← Eesti

4-16-6332/23

Obsah (4)§ 262§ 81§ 15§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. novembril 2016 Kalevi 1, Tartu Väärteoasja number 4-16-6332 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kertu Kuusi

§ 262lg 1 järgi.

  1. Lõpetada väärteomenetlus nr 2780,16,005892 VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
  2. Jätta valitud kaitsjale vandeadvokaat Janar Urresele makstud tasu menetlusaluse isiku Seila Malleuse kanda.
  3. Kohtuotsus saata menetlusalusele isikule Seila Malleusele, kaitsja Janar Urresele ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu 1 Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Menetluse käik 14.07.2016 koostas Lõuna prefektuuri väärteomenetleja Aiki Varind väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2780,16,005892 selle kohta, et Seila Malleus tekitas 21.02.2016 kell 00.12 kuni 00.25 X vallas X küla maja nr X korteris nr X lärmi, mis seisnes kestvas valju muusika kuulamises, häirides sama maja korteri 5 elanikke. Sellega rikkus Seila Malleus korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg-s 2 sätestatud ülemäärase müra tekitamise keeldu mujal kui avalikus kohas ning pani toime karistusseadustiku (

) § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lõuna prefektuur karistas Seila Malleust 15.08.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,005892

§ 262lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

29.08.2016 esitas menetlusalune isik Seila Malleus kohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 15.08.

  1. a otsusele väärteoasjas nr 2780,16,005892, milles palub nimetatud otsuse tühistada. Seila Malleus on seisukohal, et tema ei rikkunud 20.02.2016 ja 21.02.2016 öörahu. Muusika keeras ta korteris vaiksemaks kella 23 ajal ning oli veendunud, et korterisse nr 5 muusika ei kostu. L.K.väide, et korterist kostuv muusika häiris teda juba 23 ajal, ei ole tõene, kuna L.K.jõudis sel õhtul koju alles kell 23.
  2. Samuti ei öelnud L.K.Seila Malleusele, et muusika teda häirib. Kohale saabunud politseitöötajad vestlesid temaga ning selgitasid väljakutse põhjuseid. Nad palusid tal muusika edaspidiste väljakutsete vältimiseks välja lülitada, mida ta ka koheselt tegi. Väärteoprotokolli talle ei koostatud. Kui kohale saabunud politsei kuulis XXXX majast välja kostuvat muusikat, siis see võis olla mõne muu korteri muusika. Majas on kaks püstakut ja püstakus on neli korterit. Seila Malleus märgib, et talle jääb arusaamatuks, miks 21.02.2016 väidetava rahurikkumise suhtes on L.K.teinud politseile avalduse alles 13.06.
  3. Avaldusele on ta märkinud, et rahurikkumine toimus 20.02.2016 kell 23.00, kuid tunnistajana ülekuulamisel 27.06.2016 on märkinud, et lärm lõppes peale südaööd. Seila Malleuse kaitsja vandeadvokaat Janar Urres esitas 17.10.2016 kohtule kaebuse täienduse, milles palub tühistada Seila Malleuse suhtes 15.08.2016 tehtud kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2780,16,005892, lõpetada väärteomenetlus VTMS § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 alusel ning jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Kaitsja on seisukohal, et

§ 262lg 1 järgi on karistatavad vaid need rikkumised, mis on toime pandud avalikus kohas, kuid Kor

S § 56 lg 2 reguleerib rikkumisi, mis pannakse toime mujal kui avalikus kohas. Kaebuse esitaja on veendumusel, et õiguslikult ei ole võimalik situatsioon, kus tuvastatakse, et isik tekitab müra mujal kui avalikus kohas, kuid teda karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks peeti ca kuus kuud pärast sündmuse aset leidmist 2 Seila Malleust väärteokorras karistada. Öörahu rikkumise väljakutsete puhul lahendatakse situatsioon sagedasti ilma väärteokaristust määramata. Täiendavalt palub kaebuse esitaja hinnata, kas ajavahemik kell 00.12-00.25, s.o 13 minutit, on piisavalt pikk aeg, et seda lugeda kestvalt häiriva müra tekitamiseks, mis on üheks KorS § 56 lg 2 sätestatud rikkumise eelduseks. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde ning palusid selle rahuldada. Kui kohus leiab, et muusika oli sedavõrd vali, et KorS § 56 nõuded on täidetud, siis palub kaitsja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. KorS § 56 lg 2 näeb erinormina ette ka muu kui avaliku koha. Lärmi tekitamise kestvuse osas tunnistajate ütlused lõimuvad. Rikkumine oli järjepidev ning oleks hämmastav, kui pärast politseipatrulli saabumist rikkumine jätkuks. 13 minutit on piisav ajavahemik, et rikkumine oleks toime pandud ja tagajärg saabunud. Selle aja jooksul ärkasid lapsed ja ei saanud magada teise korteri elanikud. Muusika oli kosta majast välja. Otstarbekusega lõpetamine on olukord, kus süü on tõendatud, kuid see ei tohi olla suur. Olukorras, kus menetlusalune isik ei ole süüd tunnistanud, ei saa kohtuväline menetleja sellist seisukohta võtta. II. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku Seila Malleuse kaebus on põhjendatud osaliselt. Kõigepealt märgib kohus, et asjaolu, et L.K.tegi avalduse rahu rikkumise kohta ligi 4 kuud pärast sündmuse toimumist, ei ole väärteomenetlust välistav asjaolu. Väärteo- ega kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette tähtaegu, millal saab süüteo toimepanemise kohta avalduse esitada. Menetluse alustamist välistavaks asjaoluks on süüteo aegumine.

§ 81

lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. 21.02.2016 toime pandud väärtegu ei ole käesolevaks ajaks aegunud. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 20.02.2016 vastu 21.02.2016 kuulas Seila Malleus X vallas X külas maja nr X korteris nr X muusikat. Vaidlus on selles, kas Seila Malleuse poolt kuulatav muusika oli lärmi tekitajaks, kas tegemist oli nii valju lärmiga, et see võis teisi häirida, kas tegemist oli kestva lärmiga ning kas lärmi tekitamine mujal kui avalikus kohas on kvalifitseeritav

§ 262järgi.

13.06.2016 esitas L.K.avalduse (tl 16) Lõuna prefektuurile selle kohta, et 20.02.2016 kell 23.00 rikuti X maakonnas X maja nr X korteris nr X öörahu. A.H.ja Seila Malleus panid muusika kõvasti mängima, karjusid ja hüppasid. Sündmust käisid fikseerimas politseinikud, kes ka kuulsid muusikat. Tunnistaja L.K.ütlustega on tõendatud, et nad elavad X majas nr X Seila Malleusega ühes püstakus. Tema korter on Seila Malleuse korteri all. Ööl vastu 21.02.2016 hakkas rahu 3 rikkumine juba enne kella

  1. Muusika oli vali, vahepeal keerati see vaiksemaks, siis jälle põhja. Bass oli alla kuulda. Ta helistas politseisse. Politsei saabus pärast kella 12 ning nad läks kohe teisele korrusele korter nr X ukse taha ja vestles terpikojas. Kui politsei oli nendega ära rääkinud, tuli politsei tema juurde ning ütles, et nad panevad muusika kinni. Kui politsei ära läks, siis panid nad muusikat kinni ja lahti. Tema pere sai rahulikult magama jääda alles tükk aega hiljem, sest uni oli häiritud. Lapsed ärkasid üles ning tema oli elukaaslasega üleval. 20.02.2016 patrullilehelt (tl 25-26) on näha, et väljakutse X külla majja nr X sai patrullitoimkond 21.02.2016 kell 00.12, kohale jõudis patrull kell 00.25 ning lahkus kell 00.
  2. Patrullitoimkonda kuulusid T.T., R.R. ja J.P. Kohus kuulas tunnistajana üle sündmuskohal käinud politseiniku T.T.. Tunnistaja sõnul oli tegemist lärmi väljakutsega, st rahurikkumisega X. Kuupäeva ta ei mäleta, oli veebruarikuu pärast kella 12 öösel. Pärast kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist kinnitas tunnistaja, et need kuupäevad ja kellaajad on õiged, s.o 21.02.2016 kell 00.12 said nad väljakutse, kohale jõudsid kell 00.
  3. Kui nad jõudsid kortermaja ette ja väljusid autost, oli kosta lärmi, mis oli muusika. Lärm lõppes, kui nad liikusid trepikoja poole. Avaldaja sõnul elas lärmi tekitaja teisel korrusel. Trepikojas enam lärmi kosta ei olnud. Nad koputasid korteri uksele ning seal tervitas neid naisterahvas, kellelt küsisid juhtunu asjaolusid. Isik eitas muusika kuulamist ja lärmamist, süüdistades väljakutse tegemises naabrit. Uksele ilmus ka alkoholijoobes ülemeelik ja provotseeriva käitumisega meesterahvas. Nad selgitasid naisterahvale ja meesterahvale, et sellisel kellaajal ei või lärmata ja muusikat kuulata. Paistis, et isikud said sellest aru. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et vali muusika tuli Seila Malleuse korterist aadressil XXXX. T.T. ütlused kinnitavad, et kohapeal ei onud neil kahtlust selles, millises korteris lärmi allikas oli. Nad liikusid trepikoja poole, kust tuli lärm. Tegemist ei olnud esimese korrusega ning oli aru saada, et lärm tuli teiselt korruselt. Seila Malleuse ütlused tõendavad, et nende maja on kahekordne ning tema püstakus on neli korterit. Teistes korterites hetkel elanikke ei ole. Seega ei saanud vali muusika tulla teistest samas trepikojas olevatest korteritest, kuna peale avaldaja L.K.ja Seila Malleuse pere seal teisi ei ela. Seega ei ole kahtlust, et muusika mängis Seila Malleuse korteris. Menetlusalune isik Seila Malleus ei eita, et ta kuulas 20.02.2016 vastu 21.02.2016 muusikat oma arvutist, kuid ta ei osanud arvata, et see võiks kedagi häirida. Muusika ei saanud tema hinnangul väga kõvasti olla, kuna ta kuulis teises toas olevaid pereliikmeid rääkimas. Ta sai aru, et on kedagi häirinud, kui saabus politsei. Politsei ei kuulnud samuti koridori muusikat ning enne, kui nad lahkusid, küsis ta, kas peab muusika kinni panema. Politsei soovitas, et selle võiks kinni panna. Sellist tegevust ei olnud nagu L.K.kirjelda. Magama läksid nad umbes kella 1 ajal. Asjaolu, et politseinik ei kuulnud muusikat enam trepikojas, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et see varem ei mänginud kõvasti. Tunnistaja T.T. ütlustest nähtuvalt lakkas muusika siis, kui nad trepikotta jõudsid. See pandi kas vaiksemaks või keerati kinni. Ei ole välistatud, et politsei autot nähti aknast ja seetõttu lõpetati valju muusika kuulamine.

§ 262lg 1 järgi karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Seila Malleusele on süüks arvatud Kor

S § 56 lõikes 2 toodud nõuete rikkumine, mille kohaselt mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. 4 Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna

§ 262

lg 1 järgi on karistatavad vaid need rikkumised, mis on toime pandud avalikus kohas. Varasema kohtupraktika kohaselt, mis oli enne korrakaitseseaduse vastuvõtmist, oli võimalik samuti avaliku korra rikkumisi toime panna mujal kui avalikus kohas, näiteks kodus. Selleks, et kvalifitseerida mitteavalikus kohas asetleidnud tegusid avaliku korra rikkumisena, tuli tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või, et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda. Seega oli võimalik avaliku korra rikkumisena käsitleda ka oma kodus muusika valju kuulamist juhul kui see häiris kõrvalisi isikuid. Sama põhimõte on praegu sõnastatud KorS § 56 lõikes 2, mis laiendab avalikus kohas käitumise üldnõudeid ka mitteavalikule kohale. Kohus leiab, et neil erandlikel juhtudel on võimalik isikuid vastutusele võtta

§ 262järgi käitumise üldnõute rikkumise eest, mis pandi toime mitteavalikus kohas.

Vali muusika mängis ööl vastu 21.02.2016, s.o vastu pühapäeva, mis on puhkepäevale eelnev öö. KorS § 56 lg 2 järgi on sellisel ajal ajavahemikus kella 00.00-st kuni 7.00-ni mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Valju muusika kuulamine on fikseeritud ajavahemikul 00.12 – 00.25, s.o ajal kui sellise müra tekitamine oli keelatud. T.T.ütlused tõendavad, et tegemist oli piisavalt valju muusikaga, nii et see võis teisi inimesi häirida. Kui nad politseiautost väljusid, oli muusika välja kuulda. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras, kus muusikat on kuulda toast õue, saab öelda, et tegemist on valju lärmiga, mis teisi isikuid häirib. Järgnevalt hindab kohus, kas väärteoprotokollis kajastatud ajavahemik, s.o väljakutsest kuni politseipatrulli saabumiseni, valju muusika kuulamine 13 minuti jooksul on käsitletav kestva tegevusena. L.K.sõnul oli muusika vali juba enne kella 12 öösel. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab muuhulgas seda, et kohus ei saa arvata menetlusalusele isikule süüks sellest ajavahemikust väljapoole jäävaid sündmusi, kas valju muusika kuulamine eelnes sellele või jätkus pärast politseinike lahkumist. Uuritud tõenditest on näha, et L.K.on teinud politseile väljakutse kell 00.

  1. Politseipatrull saabus sündmuskohale 00.
  2. T.T.sõnul kuulis ta muusikat politseibussist väljudes, kuid see lõppes kui nad liikusid trepikoja poole. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et valju muusika kuulamine leidis aset ajavahemikul 00.12 – 00.25, s.o 13 minutit. Kestvuse hindamiseks tuleb lähtuda lisaks ajafaktorile ka tekitatud lärmi häirivuse tasemest, selle intensiivsusest. Öisel ajal valju muusika kuulamine on tegevus, mis ilmselgelt häirib teisi asjasse mitte puutuvaid isikuid. See segab magama jäämist, võib äratada magajad, nii nagu ka käesoleval juhul L.K.pere puhul. Sellises situatsioonis on ka 13 minutit piisavalt pikk aeg, et hinnata seda kestvaks müra tekitamiseks. Reeglina eelneb politsei väljakutsumisele mingi periood, mille jooksul on vali muusika juba muutunud häirivaks, nii ka L.K.puhul. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Seila Malleus rikkus KorS § 56 lg 2 nõudeid ja tema tegu vastab

§ 262

lg 1 objektiivsele koosseisule.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et Seila Malleus on temale süüks arvatud teo toime pannud kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Lastes mängida valjul muusikal oma korteris öisel ajal pidi Seila Malleus vähemalt möönma, et see kostub ka väljapoole tema korterit ning see võib teisi maja elanikke häirida. 5 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja Seila Malleuse süüd välistavaid asjaolusid. III. Kohtu seisukoht karistuse osas Lõuna prefektuur karistas Seila Malleust

§ 262lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

Seila Malleuse kaitsja taotles muuhulgas ka väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Menetleja võib väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-120-13 ja nr 3-1-1-11-14). Kuigi väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriume, siis tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik vastata küsimusele, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9-07). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-12). Kohus leiab, et Seila Malleuse süü ei ole suur. Muusika kuulamine toimus väärteoprotokolli kohaselt üsna lühikese ajavahemiku jooksul ja vahetult pärast seda kellaaega, s.o peale südaööd, milleni nädalavahetusel on kõik elanikud teatud müra kohustatud taluma. Samuti puudub asjas avalik menetlushuvi. Seila Malleust ei ole varem väärteokorras selliste tegude eest karistatud. See on esimene talle süüks arvatud avaliku korra nõuete rikkumine, mis poolte arusaamade kohaselt leidis lahenduse samal ööl. Tunnistaja L.K.ütlustest nähtub, et pärast politseinike lahkumist pidi ta uuesti helistama, kui probleem jätkub. Seda ta ei teinud. Avalduse kirjutas ta hiljem seetõttu, et selliseid teod jätkusid hiljem. Seda tegu ei pidanud oluliseks rikkumiseks ka kohapeal käinud politseipatrull, kelle jaoks asi lahenes Seila Malleusele korrakaitseseaduse nõuete selgitamisega, kuna selleks ajaks enam muusika ei mänginud. Väärteomenetlust ei peetud vajalikuks alustada. VTMS § 31 lg 2 kohaselt ei pea vaid vähetähtsa väärteo korral väärteomenetlust alustama ja võib piirduda isiku suulise hoiatusega. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei ole menetlusaluse isiku süü suur ning puudub avalik menetlushuvi, on olemas alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. IV. Menetluskulud Kaitsja esitas kohtule taotluse menetluskulude 1179,50 eurot väljamõistmiseks. VTMS § 23 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 56 sätestatud alustel. 6 Kohus ei lõpeta väärteomenetlust eelviidatud alustel, mistõttu tuleb jätta kaitsja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et Seila Malleus on toime pannud

§ 262lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, jäävad menetluskulud tema kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.