hageja) hagi Narva linna (Narva linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu) (kostja) vastu rahuldati ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäeti kostja kanda. Riigikohtu
8. augusti
9. a määrusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
10. Hageja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kindlaks ja mõista kostjalt tema kasuks välja menetluskulu maakohtus (riigilõiv 1500 ja õigusabi 8757 eurot (käibemaksuta)) ja menetluskulu ringkonnakohtus (riigilõiv 1500 eurot ja õigusabi 4221 eurot (käibemaksuta)). Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
11. Kostja vaidles hageja avaldusele osaliselt vastu. MAAKOHTU SEISUKOHT
12. Viru Maakohus rahuldas
13. septembri
14. a määrusega hageja avalduse osaliselt. Maakohus määras kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 10 024 eurot 50 senti ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitatavalt menetluskulult VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määruse põhjendustel on menetlusdokumentide mahtu ja keerukust arvestades hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihind 126 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on ülepaisutatud ja osaliselt põhjendamatu. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Praeguses menetluses oli tegemist keerukama nõudega ning saab arvestada, et menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise ajakuluks on üks tund. Maakohus arvestas ka, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosaliste kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus riigilõiv1500 eurot ja õigusabi tasu 4399 eurot 54 senti (34,917 tundi x 126 eurot). Lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu maakohtus on kokku 34,917 tundi (menetlusdokumentide koostamine 29,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi ja kohtuistungist osalemine 3,667 tundi). Põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus on riigilõiv1500 eurot ja õigusabi tasu 2624 eurot 96 senti (20,833 tundi x 126 eurot). Lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus on kokku 20,833 tundi (menetlusdokumentide koostamine 18 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi ja kohtuistungist osalemine 0,833 tundi). Kokku tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista riigilõiv 3000 eurot ja õigusabikulu 7024 eurot 50 senti. Kostjal tuleb tasuda 2 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 järgi ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles jäi tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata (s.o 5953 euro 50 sendi suurune õigusabikulu kostjalt välja mõistmata). Maakohus võrdsustas ebaõigesti kohtupraktikale tuginedes menetlusdokumendi ühe lehekülje teksti ühe töötunniga, esitamata muid sisulisi põhjendusi, miks jäävad hageja taotletud õigusabikulud osaliselt kostjalt välja mõistmata. Selline võrdsustamine ei arvesta kohtuasja keerukust, menetlusdokumendi vormistamise eripärasid jms. Praegune vaidlus oli tõenduslikult ja õiguslikult keeruline, mistõttu kulus ühele menetlusdokumendi koostamisele rohkem kui tund aega. Maakohus luges menetlusdokumentide lehekülgi valesti (nt hagiavaldus on esitatud 15 lehel, mitte 13 lehel jm). Maakohus jättis ekslikult oma arvestustest välja maakohtu
16. aprilli
17. a istungil esitatud kohtukõne kirjalikud teesid üheksal leheküljel. Põhjendamatu on järeldus, et kohtuistungi ettevalmistamisele kulub ainult kaks tundi. Maakohus leiab ekslikult, et maakohtu otsuse analüüs sisaldub juba apellatsioonkaebuse koostamises, tavapäraselt eeldab kaebuse koostamine kogu toimiku uuesti läbitöötamist VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
18. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
20. septembri
21. a määrus muutmata.
22. TsMS § 651 lg 1 ja TsMS § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles hageja avaldus rahuldati. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja määruskaebuse väited alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on
24. oktoobri 2011määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikku hindamisel ületanud diskretsioonipiire, ning ei ole alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks. Maakohus järeldas hageja esitatud menetluskulu nimekirjadest, et esindaja menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajakulu on selgelt ülepaisutatud. Nii selgub 3 maakohtu menetluskulude kohta esitatud nimekirjast, et esindajal on kulunud hagiavalduse koostamiseks 22,5 tundi, kostja vastusega tutvumisele ja sellele omapoolse vastuse koostamisele 30 tundi ning kliendiga kohtumisele ning tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamise vajalikkuse analüüsile ja taotluse koostamisele 2 tundi (kokku 54,5 tundi). Maakohus leidis, et viidatud menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 29,25 tundi (vastavalt eeltoodud toimingutele 13 tundi + 16 tundi + 0,25 tundi). Ringkonnakohtu menetluskulude kohta esitatud nimekirjast nähtub, et esindajal on kulunud apellatsioonkaebuse kootamiseks koos kohtuotsuse analüüsiga 25 tundi ja apellatsioonkaebusele vastamiseks 3 tundi (kokku 28 tundi). Maakohus leidis, et viidatud menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 18 tundi (vastavalt eeltoodud toimingutele 16 tundi + 2 tundi). Maakohtu põhjendustel ei saa arvestada apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu hulka maakohtu otsuse analüüsile kulunud aega. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise aega on maakohus pidanud põhjendatuks vähendada kahe tunnini. Maakohus osutab küll konkreetsetele kohtulahenditele viitamata temale teadaolevale kohtupraktikale, kuid eeltoodust ei saa teha hageja väidetud järeldust, et maakohus põhjendatud ja vajaliku ajakulu kindlakstegemisel konkreetse kohtuasja sisuga ei arvestanud. Otsuse põhjendustel on maakohus lähtunud asja keerukusest ning leidnud selle järgi, et ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele kuluvaks mõistlikuks ajaks on praegusel juhul üks tund ühe lehekülje dokumendi koostamise kohta. Seega lähtus maakohus siinkohal nii dokumentide mahust, kui ka asja sisust. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohus on lugenud menetlusdokumentide lehekülgede arvu valesti. Maakohus on võtnud arvesse menetlusdokumentide sisulise osa. Samuti on maakohus selgitanud, et arvestab oma järelduse tegemisel, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosaliste kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu väljamõistetud lepingulise esindaja kulu tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Seda järeldust ei muuda ka hageja väide, et kohus ei ole arvestanud kohtuistungile esitatud kohtukõne kirjalike teesidega, mille esitamise kohustust suulises menetluses hagejal ei olnud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.
25. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp