) § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lõuna prefektuur karistas Seila Malleust 15.08.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,005892
29.08.2016 esitas menetlusalune isik Seila Malleus kohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 15.08.
S § 56 lg 2 reguleerib rikkumisi, mis pannakse toime mujal kui avalikus kohas. Kaebuse esitaja on veendumusel, et õiguslikult ei ole võimalik situatsioon, kus tuvastatakse, et isik tekitab müra mujal kui avalikus kohas, kuid teda karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks peeti ca kuus kuud pärast sündmuse aset leidmist 2 Seila Malleust väärteokorras karistada. Öörahu rikkumise väljakutsete puhul lahendatakse situatsioon sagedasti ilma väärteokaristust määramata. Täiendavalt palub kaebuse esitaja hinnata, kas ajavahemik kell 00.12-00.25, s.o 13 minutit, on piisavalt pikk aeg, et seda lugeda kestvalt häiriva müra tekitamiseks, mis on üheks KorS § 56 lg 2 sätestatud rikkumise eelduseks. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde ning palusid selle rahuldada. Kui kohus leiab, et muusika oli sedavõrd vali, et KorS § 56 nõuded on täidetud, siis palub kaitsja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. KorS § 56 lg 2 näeb erinormina ette ka muu kui avaliku koha. Lärmi tekitamise kestvuse osas tunnistajate ütlused lõimuvad. Rikkumine oli järjepidev ning oleks hämmastav, kui pärast politseipatrulli saabumist rikkumine jätkuks. 13 minutit on piisav ajavahemik, et rikkumine oleks toime pandud ja tagajärg saabunud. Selle aja jooksul ärkasid lapsed ja ei saanud magada teise korteri elanikud. Muusika oli kosta majast välja. Otstarbekusega lõpetamine on olukord, kus süü on tõendatud, kuid see ei tohi olla suur. Olukorras, kus menetlusalune isik ei ole süüd tunnistanud, ei saa kohtuväline menetleja sellist seisukohta võtta. II. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku Seila Malleuse kaebus on põhjendatud osaliselt. Kõigepealt märgib kohus, et asjaolu, et L.K.tegi avalduse rahu rikkumise kohta ligi 4 kuud pärast sündmuse toimumist, ei ole väärteomenetlust välistav asjaolu. Väärteo- ega kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette tähtaegu, millal saab süüteo toimepanemise kohta avalduse esitada. Menetluse alustamist välistavaks asjaoluks on süüteo aegumine.
lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. 21.02.2016 toime pandud väärtegu ei ole käesolevaks ajaks aegunud. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 20.02.2016 vastu 21.02.2016 kuulas Seila Malleus X vallas X külas maja nr X korteris nr X muusikat. Vaidlus on selles, kas Seila Malleuse poolt kuulatav muusika oli lärmi tekitajaks, kas tegemist oli nii valju lärmiga, et see võis teisi häirida, kas tegemist oli kestva lärmiga ning kas lärmi tekitamine mujal kui avalikus kohas on kvalifitseeritav
13.06.2016 esitas L.K.avalduse (tl 16) Lõuna prefektuurile selle kohta, et 20.02.2016 kell 23.00 rikuti X maakonnas X maja nr X korteris nr X öörahu. A.H.ja Seila Malleus panid muusika kõvasti mängima, karjusid ja hüppasid. Sündmust käisid fikseerimas politseinikud, kes ka kuulsid muusikat. Tunnistaja L.K.ütlustega on tõendatud, et nad elavad X majas nr X Seila Malleusega ühes püstakus. Tema korter on Seila Malleuse korteri all. Ööl vastu 21.02.2016 hakkas rahu 3 rikkumine juba enne kella
S § 56 lõikes 2 toodud nõuete rikkumine, mille kohaselt mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. 4 Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna
lg 1 järgi on karistatavad vaid need rikkumised, mis on toime pandud avalikus kohas. Varasema kohtupraktika kohaselt, mis oli enne korrakaitseseaduse vastuvõtmist, oli võimalik samuti avaliku korra rikkumisi toime panna mujal kui avalikus kohas, näiteks kodus. Selleks, et kvalifitseerida mitteavalikus kohas asetleidnud tegusid avaliku korra rikkumisena, tuli tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või, et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda. Seega oli võimalik avaliku korra rikkumisena käsitleda ka oma kodus muusika valju kuulamist juhul kui see häiris kõrvalisi isikuid. Sama põhimõte on praegu sõnastatud KorS § 56 lõikes 2, mis laiendab avalikus kohas käitumise üldnõudeid ka mitteavalikule kohale. Kohus leiab, et neil erandlikel juhtudel on võimalik isikuid vastutusele võtta
Vali muusika mängis ööl vastu 21.02.2016, s.o vastu pühapäeva, mis on puhkepäevale eelnev öö. KorS § 56 lg 2 järgi on sellisel ajal ajavahemikus kella 00.00-st kuni 7.00-ni mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Valju muusika kuulamine on fikseeritud ajavahemikul 00.12 – 00.25, s.o ajal kui sellise müra tekitamine oli keelatud. T.T.ütlused tõendavad, et tegemist oli piisavalt valju muusikaga, nii et see võis teisi inimesi häirida. Kui nad politseiautost väljusid, oli muusika välja kuulda. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras, kus muusikat on kuulda toast õue, saab öelda, et tegemist on valju lärmiga, mis teisi isikuid häirib. Järgnevalt hindab kohus, kas väärteoprotokollis kajastatud ajavahemik, s.o väljakutsest kuni politseipatrulli saabumiseni, valju muusika kuulamine 13 minuti jooksul on käsitletav kestva tegevusena. L.K.sõnul oli muusika vali juba enne kella 12 öösel. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab muuhulgas seda, et kohus ei saa arvata menetlusalusele isikule süüks sellest ajavahemikust väljapoole jäävaid sündmusi, kas valju muusika kuulamine eelnes sellele või jätkus pärast politseinike lahkumist. Uuritud tõenditest on näha, et L.K.on teinud politseile väljakutse kell 00.
lg 1 objektiivsele koosseisule.
Kohus leiab, et Seila Malleus on temale süüks arvatud teo toime pannud kaudse tahtlusega
Lastes mängida valjul muusikal oma korteris öisel ajal pidi Seila Malleus vähemalt möönma, et see kostub ka väljapoole tema korterit ning see võib teisi maja elanikke häirida. 5 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja Seila Malleuse süüd välistavaid asjaolusid. III. Kohtu seisukoht karistuse osas Lõuna prefektuur karistas Seila Malleust
Seila Malleuse kaitsja taotles muuhulgas ka väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Menetleja võib väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-120-13 ja nr 3-1-1-11-14). Kuigi väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriume, siis tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik vastata küsimusele, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9-07). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-12). Kohus leiab, et Seila Malleuse süü ei ole suur. Muusika kuulamine toimus väärteoprotokolli kohaselt üsna lühikese ajavahemiku jooksul ja vahetult pärast seda kellaaega, s.o peale südaööd, milleni nädalavahetusel on kõik elanikud teatud müra kohustatud taluma. Samuti puudub asjas avalik menetlushuvi. Seila Malleust ei ole varem väärteokorras selliste tegude eest karistatud. See on esimene talle süüks arvatud avaliku korra nõuete rikkumine, mis poolte arusaamade kohaselt leidis lahenduse samal ööl. Tunnistaja L.K.ütlustest nähtub, et pärast politseinike lahkumist pidi ta uuesti helistama, kui probleem jätkub. Seda ta ei teinud. Avalduse kirjutas ta hiljem seetõttu, et selliseid teod jätkusid hiljem. Seda tegu ei pidanud oluliseks rikkumiseks ka kohapeal käinud politseipatrull, kelle jaoks asi lahenes Seila Malleusele korrakaitseseaduse nõuete selgitamisega, kuna selleks ajaks enam muusika ei mänginud. Väärteomenetlust ei peetud vajalikuks alustada. VTMS § 31 lg 2 kohaselt ei pea vaid vähetähtsa väärteo korral väärteomenetlust alustama ja võib piirduda isiku suulise hoiatusega. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei ole menetlusaluse isiku süü suur ning puudub avalik menetlushuvi, on olemas alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. IV. Menetluskulud Kaitsja esitas kohtule taotluse menetluskulude 1179,50 eurot väljamõistmiseks. VTMS § 23 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 56 sätestatud alustel. 6 Kohus ei lõpeta väärteomenetlust eelviidatud alustel, mistõttu tuleb jätta kaitsja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et Seila Malleus on toime pannud
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.