lg 2 p 1, § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2, § 3314 ja § 199 lg 2 p 9 järgi üldmenetluses Süüdistatav Mihhail Konstantinov, isikukood: 37504196516; xxxxx. Kriminaalkorras karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 10.12.2010.a otsusega
Tõkend vahistamine ning viibib eelvangistuses alates 16.10.2015.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306,§ 311, § 313, § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Mihhail Konstantinov
lg 2 p 1 ja § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2 järgi ning
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 1 1-15-10843 Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Mihhail Konstantinovilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel (aktid nr 15E-GE1490, nr 15ELäI0055 ja nr 15E-LäI0053) tekkinud kulu
lg 2 p 1 ja
lg 2 p 6 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise ja inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise katse isiku poolt, kes on varem toime pannud
9.peatükis
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o karistusjärgse käitumiskontrolli kohustuste rikkumine. Samuti süüdistatakse Mihhail Konstantinovi selles, et tema, olles isikuks, kes on 25.05.2015.a ja 27.08.2015.a toime pannud väheolulise varavastase süüteo, 08.09.2015.a kella 16:05 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressilt x x avatud ukse kaudu sisenedes neljandast trepikojast K. P. kuuluva lukustamata jalgratta ,,Marine“ väärtusega 600 eurot. Oma sellise tegevusega pani Mihhail Konstantinov toime
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise võõra vallasvara äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Mihhail Konstantinov tunnistas end kohtus süüdistuses
järgi süüdi, kuid teistes talle esitatud süüdistustes ta end süüdi ei tunnistanud. Jalgratta varguse kohta selgitas süüdistatav esmalt kohtus, et talle pakuti seda sõitmiseks ning hiljem väitis, et ta leidis jalgratta. Süüdistuse
lg 2 p 1 ja § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2 kohta selgitas süüdistatav, et kirjeldatud tegu ei ole ta toime pannud ja kannatanu korteris ta viibinud ei ole. Süüdistatava kaitsja leidis kohtus, et süüdistus
Kaitsja leidis, et süüdistus
lg 2 p 9 järgi ei ole tõendatud, sest fakt, et varastatud ratas saadi kätte Mihhail Konstantinovi käest ei tõenda veel, et ta selle ka varastas. Samuti leidis kaitsja, et süüdistus
Kaitsja leidis, et isegi juhul kui süüdistusaktis kirjeldatud sündmus leidis aset, siis ei ole see kvalifitseeritav
Kuna kannatanu avas ise süüdistatavale akna, siis ei ole põhjust rääkida sissetungist eluruumi. Samuti leidis kaitsja, et väidetavat tegevust ei ole võimalik kvalifitseerida vägistamiskatsena, kuna süüdistatav vabatahtlikult loobus kuriteo toimepanemisest. Kaitsja hinnangul oleks kohasem kvalifikatsioon kehaline väärkohtlemine. Samas toetas kaitsja süüdistatava seisukohta, et ta ei ole kannatanu korteris süüdistusaktis väidetud ajal viibinud. Kannatanu L. T. jäi kohtus selle juurde, et süüdistatav tungis tema eluruumi ja püüdis teda vägistada. Kannatanu K. P. kohtuistungitel ei osalenud, kuna kartis süüdistatava kättemaksu. Seetõttu taotles prokurör KrMS § 291 lg 3 alusel kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina vastu võtmist. Kaitsja nõustus esitatud taotlusega. Eeltoodust tulenevalt kannatanu kohtus ütlusi ei andnud, vaid kohus võttis tõendina vastu kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Mihhail Konstantinovi süüdi tunnistamist
lg 2 p 1 ja § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2 järgi ning tema karistamist 8-aastase vangistusega. Samuti M. Konstantinovi süüdi tunnistamist
lg 2 p 9 järgi ning karistamist 2-kuulise vangistusega ning süüdi tunnistamist
järgi ning karistamist 5-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel taotles prokurör liitkaristuseks 8 aastat vangistust, millest arvata kantuks eelvangistuses viibitud aeg 08.09 – 10.09.2015.a ning karistuse kandmise algust arvata alates 16.10.2015.a. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Süüdistus
lg 2 p 1 ja § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2 järgi
lg 2 p 1 järgi on karistatav ebaseaduslik tungimine valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi.
lg 2 p 6 sätestab, et vägistamise toime panemine isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, on karistatav kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistusakti kohaselt heidetakse Mihhail Konstantinovile ette valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslikku tungimist ja inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise katset isiku poolt, kes on varem toime pannud
9.peatükis 7.jaos sätestatud kuriteo. M. Konstantinov end nimetatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning selgitas kohtus, et kannatanu korteris ta viibinud ei ole, mistõttu ei ole saanud ta ka vägistamiskatset toime panna. Kannatanu selgitas kohtus, et 11.10.2015.a õhtul sisenes süüdistatav läbi köögiakna tema korterisse. Seejärel viis süüdistatav ta vägivalda kasutades magamistuppa, kus püüdis vägivalda kasutades ja tahte vastaselt astuda temaga suguühendusse. Täpsemalt kirjeldas kannatanu sündmuste käiku järgnevalt. 11.10.2015.a õhtul koputas süüdistatav tema köögi aknale, mille ta avas. Kannatanu täpselt ei mäletanud, mida süüdistatav küsis, kuid ta andis süüdistatavale soovitu tikud vms. Seejärel ütles kannatanu, et paneb akna kinni, kuna soovib ennast pesta. Veidi aja pärast koputas süüdistatav uuesti, kannatanu avas akna, kuid ei mäletanud, mida süüdistatav soovis. Taaskord ütles kannatanu, et paneb akna kinni, sest soovib end pesta. Kannatanu lükkas akna kinni, kuid ei ta ei jõudnud veel akent lukustada, kui süüdistatav lükkas akna lahti ja sisenes akna kaudu korterisse. Seejärel viis süüdistatav kannatanu vägivalda kasutades magamistuppa, kannatanu püüdis süüdistatavat takistada uksepiidast kinni hoidmisega. Magamistuppa jõudes lükkas süüdistatav kannatanu voodile. Seejärel püüdis süüdistatav kannatanuga viimase tahte vastaselt ja vägivalda kasutades, sh kägistades, astuda suguühendusse. Kannatanu selgitas, et ta rabeles ja karjus, kuid süüdistatav peksis teda vastu põski ning püüdis padjaga lämmatada. Ühel hetkel aga süüdistatav lõpetas oma tegevuse ja lahkus ning võttis kannatanu telefoni. Kannatanu hinnangul lõpetas süüdistatav oma tegevuse seetõttu, et ta karjus ja rabeles ning süüdistataval ei 4 1-15-10843 tekkinud erektsiooni. Samuti võis süüdistatav oma tegevuse lõpetada ka seetõttu, et kannatanu teeskles lämbumise tagajärjel n.-ö. surnut. M. Konstantinov võis sellest ehmuda ning põgenes sündmuskohalt. Seega esineb vastuolu süüdistatava ja kannatanu ütlustes, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Antud juhul ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ütlustes, sest neid kinnitavad teised kriminaalmenetluse käigus ja kohtus uuritud tõendid. Samuti puudub eakal kannatanul igasugune huvi anda teise isiku kohta ebatõepäraseid ja süüstavaid ütlusi. Politseiametnik T. S. selgitas kohtus, et 12.10.2015.a kella ühe paiku saabus väljakutse, et x, x üritati vägistada. Sündmuskohal olev meesterahvas väitis, et naisterahvast püüti vägistada ning seda tegi mees, kelle perekonnanimi on Konstantinov. Seejärel kannatanu kinnitas eelnevat ning kirjeldas, mis oli eelmine päev juhtunud. Meesterahvas olevat sisenenud köögi akna kaudu korterisse ja seejärel tahte vastaselt ja vägivalda kasutades püüdnud astuda kannatanuga suguühtesse. Kannatanu selgitas tunnistajale, et väljakutse tegi ta alles seetõttu järgmisel päeval, kuna süüdistatav võttis talt telefoni ära, mis hiljem leiti küll kuskilt köögist, kui see helisema hakkas. Seega on tunnistaja kohtus kinnitanud, et kannatanu pärast sündmusi esimesel võimalusel, olles veel ilmselgelt juhtunu mõju all, on talle kirjeldatud sissetungimist ja vägistamiskatset. Tunnistaja V. T. selgitas kohtus, et kannatanu on tema ämm. 12.10.2015.a hommikul läksid nende elukohast mööda ämma naabrid, kes teatasid, et midagi on ämmaga juhtunud ja ta ei saa helistada, kuna tal ei ole telefoni. Seejärel tunnistaja tütar G. läks kannatanu juurde, kust helistas tunnistajale ja kutsus ta kohale. Tütar seletas tunnistajale, et keegi ronis öösel kannatanu aknast sisse ja püüdis kannatanut kägistada ning vägistada. Tunnistaja selgituste kohaselt olevat ämma vägistanud Miša. nimeline mees. Samuti selgitas tunnistaja, et Miša on vene keeles lühend Mihhail. Nimetatu viitab selgelt Mihhail Konstantinovile. Tunnistaja A. T. selgitas kohtus, et kannatanu on tema ema. Tunnistaja viibis 11.10 vastu 12.10.2015.a aadressil x, x ülemisel korrusel naabrite juures, kellele viis kala ja jõi nendega õlut. Tunnistaja midagi erilist tol õhtul ei märganud. Tunnistaja lahkus x pimedas. Koju jõudis tunnistaja umbes 10 paiku. Järgmisel päeval tuli naaber, kes ütles, et tema emaga juhtus midagi. Seejärel läks tunnistaja ema juurde. Ema selgitas tunnistajale, et keegi püüdis teda vägistada, mis peale kutsus tunnistaja politsei. Isikuna, kes püüdis tema ema vägistada, tuvastas tunnistaja kohtusaalis Mihhail Konstantinovi. Süüdistatav viibis tunnistaja selgituste kohaselt eelmisel päeval temaga samas seltskonnas. Kohtueelses menetluses andis tunnistajana ütlusi ka G. T., kes viibis kohtuistungi toimumise ajal haiglas. Seetõttu esitas prokurör KrMS § 291 lg 3 alusel taotluse tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina vastuvõtmiseks. Kaitsja nõustus esitatud taotlusega. Kohus leiab, et antud juhul on täidetud KrMS § 291 lg-s 3 sätestatud eeldused isiku varasemate ütluste vastuvõtmiseks tõendina. Kohus on seisukohal, et ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses, kohtumenetluse pool (prokurör) on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ning tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväited (kaitsja nõustus taotlusega). Seega võttis kohus tõendina vastu tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja G. T. kohtueelses menetluses antud ütlustest (t.l 167-168) nähtub, et paar nädalat tagasi enne ütluste andmist (ütluste andmine toimus 03.11.2015.a) oli ta enda elukohas x, x ning kuulis umbes kella 11.00 ajal, et vanemad (V. ja A. T.) rääkisid sellest, et vanaemaga (kannatanu) juhtus midagi. Tunnistaja sõitis seejärel jalgrattaga kannatanu juurde. Kohale jõudes selgitas kannatanu tunnistajale, et meesterahvas oli talle akna kaudu tuppa roninud ning vägivaldselt magamistuppa viinud. Magamistoas võttis mees kannatanul kurgust kinni ja pani kannatanule padja näole, misjärel hakkas mees kannatanut peaaegu vägistama. Tunnistaja sõnul kannatanu talle vägistamiskatset täpsemalt ei kirjeldanud. Veidi hiljem aga mees jooksis mingil põhjusel minema. Samuti selgitas kannatanu tunnistajale, et meesterahvas võttis ta telefoni ära. Seejärel helistas 5 1-15-10843 tunnistaja kannatanu telefoninumbrile ning nad kuulsid, et telefon heliseb köögis, mille järgi leiti kannatanu telefoni köögikapist. Tunnistaja ei teadnud, kes oli see mees, kes aknast sisse ronis ja kannatanut vägistada üritas. Kohtus andis tunnistajana ütlusi ka N. G.. Tunnistaja on x ühe korteri omanik ning kannatanu naaber. Tunnistaja selgitas, et 12.10.2015.a viis ta kannatanule kõrvitsat ning kannatanu hakkas rääkima eelmisel õhtul toimunud sündmustest. Kannatanu selgitas tunnistajale, et Miša koputas tema aknale ja siis ronis see Miša aknast sisse. Meesterahvas hakkas seejärel kannatanut tuppa ja voodisse lükkama ning pani padja näole. Kannatanu ütles tunnistajale, et ta kriimustas seda meest ja karjus. Järsku Miša põgenes ning võttis kannatanu mobiiltelefoni. Kannatanu püüdis tunnistaja telefoniga helistada poja naisele, kuid keegi ei vastanud. Seejärel selgitas tunnistaja, et kuna ta teadis, kus kannatanu poeg elab, siis lubas ta kannatanule, et läheb tema poja juurde ning räägib juhtunust. Tunnistaja O. K. selgitas, et kannatanu rääkis talle, et süüdistatav olevat teda vägistanud ja telefoni ära võtnud. Eelnevatest tunnistajate ütlustest tuleneb, et kannatanu on järjepidevalt erinevatele isikutele kinnitanud, et meesterahvas ronis akna kaudu sisse ning seejärel vägivalda kasutades püüdis astuda tahte vastaselt temaga suguühendusse. Kannatanu selgitused erinevatele tunnistajatele on järjepidevalt samad ning tunnistajate ütlustes puudub vastuolu. See aga annab kinnitust sellest, et kannatanu kirjeldatu leidis ka tegelikult aset. Vastasel juhul oleks tõenäoline, et tunnistajate ütlustes oleks mõningane vastuolu. Kannatanu on juhtunust rääkinud mitmetele inimestele, mistõttu oleks tõenäoline, et valeütluste korral, arvestades siinjuures ka kannatanu vanust, ei oleks kannatanu suutnud järjepidevalt erinevatele inimestele sama kinnitada ning oleks kuskil n.-ö. vea teinud ning ütlustes oleks tekkinud vastuolu. Eelkirjeldatut käesoleval juhul aga juhtunud ei ole, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses. Kohtus andis tunnistajana ütlusi ka A. T., kes selgitas, et süüdistatava venna korter asub tema korteri all. Tunnistaja selgitas, et A. T. ning O. ja Mihhail Konstantinov viibisid tema korteris ning lahkusid koos öösel kell üks. Hommikul tuli tema juurde O. K., kes ütles, et Mihhail olevat all korrusel elava kannatanu ära vägistanud ja talt telefoni ära võtnud. Mihhail olevat aknast sisse roninud, kuid täpsemalt tunnistaja ei teadnud, mis juhtus. Õhtu jooksul olevat Mihhail ühe korra korterist väljas tualetis käinud, kuid kohe tagasi tulnud. Tunnistaja selgituste kohaselt tarbiti õhtul kanget õlut. Tunnistaja S. P. selgitas kohutus, et 11.10.2015.a tarbiti koos Mihhail ja O. K. ning A. T. õlut. Alkoholi tarbiti alates päevast kuni kella kaheni öösel. Mihhail olevat lahkunud kella ühe-kahe ajal. Tunnistaja väitis, et keegi korterist väljas ei käinud, kui siis ainult suitsetamas. Allkorrusel toimunud sündmustest sai ta teada järgmisel päeval politsei saabudes, kes ütles, et nad (S. P. ja A. T.) on tunnistajad. Tunnistaja eelmisel päeval midagi ebatavalist ei kuulunud ega märganud. Tunnistaja O. K. selgitas kohtus, et süüdistatav on tema vend. Tunnistaja selgitas, et kannatanu rääkis talle, et süüdistatav olevat teda vägistanud ja telefoni ära võtnud. Tunnistaja ütles, et ta on Mihhail Konstantinoviga juhtunust rääkinud. Prokuröri küsimisele, et kas süüdistatav ütles tunnistajale, kuhu ta kannatanu telefoni pani, vastas tunnistaja ei. Seejärel tuletas prokurör tunnistajale meelde kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis peale prokurör küsis, et kas kohtueelses menetluses antud ütlused vastavad tõele. Eelnevale vastuseks ütles tunnistaja, et ta (süüdistatav) hüppas aknast välja ja jooksis ära. O. K. ütlustest järeldub, et ta on süüdistatavaga juhtunust rääkinud ning süüdistatav on talle tunnistanud kannatanu korteris viibimist, sest vastasel juhul ei oleks tunnistaja saanud kohtus anda vastavaid ütlusi ega oleks teadnud, et süüdistatav hüppas aknast välja ja jooksis ära. Süüdistatav Mihhail Konstantinov selgitas kohtus, et 11.10.2015.a tarbiti alkoholi juba päeval. Süüdistatav käis korduvalt poes alkoholi juurde toomas. Hiljem lisandus seltskonda (süüdistatav, x, S. P. ja A. T.) A. T.. Süüdistatav lahkus koos A. T. umbes kella kahe paiku öösel. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud, samas ei osanud ta ka selgitada, et miks üks eakas naine peaks tema 6 1-15-10843 kohta andma valeütlusi. Süüdistatav väitis, et kannatanu korteris ta viibinud ei ole. Süüdistatava sõnade kohaselt kandis ta 11.10.2015.a musta oranži nokaga mütsi. Tunnistajate ja kannatanu ütlustes on vastuolu selles osas, millal süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu võis toimuda. Kannatanu on väitnud, et kell kümme õhtul. A. T. kinnitas, et lahkus x umbes kümne paiku õhtul. Seda, et A. T. lahkus koos Mihhail Konstantinoviga, on kinnitanud ka A. T.. Ka süüdistatav kinnitas, et lahkus koos A. T.. Tunnistajad A. T. ja S. P. väitsid kohtus, et süüdistatav lahkus kella ühe-kahe ajal öösel. On eluliselt usutav, et isikud, kes tarbivad koos pikema aja vältel ja suures koguses alkoholi (11.10.2015.a hakati alkoholi tarbima juba päeval ning süüdistatav käis korduvalt poes alkoholi juurde toomas), ei ole nad võimelised konkreetselt ja kellajaliselt märkama kes, kuhu, millal ja kellega seltskonnast lahkub. Samuti ei ole välistatud, et tunnistajad ei taha peo kulgemise ja lõpuaja osas päris üheseid ja täpseid selgitusi anda ka seetõttu, et ise ka täpselt ei mäletata, mis juhtus. Samas arvestades, et tunnistajad on siiski kinnitanud A. T. ja Mihhail Konstantinovi koos lahkumist, A. T. ütles, et ta jõudis koju umbes 10 ajal õhtul, ning kannatanu on väitnud, et sissetungimisega vägistamiskatse toimus kella kümne paiku õhtul, siis peab kohus usutavaks ja tõenäoliseks, et süüdistusaktis kirjeldatud sündmuseid said toimuda kannatanu väidetud kella ajal, s.o. u 21.30 – 22.00 vahelisel ajal. Hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvestisest ja selle vaatlusprotokollist (t.l 35-41) tuleneb, et 12.10.2015.a kell 12:41:51 ja 13:01:29 on helistatud hädaabinumbrile 112 numbrilt x. Esimeses kõnes teatati, et eelmisel õhtul üritas keegi x x vanaema vägistada. Teises kõnes selgitab häirekeskuse töötaja, et sündmuskohale on saadetud politsei. Seega hädaabinumbrile tehtud kõne haakub kannatanu ütlustega selle kohta, et tema suhtes pandi toime kuritegu. Patrullilehelt (t.l 33-34) nähtub, et 12.10.2015.a kell 13:07 on tehtud väljakutse aadressile x, kus eile üritas asotsiaal vanaema vägistada. Kannatanuna on märgitud L. T. ja vägistajana Mihhail Konstantinov, kes oli korterisse tunginud läbi akna. Enne vägistamiskatset oli M. Konstantinov joonud koos O. K., S. P. ja A. T.. Seega järjekordne tõend kinnitab kannatanu ütlusi. Kannatanu ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll 12.10.2015.a (t.l 21-32). Protokolli juures olevad fotod kinnitavad, et kannatanu poolt kirjeldatud juhtumite toimumine tema poolt märgitud kohtades ja viisil oli võimalik, kuivõrd kannatanu ütlused kohapealsete olude ning vaatlusprotokolliga tuvastatu vahel ei ole vastuolus. Nimetatud asjaolu kinnitab kannatanu poolt antud ütluste tõepärasust. Lisaks on vaatlusprotokolliga tuvastatud, et x magamistoast on laua ja voodi vahelt põrandalt leitud musta värvi nokamüts. Leitud mütsi kohta on koostatud ka 24.11.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll (t.l 66-69) Kannatanu korterist leitud mustale nokamütsile teostati DNA ekspertiis (t.l 59-65). Ekspert tuvastas, et leitud nokamütsil on enam kui ühelt isikult pärit DNA-profiilid. Nokamütsi noka alt võetud proovist on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Mihhail Konstantinovi DNA profiiliga. Mihhail Konstantinovi DNA profiili esinemissagedus on 5.6*10-20. Nimetatud DNA-profiil esineb eestlaste populatsiooni statistiliselt ühel inimesel 1.8*1019 inimese kohta. Seega on kannatanu korterist leitud nokamütsilt tuvastatud süüdistatava DNA. Kuna müts leiti kannatanu korterist, siis tähendab see seda, et M. Konstantinov on nimetatud nokamütsi kandnud ja ta peab olema viibinud L. T. korteris. Eelnevaga on ümber lükatud süüdistatava väide, et ta ei ole kannatanu korteris viibinud. Vastasel juhul ei oleks korterist leitud süüdistatava DNA-ga nokamütsi. Ka kannatanu selgitas kohtus, et enne lahkumist otsis süüdistatav oma mütsi, kuid ei leidnud seda. Samuti süüdistatav ise kinnitas kohtus, et kandis 11.10.2015.a nokamütsi. Seega DNA-ekspertiis kinnitab, et M. Konstantinov viibis 11.10.2015.a kannatanu korteris. Süüdistatavale teostati tervisekahjustuste kindlakstegemiseks ekspertiis (t.l 42-46). Ekspert on jõudnud järeldusele, et M. Konstantinovil esinevad nahakriimustused- ja marrastused näol, marrastused paremal säärel ning paremas ja vasakus peopesas. Vigastused võivad eksperdi hinnangul olla saadud 11.10.2015.a. Kriimustused on ilmselt saadud küüntega küünistamisest, marrastused peopesades ja säärel võivad olla saadud marrasknaha eemaldumisel naha hõõrdumisel vastu karedat pinda ning vasakul pool näol paikneva kolme nahamarrastuse tekkemehhanism 7 1-15-10843 polnud määratav. Eelnevast järeldub, et eksperdiarvamus läheb kokku kannatanu selgitustega selle kohta, et enesekaitseks ta kriimustas süüdistatavat ja hakkas talle vastu. Ka kannatanule teostati tervisekahjustuste kindlakstegemiseks ekspertiis (t.l 47-50). Ekspert on sedastanud, et L. T. on nahaalune verevalum paremal pool kaela alumises kolmandikus ees- ja külgpinna vahelisel alal. Eksperdi hinnangul võib tervisekahjustus olla saadud 11.10.2015.a. Vigastused on eksperdi hinnangul saadud tömbi vägivalla toimel. On võimalik, et vigastused on tekkinud surumisest/rõhumisest sõrmedega kaelale. Ekspert vigastusi suguelundite piirkonnas ei sedastanud. Ekspertarvamusega on leidnud kinnitust, et L. T. suhtes kasutati vägivalda kannatanu kirjeldatud viisil, s.o püüti teda vastupanu mahasurumise eesmärgil kägistada ning padjaga lämmatada. Lisaks ekspertiisile teostati kannatanule kohtuarstlik läbivaatus. Isiku kohtuarstliku läbivaatuse protokollist (t.l 51-53) nähtub, et kannatanu on kohtuarst-eksperdile öelnud, et temaga üritati astuda suguühendusse, kuid see ei õnnestunud. Kohtuarst-ekspert günekoloogilisi leide ei tuvastanud. Teiste tervisekahjustuste kohta nähtub protokollist, et kannatanut kägistati kaelast, pandi käsi ja padi suu peale. Kannatanu tõmbas süüdistataval küüntega näo veriseks. Süüdistatav tuli kannatanule peale ja tahtis vahekorda astuda, aga kuna „ei seisnud“, siis hakkas kägistama, jättis järgi pärast kannatanu teadvusetuse teesklemist ja läks läbi akna välja. Kannatanu selgitused toimunu kohta on ka kohtuarst-eksperdile olnud samasugused ja järjepidevad nagu tunnistajatelegi. Samuti andis kannatanu samasuguse sündmuse kirjelduse kohtulikul uurimisel. Mihhail Konstantinovi läbivaatusel 16.10.2015.a (t.l 54-58) on tuvastatud vigastused näo piirkonnas. Seega M. Konstantinovi läbivaatusel tuvastatud vigastused taaskord kattuvad kannatanu selgitustega selle kohta, et ta küünistas süüdistatavat näost. Kõige eelnevaga on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist ja vastuvaidlematud tõendamist, et 11.10.2015.a sisenes süüdistatav akna kaudu kannatanu korterisse, misjärel vägivalda kasutades ja kannatanu tahte vastaselt püüdis temaga astuda suguühtesse. Kvalifitseerimaks korterisse sisenemist
Konstantinov sisenes L. T. eluruumi tema tahte vastasel. Vaidlust ei ole selles, et x, x asuv korter on kannatanu eluruum. Traditsiooniliselt peetakse sissetungimiseks sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks (nt avatud teise korruse akna kaudu, sest see ei ole kavandatud elamusse sisenemise kohaks, RKKK 3-1-1-25-01), kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitse ülesanne.1 Kannatanu on järjepidevalt selgitanud, et süüdistatav sisenes aknast, kui kannatanu soovis akent sulgeda, millest järeldub, et kannatanu ei soovinud, et süüdistatav siseneks tema eluruumi. Kannatanu muud ütlused on kooskõlas teiste asitõenditega. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodest (t.l. 27), et kannatanu köögiakna all olev lillepeenar on tallatud. Aken ei ole ettenähtud sisenemiseks. Aknal on kaitseülesanne hoone suhtes. Mihhail Konstantinovi eesmärgiks oli kannatanu eluruumi sisenemine, sõltumata kannatanu tahtest. Eluruumi sisenemisega realiseeris süüdistatav oma eesmärgi. Eelnevaga on tuvastatud, et eluruumi sisenemine toimus kavatsetult. Seega leiab kohus, et süüdistatava akna kaudu eluruumi sisenemine kannatanu tahte vastaselt on tõendatud. Lisaks heidetakse süüdistatavale ette
Kvalifitseerimaks tegu
Konstantinov on ka varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Mihhail Konstantinov on Pärnu Maakohtu 10.12.2010.a otsusega (t.l 127-135) süüdimõistetud
Seega esineb M. Konstantinovil eriline isikutunnus, mis võimaldaks tegu kvalifitseerida
Süüdistusakti kohaselt jäi antud juhul vägistamine katse staadiumisse. Erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost alustatakse süüteokatse koosseisu tuvastamist mitte objektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, vaid subjektiivsetest tunnustest (RKKK 3-1-1-55-09 p 24, 3-1-1-68-11 p 13, Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne 2015.a, lk 696 1 8 1-15-10843 3-1-1-41-14 p 12). Katse üle ei saa otsustada enne, kui on teada, millist tegu toimepanija plaanis (teoplaan), ehk kindlaks tehtud toimepanija tahtlus. Alles seejärel saab tuvastada süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.2 Isikut saab süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (RKKK 3-1-1-68-11 p 11). Süüteokatse subjektiivseks küljeks piisab, kui isik pidas kaudse tahtluse tasemel vähemalt võimalikuks, et tema teo tagajärjel võib realiseeruda süüteokoosseis. Süüteokatse koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub süüteo vahetu alustamine toimepanija poolt. Viimane moodustabki süüteokatse objektiivse koosseisu ainsa tunnuse (RKKK 3-1-1-55-09 p 26; 3-1-1-41-14 p 12). Eelöeldust tulenevalt on antud juhul vajalik tuvastada, mis oli süüdistatava eesmärk ehk mida ta n.-ö. soovis ning kas ta alustas soovitu elluviimist. Kannatanu on kohtus selgitanud, et küll ta siis keeras mu jalgu nii ja naa ja ülesse ja sedasi ja ma karjusin nii kuidas jõudsin. [...] No eks ta sättis seda oma peenist. […] No ikka sinna toppida, kus teda pannakse. Samuti on kannatanu kirjeldanud süüdistatava poolt vägivalla kasutamist, mille tõenduseks on tuvastatud kehavigastused nii kannatanul kui ka süüdistataval, kellele kannatanu osutas vastupanu. Hinnates kannatanu ütlusi ja teisi tõendeid kogumis, siis on selgelt tuvastatav, et süüdistatava eesmärgiks oli kannatanuga suguühtesse astumine kannatanu tahte vastaselt. Seega süüdistatava sooviks ja eesmärgiks oli realiseerida
Süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Eelnevaga on tuvastatud isiku teos kavatsetus. Süüdistatav alustas süüteo toimepanemist. Süüdistatav viis kannatanu vägivalda kasutades magamistuppa, lükkas ta voodile ning vägivalda kasutades püüdis astuda kannatanuga suguühtesse. M. Konstantinovi tahtest mitteolenevatel põhjustel jäi kuritegu lõpule viimata. Süütegu jäi kohtu hinnangul lõpule viimata eelkõige seetõttu, et kannatanu rabeles ja võitles vastu, mh kannatanu sõnade kohaselt teeskles ka n.-ö. surnut ning süüdistataval ei tekkinud erektsiooni. Süüteokatse realiseerumisel ei oma kohtu hinnangul tähtust asjaolu, et süüdistataval väidetavalt ei tekkinud erektsiooni. Süüdistatav väljendas oma tegevusega oma selget tahet ja eesmärki astuda kannatanuga suguühendusse. Asjaolu, et süüdistatava organ n.-ö. keeldus koostööst, ei välista süüteokatse realiseerumist. Kaitsja leidis kohtus, et antud juhul on kohane rääkida süüteokatsest loobumisest. Kohus märgitud kaitsja seisukohaga ei nõustu.
sätestab, et isik vabaneb süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest ühel käesolevas seadustiku §-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudel. Kohtu hinnangul ei esine
lg-s 1 sätetatud eeldusi, mis võimaldaks katse kvalifitseerida süüteokatsest loobumisena. Kohus on seisukohal, et süütegu jäi katse staadiumisse süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, s.t. eelkõige kannatanu käitumisest tingituna. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et süüteokatsest loobumine ei ole vabatahtlik süüteo lõpuleviimise võimatuse tõttu.3 Kannatanu käitumise ning väidetava erektsiooni puudumise tõttu osutus süüteo lõpuleviimine võimatuks. Samuti takistas süüdistatavat süüteo lõpuleviimisel kannatanu aktiivne vastupanu. Seega ei saa antud juhul rääkida süüteokatse vabatahtlikust loobumisest, kuivõrd süüdistataval jäi tegu lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Kohus on veendumusel, et M. Konstantinov oleks takistuste puudumisel teo lõpule viinud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
lg 2 p 1 ja § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Süüdistus
järgi
sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 2 3 Sealsamas, lk 95 Sealsamas, lk 134 9 1-15-10843 Kriminaalvastutus eelnimetatud paragrahvi järgi on ettenähtud juhtudeks, mil kontrollnõude või kohustuse rikkumine on kuritahtlik. Kuritahtlikuks saab lugeda süstemaatilist (korduvat) või kriminaalhoolduse eesmärke oluliselt kahjustavat rikkumist.4 Vaadeldav süütegu eeldab subjektina erilise isikutunnusega isikut. Teo toimepanija saab olla isik, kellele on kohus kohaldanud karistusjärgset käitumiskontrolli ja kelle karistusjärgne käitumiskontroll ei ole lõppenud. Subjektiivsest küljest eeldab käsitletav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.5
sätestatud süüteokoosseisu realiseerimiseks on vaja tuvastada, kas Mihhail Konstantinov oli allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile ning kas ta rikkus käitumiskontrolli ajal talle pandud kohustusi süstemaatiliselt (korduvalt). Süüdistusakti kohaselt heidetakse Mihhail Konstantinovile ette, et ta rikkus kuritahtlikult talle karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning oli alkoholijoobes vähemalt 13.01.2015.a, 09.02.2015.a, 03.05.2015.a ja 08.09.2015.a. Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2014.a määrusega nr 1-10-14829 kohaldati Mihhail Konstantinovile
Käitumiskontrolli ajal kohustati süüdistatavat järgima
Määrus jõustus 18.02.2014.a. Pärnu Maakohtu 09.06.2014.a määrusega nr 1-10-14829 määrati Mihhail Konstantinovile karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Määrus jõustus 20.06.2014.a. Eelnevaga on antud juhul tuvastatud, et Mihhail Konstantivov oli allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile ning talle oli määratud lisakohustusena keeld mitte tarvitada alkoholi. Kohtuistungil tunnistas Mihhail Konstantinov end süüdistuses
Süüdistusakti kohaselt rikkus M. Konstantinov eelmärgitud keeldu 13.01.2015.a, 09.02.2015.a, 03.05.2015.a ja 08.09.2015.a. 1) 13.01.2015.a rikkumine Lisakohustuse kontrollimisel 13.01.2015.a (t.l 80) tuvastati Mihhail Kostantinovil joove 0.208 m/l. 17.09.2015.a e-kirjast (t.l 81) nähtub, et nimetatud joove mõõdeti Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnas 13.01.2015.a kell 9.14. Mõõtmise viis läbi ametnik T. Z.. Mõõtmine teostati kasutades alkomeetrit Alco Visor Mercury Nordic seerianumber 10200442, mis oli taadeldud kuni 17.03.2015.a. Seega on tuvastatud, et 13.01.2015.a oli Mihhail Konstantinovil alkoholijoove ja süüdistatav oli rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kuna vastasel juhul ei oleks isikul joovet esinenud. 2) 09.02.2015.a rikkumine 13.03.2015.a otsusest väärteoasjas nr 2670,15,000897 nähtub, et Mihhail Konstantinov oli 09.02.2015.a kell 15.15 – 16.55 avalikus kohas, ühissõidukis „Taisto Liinid“ joobeseisundis (t.l 105). Nimetatud väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist nähtub samuti, et Mihhail Konstantinov oli eelviidatud ajal avalikus kohas joobeseisundis. 09.02.2015.a partullilehelt nähtub, et kell 16.36 peeti Tallinn-Pärnu liinibussis kinni purjus kaaskodanike häirinud meeskodanik, kes toimetati kainenema. Kinni peetuks osutus süüdistatav Mihhail Konstantinov. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtub, et 09.02.2015.a kell 16.55 toimetati kainenema Mihhail Konstantinov, kes häiris bussis kaaskodanikke (t.l 88). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 09.02.2015.a kell 17.15 keeldus Mihhail Konstantinov indikaatorvahendisse puhumast (t.l 90). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga tuvastati, et Mihhail Konstantinovil esineb silmade punetus, suured pupillid ja väga aeglane reaktsioonikiirus. Isik oli ärritunud, ründava käitumisega, kuid samas käitus ka omamehelikult. M. Konstantinovi koordinatsioon oli väga häiritud ning kõne segane (t.l 91). Eelkirjeldatu on omane alkoholijoobes isikule. Lisaks on väärteomenetluse käigus tuvastatud, et Tallinn-Pärnu liinibussis viibis ka A. L., kes nägi bussis vene keelt kõnelevat meesterahvast ning oli aru saada, et isik oli tarvitanud alkoholi. 4 5 Eelnõu 382 SE (Riigikogu XI) seletuskiri Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne 2015.a, lk 819 10 1-15-10843 Meesterahval oli kaasas ka veinipudel. Kirjeldatud isik häiris kaasreisijaid, lisaks urineeris bussi vahekäiku ning istmetele. Meesterahvas häiris kaasreisijaid kuni politsei saabumiseni kella 16.55 paiku. Politsei pidas meesterahva kinni ning ta toimetati politsei autosse. Meesterahvas olevat end nimetanud Mihhailiks (t.l 101-103). Tunnistaja V. T. selgitas kohtus, et teenistusülesannete täitmisel 09.02.2015.a tuli väljakutse, et Tallinnast tuleval liinibussil on purjus meesterahvas, kes rikub avalikku korda. Tunnistaja reageeris saabunud väljakutsele ning meesterahvas peeti kinni. Meesterahva joove tuvastati visuaalselt, kuna isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Meesterahvas oli agressiivselt meelestatud, karjus, lärmas, oli urineerinud bussi põrandale. Tunnistaja hinnangul kaine isik selliste tegudega hakkama ei saa. Isikul oli alkoholilõhn ning koordinatsioonihäired. Eelkirjeldatud meesterahvana tundis tunnistaja kohtusaalis ära Mihhail Konstantinovi. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega ei ole joobeseisundi, s.o alkoholijoobe, tuvastamise vältimatuks eelduseks teatud numbrilise näidu tuvastamine. Antud juhul on kindlaks tehtud, et 09.02.2015.a Mihhail Konstantinovil esines silmade punetus, suured pupillid ja väga aeglane reaktsioonikiirus. Isik oli ärritunud, ründav ja käitus omamehelikult. Samuti kinnitas tunnistaja kohtus, et isikul oli alkoholilõhn ning koordinatsioonihäired. Süüdistatava käitumine liinibussis (urineerimine, kaasreisijate häirimine) on omane alkoholijoobes isikule. Lisaks oli isikul väärteomenetluses kogutud andmete kohaselt kaasas veinipudel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud juhul on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 09.02.2015.a oli Mihhail Konstantinov alkoholijoobes. Seega on tuvastatud, et 09.02.2015.a rikkus süüdistatav lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kuna vastasel juhul ei oleks isikul joovet esinenud. 3) 03.05.2015.a rikkumine 21.05.2015.a otsusest väärteoasjas nr 2670,15,002851 nähtub, et 03.05.2015.a kell 15:50 sisenes Mihhail Konstantinov kaupluse Port Artur 2 toidukaupade müügisaali, võttis Viru Valge viinapudeli, mille eest ei tasunud. Isik oli alkoholijoobes (t.l 92). 03.05.2015.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt sisenes Mihhail Konstantinov Port Artur 2 toidukaupade müügisaali ning võttis Viru Valge viinapudeli, mille eest ei tasunud. Mihhail Konstantinov oli alkoholijoobes (t.l 93). 03.05.2015.a patrullilehelt nähtub, et kell 16.07 – 17.35 tabati Port Artur 2 pisivaras, kelleks oli Mihhail Konstantinov (t.l 100). Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtub, et 03.05.2015.a kell 16.42 toimetati kainenema Mihhail Konstantinov, kes oli varastanud Port Artur 2 viinapudeli (t.l 84). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt 03.05.2015.a kell 16.47 keeldus Mihhail Konstantinov indikaatorvahendisse puhmast (t.l 82). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et isikul tuvastati silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, ärrituv ja ründav käitumine (t.l 83). Eelnev on omane alkoholijoobes isikule. Lisaks on väärteomenetluses kindlaks tehtud, et 03.05.2015.a oli Port Artur 2 Konsumis tööl J. P., kes nägi kauplusesse sisenemas purjus meesterahvast, kes varastas pudeli Viru Valget (t.l 95-98). Tunnistaja E. R. selgitas kohtus, et 03.05.2015.a sai ta teenistusülesannete täitmisel väljakutse Port Artur 2, kus oli kinnipeetud pisivaras, kelleks osutus Mihail Konstantinov. Sündmuskohal oli joobes Mihhail Konstantinov. Isiku joove oli väliselt tuvastatav, sest isikul oli alkoholilõhn, kilavad ja punased silmad, samuti oli isik ärritunud. Mihhail Konstantinov toimetati politsei autosse. Tunnistaja selgitas, et M. Konstantinovil sooviti mõõta alkoholijoovet, kuid ta keeldus sellest. Tunnistaja selgitas, et joobele viitasid välised tunnused ja välimus, samuti ei eitanud M. Konsantinov joovet, vaid selgitas, et joob seetõttu, kuna hiljuti oli ta vend surnud. Korrakaitseseaduse § 36 lg-st 1 tulenevalt ei ole joobeseisundi, s.o alkoholijoobe, tuvastamise vältimatuks eelduseks teatud numbrilise näidu tuvastamine. Antud juhul on kindlaks tehtud, et 03.05.2015.a esines Mihhail Konstantinovil silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane 11 1-15-10843 kõne, kerged koordinatsioonihäired, ärrituv ja ründav käitumine. Samuti kinnitas tunnistaja kohtus, et isikul oli alkoholilõhn, kilavad ja punased silmad ning isik oli ärritunud. Lisaks kinnitab joobe olemasolu ka süüdistatava käitumine, s.o alkoholi varastamine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud juhul on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 03.05.2015.a oli Mihhail Konstantinov alkoholijoobes. Seega on tuvastatud, et 03.05.2015.a rikkus süüdistatav lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kuna vastasel juhul ei oleks isikul joovet esinenud. 4) 08.09.2015.a rikkumine Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 08.09.2015.a tuvastati Mihhail Konstantinovil alkoholijoove 0.671 mg/l (t.l 108). Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt esines Mihhail Konstantinovil silmade punetus, kerged koordinatsiooni häired, rahutus ja alkoholi lõhn suust (t.l 108 pöördel). Tunnistaja T. L. selgitas kohtus, et 08.09.2015.a olid Mihhail Konstantinovil joobetunnused. Jalgrattaga sõites süüdistatav taarus, tema sõidutrajektoor ei olnud otse ning isikul oli raskusi ratta valitsemisega. Vestlemisel oli suust tunda alkoholi lõhna ning isiku koordinatsioon ei olnud kaine inimese oma. Tundus, et isik on tarvitanud alkoholi, mida hiljem kinnitas ka indikaatorvahendiga kontrollimine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud juhul on leidnud tuvastamist, et 08.09.2015.a oli Mihhail Konstantinov alkoholijoobes. Seega on tuvastatud, et 08.09.2015.a rikkus süüdistatav lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kuna vastasel juhul ei oleks isikul joovet esinenud. Eelnevaga on tuvastatud, et Mihhail Konstantinov rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi vähemalt neljal korral. Tegemist on süstemaatilise (korduva) rikkumisega. Kohustuse korduv rikkumine on kuritahtlik. Seega on täidetud
Subjektiivsest küljest on eelkirjeldatud kuritegu toime pandud kavatsetult. Mihhail Konstantinov oli teadlik karistusjärgsest käitumiskontrollist ja selle nõuetest, sh lisakohustusest mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav rikkus teadlikult ja korduvalt talle pandud kohustust. Seega M. Konstantinov seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süüdistus
lg 2 p 9 järgi
lg 2 p 9 sätestab, et võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toimepandud teod on omavahel seotud, st et need üksikud vargused moodustatav teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks.6 Süüdistusakti kohaselt heidetakse Mihhail Konstantinovile ette, et ta isikuna, kes 25.05.2015.a ja 27.08.2015.a on toime pannud väheolulise varavastase süüteo, 08.09.2015.a kella 16:05 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressilt x, x avatud ukse kaudu sisenedes neljandast trepikojast K. P. kuuluva lukustamata jalgratta ,,Marine“ väärtusega 600 eurot. Kriminaalmenetluse käigus on leidnud tuvastamist, et Mihhail Konstantinov on 25.05.2015. ja 27.08.2015.a toime pannud varavastased süüteod väheväärtuslike asjade vastu ehk n.-ö. pisivargused (t.l 112-115). Kannatanu K. P. kohtuistungitel ei osalenud, kuna kartis süüdistatava kättemaksu. Seetõttu taotles prokurör KrMS § 291 lg 3 alusel kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina vastuvõtmist. Kaitsja nõustus esitatud taotlusega. Kohus leiab, et antud juhul on täidetud KrMS § 6 Sealsamas, lk 529 12 1-15-10843 291 lg-s 3 sätestatud eeldused isiku varasemate ütluste vastuvõtmiseks tõendina. Kohus on seisukohal, et ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses, kohtumenetluse pool (prokurör) on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ning tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväited (kaitsja nõustus taotlusega). Seega võttis kohus tõendina vastu kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused. K. P. 08.09.2015.a toimunud ülekuulamise protokollist (t.l 19 – 20) nähtub, et viimati oli K. P. kuuluv jalgratas 08.09.2015.a kella 16.00 paiku x, x neljandas trepikojas koridoris sees välisukse juures, kus asus veel kaks jalgratast. Jalgratas oli lukustamata. Kannatanu oli ära viis minutit ning tagasi saabudes avastas ta, et tema jalgratas on varastatud, kuid kaks võõrast jalgratast olid alles. Kannatanu ise kedagi kahtlast ei märganud. Kannatanu hindas jalgratta väärtuseks 600 eurot. Täiendavalt kirjeldab kannatanu ülekuulamisel varastatud jalgratta eritunnuseid. Seega on kannatanu ütlustega leidnud tuvastamist, et talle kuuluv jalgratas varastati 08.09.2015.a umbes kella 16.00 ajal. Tunnistaja T. L. selgitas kohtus, et 08.09.2015.a täitis ta partullpolitseinikuna oma teenistuskohustusi. Kella 16.00 ajal tuli väljakutse, et Pärnu linnast on varastatud valge naiste jalgratas kirjadega Marine. Umbes kella poole kuue ajal märkas tunnistaja Uulus, et nende auto eest sõitis mööda samasugune jalgratas nagu kella nelja ajal olevat varastatud. Isikuna tuvastati Mihhail Konstantinov. Ratta kohta selgitas M. Konstantinov, et see on sõbra oma. Samas millise sõbra käest ja millal see on saadud, M. Konstantinov selgitada ei osanud. Seejärel helistas tunnistaja kannatanule, kes telefoni teel kirjeldas varastatud jalgratta eritunnuseid. M. Konstantinovi valduses olnud jalgratas tuvastati kui kannatanult varastatud jalgratas. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (t.l 118- 120) nähtub, et Mihhail Konstantinov peeti 08.09.2015.a kell 17.35 kinni Pärnumaal Tahkuranna vallas Uulu külas. Seega peeti Mihhail Konstantinov kinni u 1.5 tundi pärast jalgratta vargust. Asitõendi 08.09.2015.a vaatlusprotokolliga (t.l 109-111) on vaadeldud jalgratast, mis saadi M. Konstantinovi valdusest. Nimetatud jalgratas on pärast vaatlust 08.09.2015.a tagastatud K. P. (t.l 146). Seega on antud juhul leidnud tuvastamist, et K. P. varastati 08.09.2015.a umbes kella 16.00 ajal jalgratas, mis umbes 1.5 tundi hiljem saadi kätte Mihhail Konstantinovi valdusest. Süüdistatav kohtuistungil end jalgratta varguses süüdi ei tunnistanud. M. Konstantinov selgitas, et leidis jalgratta Vana-Saugast, kus keegi eesti keeles karjus, et kui tahad jalgratast, siis võta. Samas tunnistaja T. L. selgituste kohaselt ütles M. Konstantinov kinnipidamisel, et jalgratas on sõbra oma, kuid täpsemaid selgitusi ta anda ei osanud. Kohus leiab, et M. Konstantinovi selgitused jalgratta päritolu kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ning ei kajasta tegelikult aset leidnud sündmusi. Nimelt, jalgratas varastati aadressilt x, x ning saadi umbes 1.5 tundi hiljem kätte Uulust. Kaardirakenduse Google Maps andmetel on aadressi x, x ja Uulu küla vaheline vahemaa umbes 18 km. Seega ei ole eluliselt usutav, et 1.5 tunni jooksul oleks keegi tuvastamata isik jõudnud varastada jalgratta, M. Konstantinov selle leida või saada selle n.-ö. sõbra käest ning siis veel sellega Uulusse sõita. Kirjeldatud juhul oleks ajavahe varguse ja ratta kättesaamise vahel pidanud olema ilmselgelt rohkem kui 1.5 tundi. Samuti ei ole eluliselt usutav, et keegi, kes on just jalgratta varastanud, jätaks selle n.-ö. kellelegi leida või pakuks lihtsalt kellelegi, tema jaoks võõrale isikule sõitmiseks. Samuti on kohus seisukohal, et ka juhul, kui M. Konstantinov oleks jalgratta võtnud tee äärest, oleks kannatanule kuuluva jalgratta puhul ikkagi olnud tegemist süüdistatava jaoks võõra varaga, millele tal õigus puudus. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et jalgratta varguse sai toime panna ainult Mihhail Konstantinov, mitte keegi teine. Kohus peab eluliselt usutavaks, et M. Konstantinov varastas jalgratta, kuna soovis Pärnust välja minna, kuid muud vahendid ja võimalused selleks puudusid. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on leidnud vastuvaidlematud tõendamist, et Mihhail Konstantinov varastas K. P. kuuluva jalgratta. 13 1-15-10843
lg 2 p 9 koosseisu realiseerumise eelduseks on, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toimepandud teod on omavahel seotud, st et need üksikud vargused moodustatav teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks.7 Käesoleval juhul on M. Konstantinov lisaks 08.09.2015.a toime pandud jalgratta vargusele, toime pannud ka 25.05.2015.a ja 27.08.2015.a n.-ö pisivargused. Eelnevaga on täidetud
Kohus leiab, et M. Konstantinovi puhul on tegemist isikuga, kellele varastamine on elustiiliks, hankides selliselt omale soovitud asju. 25.05.2015.a varastas M. Konstantinov kandekoti rahakotiga, milles oli viis eurot (t.l 114-115), ning 27.08.2015.a varastas M. Konstantinov alkoholi (t.l 112-113). Lisaks on kriminaalasja toimikus 21.05.2015.a otsus väärteoasjas nr 2670,15,002851, mille kohaselt M. Konstantinov varastas ka 03.05.2015.a alkoholi (t.l 92). Kohtu seisukohta, et varastamine on M. Konstantinovile n.-ö. elustiiliks kinnitab ka see, et enne vahistamist oli M. Konstantinov töötu ning tal puudusid legaalsed sissetulekud. Seega just varastamine oli see, kuidas M. Konstantinov hankis endale soovitut. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kirjeldatuga on täidetud
Subjektiivsest küljest on eelkirjeldatud kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatav teadlikult võttis võrra vallasasja selle ebaseaduslik omastamise eesmärgil. Süüdistatav oli täielikult teadlik sellest, et tal puudub igasugune seaduslik õigus jalgrattale. Seega M. Konstantinov seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasut ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Mihhail Konstantinov pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud Mihhail Konstantinovi puhul karistust kergendavaid asjaolusid. Samas esineb
lg 2 p 6 - § 25 lg 2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas teos raskendava asjaoluna
Kannatanu oli teo toimepanemise ajal 77-aastane, mis ilmselgelt on kõrge iga. Teiste süüdistuste osas raskendavad asjaolud puuduvad. Antud juhul on Mihhail Konstantinov pannud toime varavastase süüteo, kohtu määratud käitumiskontrolli nõuete rikkumise ning raske seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Viimati nimetatud tegu on toime pandud eaka naisterahva vastu vägivalda kasutades. Samuti on uued kuriteod toime pandud karistusjärgse käitumiskontrolli ajal. Seega tuleb M. Konstantinovi süüd antud juhul pidada suureks. M. Konstantinovit on Pärnu Maakohtu 10.12.2010.a otsusega karistatud
Käesolevas kriminaalasjas on ühe süüdistuse puhul tegemist samaliigilise kuriteoga. Seega ei ole M. Konstantinov varasemast karistusest ja vangistusest järeldusi teinud ning isik oma käitumist muutnud ei ole. Süüdimõistetu on pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist pannud toime uue seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. 7 Sealsamas, lk 529 14 1-15-10843 Arvestades eeltoodut ja raskeimat toimepandud kuritegu, s.o eluruumi sissetungimisega vägistamiskatse, siis on välistatud isikule muu kui reaalse vangistuse mõistmine. Kuivõrd kohus leiab, et raskeima kuriteo eest on võimalik määrata karistusena üksnes reaalne vangistus, siis ei pea kohus otstarbekaks teiste kuritegude osas teiseliigiliste karistuste kohaldamist. Samuti puuduksid süüdistataval näiteks rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks (t.l 124-125). Seega leiab kohus, et süüdistatavale tuleb
Eluruumi sissetungimisega toime pandud vägistamine jäi käesoleval juhul katse staadiumisse. Samas on tegu toime pandud kõrges eas naisterahva vastu vägivalda kasutades. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei ole võimalik süüdistatavale karistuseks määrata vangistust sanktsiooni miinimummääras. Samuti ei ole põhjendatud ka karistuseks mõista sanktsiooni maksimummäära lähedast vangistust, kuna antud juhul jäi tegu siiski katse staadiumisse. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus, et M. Konstantinvile tuleb
lg 2 p 1 ja § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toime panemise eest
lg 1 alusel karistuseks mõista sanktsiooni keskmise lähedane karistus.
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et M. Konstantinov tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ja § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks tuleb mõista kaheksa aastat vangistust. Kohus leiab, et teised kuriteod (
Varastatud jalgratas saadi juba umbes 1.5 tundi pärast varguse toime panemist kätte. Käesolevaks ajaks on kannatanule jalgratas tagastatud. Süüdistatav sai varastatud eset kasutada ainult umbes 1.5 tundi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava teo toime panemise eest on võimalik süüdistatavale karistus mõista sanktsiooni miinimummääras.
lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et M. Konstantinov tuleb süüdi tunnistada
Käesolevas kriminaalasjas leidis tuvastamist, et süüdistatav on vähemalt neljal korral rikkunud karistusjärgse käitumisekontrolli lisakohustust, s.o kohustus mitte tarvitada alkoholi. Varasemalt ei ole isik toime pannud kohtulahendi täitmise vastast süütegu. Seega leiab kohus, et
järgi kvalifitseeritava teo toime panemise eest on võimalik süüdistatavale karistus mõista sanktsiooni alumises kolmandikus.
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et M. Konstantinov tuleb süüdi tunnistada
Juhindudes
Konstantinovile käesolevas kriminaalasjas mõista liitkaristus. Kohus leiab, et kuna teised kuriteod ei ole võrreldes eluruumi sissetungimisega toime pandud vägistamiskatsega niivõrd rasked, siis tuleb
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks tuleb mõista kaheksa aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.09 – 10.09.2015.a, s.o kolm päeva ja alates 16.10.2015.a karistusaja hulka ja seega alates 16.10.2015.a kuulub Mihhail Konstantinovil kandmisele seitse aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Mihhail Konstantinovilt tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel (aktid nr 15E-GE1490, nr 15E-LäI0055 ja nr 15ELäI0053) tekkinud kulu 681 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas 1152 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075 eurot, kokku 2908 eurot. Tõkend, tsiviilhagi ja asitõendid Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb süüdistatav kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta vahi alla. Seega tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ära kandmisel. 15 1-15-10843 Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid: - CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; - must nokamüts, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Müts kuulub Mihhail Konstantinovile. Süüdistatav ei ole selle tagastamist taotlenud. Samuti leiab kohus, et mütsi tagastamine süüdistatavale ei ole otstarbekas, kuna isik viibib kinnipidamisasutuses. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.37 kohaselt on nokamüts vanglas keelatud ese, mistõttu puuduks süüdistataval võimalus mütsi sihipäraseks kasutamiseks. Kasutatud nokamütsi näol on tegemist KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu asjaga. Seega leiab kohus, et asitõendiks olev müts tuleb konfiskeerida ja hävitada. Teet Olvik kohtunik Ly Lehemets rahvakohtunik Aime Nikopensius rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2016.a kohtuotsuse resolutsioon: Pärnu Maakohtu 19.aprilli 2016.a otsus Mihhail Konstantinovi suhtes tühistada osaliselt ja nimelt musta nokamütsi– konfiskeerimise ning KrMS § 126 lg 3 p 4 hävitamise osas. Teha selles osas uus otsus, millega tagastada kohtuotsuse jõustumisel Mihhail Konstantinovile must nokamüts. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Mihhail Konstantinovi kaitsja Rünno Roosmaa riigi õigusabi eest makstud tasu 262 (kakssada kuuskümmend kaks) eurot 8 senti jätta riigi kanda KrMS § 185 lg 1 alusel. KOHTUOTSUS JÕUSTUS OSALISELT RIIGIKOHTU MÄÄRUSEGA 29.11.2016.a. 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.