← Eesti

2-12-16828/79

Obsah (6)§ 657§ 477§ 206§ 172§ 177§ 174

Tsiviilasi nr: 2-12-16828 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-12-16828 Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 187 lg 6). Asjaolud ja avalduse sisu

  1. Eestkostja VL (avaldaja) esitas 02.02.2016 Harju Maakohtule avalduse eestkostetava AK (K, puudutatud isik) nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovis osta puudutatud isikule kahetoalise korteri Tallinna linnas, Õismäe linnaosas turuhinnaga ca 45 000 eurot.
  2. Avalduse kohaselt oli puudutatud isikul varasid 60 192 eurot. Sellest summast laenas avaldaja iseendale 1500 eurot (tl 92), mistõttu oli avalduse esitamise seisuga puudutatud isiku pangakontol kokku 58 626,87 eurot (tl 91).
  3. Avalduse põhjenduste kohaselt viibib puudutatud isik hooldekeskuses. Hooldekeskuse tasu on 720,91 eurot ühes kuus. Lisaks kulub avaldajal ca 35 eurot kuus hooldekodu külastuseks. Puudutatud isiku sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus kokku 453,95 eurot. Seega tuleb puudutatud isiku varast kanda igakuiselt täiendavaid kulutusi summas 301,96 eurot.
  4. Avaldaja soov on puudutatud isiku vara suurendada. Selleks soovis avaldaja osta puudutatud isikule korteri ja üürida seda välja. Kahetoalise korteri minimaalne üürihind Mustamäe linnaosas on 250 eurot kuus. See on täiendav sissetulek, mille arvelt saaks osaliselt katta puudutatud isiku igakuiseid kulutusi. Olukorras, kus puudutatud isiku raha seisab pangakontol, kaotab puudutatud isik iga kuu 290,66 eurot oma varast. Eelmisel aastal oli inflatsioon 5,7 %.
  5. Laenatud summa maksis avaldaja puudutatud isikule tagasi 19.07.
  6. Puudutatud isikule määratud esindaja seisukoht
  7. Riigi õigusabi korras määratud esindaja avalduse rahuldamist ei toetanud. Puudutatud isik on oma eluga hooldekodus rahul. Kavandatav tehing pole põhjendatud, sest ei ole teada, millise vara avaldaja puudutatud isiku rahaliste vahendite eest osta kavatseb ja milliseid kulutusi see enne väljaüürimist eeldab. Avaldaja elab ise väljaspool Tallinna ning pole teada, kellega ja millistel tingimustel ta üüritehingu sõlmida plaanib. Eestkosteasutuse seisukoht
  8. 04.04.2016 esitatud arvamuses on Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) seisukohal, et avaldus kinnisasja ostmiseks pole põhjendatud.
  9. Eestkosteasutuse peaspetsialist vestles 31.03.2016 telefoni teel SA XXX hooldusosakonna juhatajaga, kes kinnitas, et puudutatud isik viibib jätkuvalt 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-12-16828 hooldekeskuses ning tema tervislik seisund ei võimalda koju naasmist või iseseisvat elamist. Eestkosteasutuse juristid vestlesid 31.03.2016 avaldajaga, kes kinnitas, et ta esitas avalduse ennekõike puudutatud isiku tütre UK initsiatiivil, mõeldes tema tuleviku peale.
  1. Avaldaja pole avalduses toonud välja konkreetset objekti. Samuti pole avaldaja toonud välja seda, kuidas vastaks uue korteri ostmine puudutatud isiku huvidele. Eestkosteasutuse juristidega vesteldes kinnitas avaldaja, et soovib osta puudutatud isikule korterit Mustamäe linnaossa, mitte Õismäele. Seega pole avalduse sisu üheselt selge. Puudutatud isiku 2 eestkostja seisukoht
  2. Puudutatud isiku 2 eestkostja TK andis oma 21.04.2016 arvamuses tehingu tegemiseks nõusoleku. Maakohtu määrus
  3. Harju Maakohus jättis avalduse 28.04.2016 kohtumäärusega rahuldamata.
  4. Maakohtu põhjenduste kohaselt pole kavandatav tehing praegustel asjaoludel põhjendatud. Korteri ostmine võiks tulla kõne alla, kui puudutatud isiku tervislik seisund märgatavalt paraneb. Praegu viibib puudutatud isik ööpäevaringsel hooldusteenusel XXX-s ning selle eest tasumiseks on vajalik raha. Puudutatud isik ei tuleks üksi elamisega toime.
  5. Puudutatud isiku vanaduspension on 413,04 eurot, sotsiaaltoetus 40,91 eurot. Seega on igakuised sissetulekud kokku 453,95 eurot. Igakuised kulud moodustavad kokku 755, 91 eurot, mistõttu tuleb kanda täiendavalt kulusid summas 301,96 eurot. Puudutatud isikul on hetkel varasid 58 626,87 eurot. Maakohtu hinnangul on olemasolevat raha vaja kasutada puudutatud isiku igapäevase heaolu tagamiseks, s.h hooldekoduga seonduva eest tasumiseks.
  6. Pole teada, milliseid kulutusi üüritav korter enne välja üürimist eeldab, millised kohustused tekivad üürileandjale seoses korteri üürimisega üürimise käigus jne. Avaldaja ise elab väljaspool Tallinna ning pole teada, kellega ja millistel tingimustel ta üüritehingu sõlmida kavatseb ja kuidas ta hakkab eestkostetava vara kasutamise üle teostama järelevalvet. Kohtu hinnangul üürihinnad hetkel pigem langevad.
  7. Maakohtu hinnangul on eestkostja esmane ülesanne kasutada puudutatud isiku vara heaperemehelikult ja vara säilitada. Uue vara soetamine peaks olema seotud eestkostetava otseste vajadustega. Eestkostetava tervis ei võimalda tal ilma ööpäevaringse kõrvalise abita toime tulla, samuti võib eestkostetava vara olla vajalik igapäevaste hädavajalike kulutuste katmiseks (täiendava tasu maksmiseks hooldekodu teenuste eest). Puudutatud isiku vahendite eest äririskiga seotud mistahes tehingu tegemine eestkostja poolt pole eestkostetava huvides ja väljub kohtu hinnangul ka 3
(6)Tsiviilasi nr: 2-12-16828 perekonnaseaduse (PKS) § 179 lg-s 1 märgitud eestkostja ülesannete piiridest. Mõistet “hoolitsus” (PKS § 179 lg 1 teine lause) tuleb mõista kitsendavalt ehk pigem olemasoleva eestkostetavale kuuluva vara säilitamisena ja vara säilitamiseks ja teenindamiseks vajalike kulutuste teostamisena. Määruskaebus
  1. Maakohtu määrusele esitas avaldaja määruskaebuse ning palus maakohtu määruse tühistada ja avaldus rahuldada.
  2. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja vastused põhinevad ekslikul väitel, et avaldaja soovib korterit osta selleks, et paigutada puudutatud isik sinna elama. Ka maakohtu järeldused põhinevad sellel arvamusel. Avaldaja soov ei ole võtta puudutatud isik hooldekodust ära, sest puudutatud isiku tervislik seisund seda ei võimalda.
  3. Avaldaja on pensionär ja tal on aega tegeleda ostetava korteri väljaüürimise ning sellega seonduvaga.
  4. Maakohus on jätnud küsimata arvamuse puudutatud isiku 2 eestkostjalt ja pole tema seisukohaga arvestanud. Avaldaja pole ka andnud nõusolekut asja kirjalikus menetluses lahendamiseks ja ootas, et kohus ta üle kuulaks.
  5. Puudutatud isiku kontol olev vara väheneb 5,7% aastas. On üldtuntud tõsiasi, et kinnisvara turg läheb tõusvas joones. Kahetoalise korteri ostuga jääks puudutatud isikule piisavalt vabu vahendeid, et maksta ära hooldekodu igakuised tasud ning katta muud kulud. Menetluse edasine käik
  6. Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  7. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  8. Puudutatud isiku 2 eestkostja määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
  9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  10. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659). 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-12-16828 26. Kolleegiumi hinnangul pole maakohus määruse tegemisel menetlusõiguse norme rikkunud. Asjaolu, et maakohus ei korraldanud avalduse lahendamiseks kohtuistungit, on maakohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus, mis tuleneb

§ 477lg-st 2.

Avaldaja pole taotlenud kohtult enda ärakuulamist. Konkreetsel juhul ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest ja määruskaebusest, milline informatsioon jäi avaldajal istungi korraldamata jätmise tõttu kohtule avaldamata. 27. Ekslik on avaldaja seisukoht, et maakohus pole puudutatud isiku 2 eestkostja seisukohta küsinud ega sellega arvestanud. Maakohus on küsinud puudutatud isiku 2 eestkostja seisukohta 28.03.2016 kohtumäärusega ning puudutatud isiku 2 eestkostja on esitanud maakohtule 22.04.2016 vastuse, milles märgib, et on tehingu tegemisega nõus. Kohtul tuleb otsustuse tegemisel arvestada kõikide tsiviilasjas kogutud tõenditega kogumis. Seega asjaolu, et puudutatud isiku 2 eestkostja andis tehinguks nõusoleku, ei kohustanud maakohut avaldaja taotlust rahuldama.

§ 477

lg 5 kohaselt pole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Avaldaja väide, et kinnisvara turg areneb tõusvas joones, ei ole avalduse rahuldamise aluseks. See, kas tehing on puudutatud isiku huvides, sõltub konkreetse tehingu tingimustest. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et esitatud kujul pole avaldus põhjendatud. Pole üheselt selge, millise korteri ostmiseks taotleb avaldaja kohtu nõusolekut, kas ja mis tingimustel toimuks selle korteri väljaüürimine ning kas ja milliseid kulutusi see puudutatud isikule kaasa tooks. Avaldaja on jätnud arvestamata, et korteril on ka ülalpidamiskulud ning kui korter üüritakse välja, tuleb üürituludelt tasuda tulumaksu. Omanikuna oleks eestkostetaval korteriomandi säilitamise ja korrashoiukohustus, mis toob kaasa igakuiseid rahalisi väljaminekuid.
  2. See, et avaldaja on taotluse esitanud vaid puudutatud isiku parimatest huvidest lähtuvalt ning see, et avaldaja on makroökonoomika analüütik, ei ole samuti tehinguks nõusoleku andmise aluseks. Eestkostjal tulebki kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning käituda sellest lähtuvalt (PKS § 206 lg 1). Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (

§ 206lg 1 teine lause).

30. Nõusoleku andmise otsustamisel tuleb kohtul hinnata, kas tehing on eestkostetava huvides või võib tema huve kahjustada. Seega pole ka küsimus eestkostetava pärandvara koosseisust praegusel juhul relevantne. Määrava tähendusega on eelkõige eestkostetava praegune ülalpidamine ning temale vajaliku hoolduse ja ravi kindlustamine. Kolleegium nõustub maakohtuga, et uue kinnisasja soetamiseks nõusoleku andmine PKS § 187 lg 1 p 4 mõttes võib tulla kõne alla eelkõige olukorras, kus uue vara soetamine on otseselt seotud puudutatud isiku vajadustega. 31.

§ 172esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatut arvestades, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud puudutatud isikule riigi 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-12-16828 õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 174lg 4).

32. Seoses kohtuniku Imbi Sidok-Toomsalu korralisel puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ele Liiv. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.