Obsah (14)

§ 635§ 637§ 638§ 641§ 76§ 82§ 111§ 644§ 645§ 115§ 646§ 112§ 116§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-10772

§ 635lg 1 tähenduses nõudepesumasina remontimiseks.

Hageja on lepingut rikkunud, sest kostjale ei ole hageja poolt üle antud soovitud tulemust, st töökorras ja kasutamiskõlblikku nõudepesumasinat. Tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Hageja põhinõude põhjendamatuse tõttu on põhjendamatu ka viivise nõue. Kui kohus leiab, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, siis tuleks hagejapoolseid rikkumisi arvestades vähendada viivist nullini. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. detsembri 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja tellis
3. mail 2013 ja
4. juulil 2013 hagejalt nõudepesumasina remondi (töövõtuleping). Tööde vastuvõtmist ei 2 saa lugeda tõendatuks kostjapoolse masina äraviimisega pärast remonti hageja töökojast ning proovimisega masinat kasutada. Kuna tellija allkirjastatud akte tööde vastuvõtmise kohta ei ole ning ka poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlused ega tunnistaja ütlused ei tõenda tööde vastuvõtmist tellija poolt, ei ole kostja

§ 637lg 4 kohaselt töid vastu võtnud ja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud.

Asjaolu, et hageja vahetas välja teatud detailid, andis masina kostjale ning esitas arved, ei saa tähenda tööde vastuvõtmist kostja poolt. Kohtu hinnangul ei saanud lugeda kostjat töid vastuvõtnuks ka

§ 638teise lause kohaselt.

Isegi kui hageja vahetas välja arvetel nimetatud detailid ning tegi töö valmis, võib tellija (kostja) keelduda tasu maksmisest juhul, kui töövõtja poolt teostatud töö ei vasta lepingutingimustele (

§ 641

). Poolte seaduslike esindajate vande all antud selgituste ja tunnistajate ütluste põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et remondijärgselt oli nõudepesumasin töökorras, sihipäraselt kasutatav ning võimalikud järgnevad rikked tulenesid amortisatsioonist või kostjapoolsest masina ebaõigest ekspluatatsioonist. Ainuüksi detailide vahetus ei kinnita ega tõenda tööde vastavust lepingutingimustele. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et kostja teavitas hagejat masina mittetöökorras olekust korduvalt. Kui töövõtja (hageja) leidis, et masina seisukorra tõttu ei ole seda mõistlik ega tehniliselt võimalik ning majanduslikult otstarbekas parandada, jäi maakohtule selgusetuks, miks seda siiski tehti. Maakohus märkis, et nõudepesumasina nõuetekohasel töötamisel ei ole vee leket põrandal, vaid vesi põrandal annab veelkord kinnitust sellest, et masin ei olnud töökorras ka sel juhul, kui pump oli tõepoolest vahetatud. Isegi kui lugeda, et kostja on hageja teostatud tööd on vastu võtnud, ei muuda see

§ 76lg-s 1 sätestatud põhimõtet.

Töö vastuvõtmine ei võta iseenesest tellijalt õigust tugineda puudustele tehtud töös. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Alledem esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. detsembri 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus jätnud tähelepanuta, et lepingu tingimusteks oli ainult detailide vahetus. Lepingu tingimuste analüüsimisel ei arvestanud kohus poolte seaduslike esindajate ega tunnistaja V.Š. ütlustega. Kostja oli teavitatud masina seisukorrast ja optimaalsest lahendusest (uue masina soetamine), kuid rahaliste vahendite puudumiste tõttu võttis kostja riski ja tellis detailide vahetamise. Tööd tehti kostja korraldusel; 2) oli nõudepesumasin remondijärgselt töökorras ja sihipäraselt kasutatav (tunnistajate V.Š. ja T.K. ütlused). Võimalikud järgnevad rikked tulenesid masina amortisatsioonist või ebaõigest ekspluatatsioonist; 3) toimusid diagnostika ja veepumba vahetus (esimene remont) hageja juures. Nõudepesumasin oli ära viidud kostja juurde ja järgmised kolm remonti toimusid kostja juures. Järelikult töötas masin pärast esimest remonti. Kostja seadusliku esindaja ütlustest tulenevalt oli meister kutsutud seoses veega põrandal. Seega oli pesupump enne veejagaja vahetamist (veejagaja remont oli juba teine töö ja ei olnud seotud pesupumba remondiga) töökorras ja pesumasin töötas. Kostja seaduslik esindaja ei viidanud nõudepesumasina mittetöötamisele, vaid ainult veele põrandal. Tunnistaja T.K. ütlustest tuleneb, et pärast teist remonti (veejagaja vahetamist) tegi nõudepesumasin paar pesu, aga hiljem oli sama probleem. Asja materjalidest nähtuvalt ei töötanud nõudepesumasin 3 seekord küttekeha tõttu, mis on juba teine detail ning ei ole seotud veejagaja ja pesupumbaga. Apellant tõi paralleele sõiduauto remondiga.
3. OÜ Mäenurga Talu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle läbivaatamata jätmist. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) taotleb vastustaja TsMS § 643 alusel apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist. Apellatsioonkaebus on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse; 2) ei ole apellant põhjendanud apellatsioonkaebuses nimetatud õigusnormide kohaldamise vajalikkust või ebaõiget kohaldamist; 3) on maakohus andnud õige hinnangu võlgnevuse sissenõutavuse ja lepingu tingimuste kohta. Apellant teostas töid mittenõuetekohaselt ja ebakvaliteetselt. Apellant ei ole töövõtulepingut täitnud, sest vastustajale ei ole töötavat masinat üle antud; 4) on maakohus lepingu tingimuste analüüsimisel arvestanud kostja ja hageja seaduslike esindajate, samuti tunnistaja V.Š. ütlusi. Apellandi põhjendus masina halva remondieelse seisukorra osas ei ole asjakohane. Apellant oli masina seisukorrast teadlik ja sõlmis töövõtulepingu masina remondiks. Tunnistaja V.Š. ütlused ei tõenda, et masin töötas vastustajale üleandmise ajal. Tunnistaja T.K. ütlustega on vastupidiselt apellandi poolt väidetule tõendatud, et masin ei töötanud ja seda ei saadudki korda; 5) ei ole apellatsioonkaebuses toodud käsitlus sõiduauto remondi kohta asjakohane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
5. detsembri 2015 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab OÜ Alledem hagi OÜ Mäenurga Talu vastu ning mõistab välja OÜ-lt Mäenurga Talu OÜ Alledem kasuks võlgnevuse 819,93 eurot ja viivise 113,09 eurot.
6. Tegemist on lihtmenetluse asjaga. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja taotlenud TsMS § 643 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi ja samuti selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ning see on oluliselt mõjutanud asjas tehtud lahendit. Seetõttu on alusetu vastustaja väide kaebuse ebaõigesti menetlusse võtmise kohta.
7. Asja materjalide kohaselt nõuab hageja kostjalt arve nr T20130233 (tl 24) ja arve nr T20130307 (tl 20) alusel kokku 819, 93 euro (519, 79 + 300, 14 eurot) tasumist. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli suuline töövõtuleping nõudepesumasina remondiks. Vaidlus seisneb eelkõige selles, kas suulise töövõtulepingu järgne tasu on muutunud sissenõutavaks. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas töö vastas lepingutingimustele või mitte. 4
8. Asja materjalidest nähtuvalt on ringkonnakohtu arvates poolte vahel sõlmitud kaks suulist töövõtulepingut – esimene 15.05.2013 (tl 23) ja teine 18.07.2013 (tl 21). Mõlema töövõtulepingu esemeks oli nõudepesumasina remont.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulenevalt töövõtulepingu mõistest ning asjas olevatest tellimustest nr 13183 ja nr 13275 ning arvetest nr T20130233 ja nr T20130307 on ebaõige apellandi väide, et töövõtulepingu esemeks oli ainult detailide vahetus, mitte aga nõudepesumasina parandamine. Asja materjalide põhjal on tuvastatav asjaolu, et kostja soovis siiski nõudepesumasina remonti (mitte ei soovinud ainult nõudepesumasina detailide vahetust). 10. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on

§ 635

lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (

§ 82

lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud töö vastuvõtmises tellija poolt. Arvestades remonditööde objekti ja mahtu, ei saa väita, et töö vastuvõtmine eraldi vormistatava toiminguna oleks tavaline. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul kohaldub

§ 637lg 3, mille kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Lähtudes eeltoodust ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kuna tööde üleandmisevastuvõtmise akte vormistatud ei ole, siis ei ole töid vastu võetud ning tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. 11. Antud juhul on tasunõue muutunud sissenõutavaks ka arvestades

§ 637

lg-s 5 sätestatut.

§ 637

lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Kostja seaduslik esindaja Aleksander Dubrov ütluste kohaselt (tl 117) viis ta hageja juurest nõudepesumasina ära seda eelnevalt kontrollimata, sest masin oli juba transportimiseks valmis pandud. Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli võimalik 15.05.2013 sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud töö üle vaadata pärast seda, kui ta viis nõudepesumasina asupaika ja paigaldas selle, s.o tal oli võimalik kontrollida nõudepesumasina korrasolekut selle tavalises paiknemiskohas. Juhul, kui nõudepesumasin ei töötanud, pidi ta sellest informeerima mõistliku aja jooksul töövõtjat (kostjat), kuid kostja ei ole teatanud hagejale, et pärast remonti nõudepesumasin ei töötanud. Seega on muutunud 15.05.2013 töövõtulepingu järgne töötasu sissenõutavaks

§ 637lg 3 ja 5 alusel.

Samuti on muutunud sissenõutavaks 18.07.2013 sõlmitud töövõtulepingu järgne tasu. Nimetatud töövõtulepingu järgseid töid teostati kostja asukohas ning tal oli võimalik remonditööd üle vaadata (s.o kontrollida nõudepesumasina töökorras olekut). 5 12. Vastavalt

§ 82

lg-le 7 kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Arvestades

§ 82

lg-s 7 sätestatut muutus 15.05.2013 sõlmitud töövõtulepingu järgne töötasu nõue sissenõutavaks alates 24.05.2013 ning 18.07.2013 sõlmitud töövõtulepingu järgne töötasu muutus sissenõutavaks alates 26.07.2013. 13. Kostja on keeldunud tasu maksmisest, väites, et töö ei vastanud lepingutingimustele ning seetõttu on

§ 111

alusel kostjal kui tellijal õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, eelkõige töövõtjale tasu maksmisest puudustele vastavas ulatuses (maksmisest keeldumise õigus on ka siis, kui töö on vastu võetud). Siinkohal ei ole kostja täpsustanud, millised olid puudused töös ning kui suures ulatuses seetõttu on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale teatanud enne kohtumenetluse algust puudustest töös. Käesoleval juhul oli töövõtuleping sõlmitud nõudepesumasina remonttööde tegemiseks. Kui remonditööd ei ole edukad, st kui asja remontimise tulemusena ei saa sellel esinenud viga kõrvaldatud, ei ole kokku lepitud tulemus saavutatud ega leping täidetud. Antud juhul ei ole kostja tõendanud asjaolu, et nõudepesumasina remontimise tulemusena ei kõrvaldatud sellel esinenud viga (s.o viga, mille esinemise tõttu nõudepesumasin remonti anti). Töövõtulepingud sõlmiti 15.05.2013 ja 18.07.2013, hageja on pöördunud tasu nõudega kohtusse 20.05.2015. Kostja väitel ei olnud nõudepesumasin töökorras kohe pärast remonti, s.o väidetavad puudused avastas kostja koheselt pärast nõudepesumasina remonti. Samas ei ole kostja esitanud kohtumenetluse kestel tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejale

§ 644

lg 1 kohaselt mõistliku aja jooksul teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest. Toimikus on kostja 22.01.2015 e-kiri Kreedix OÜ-le (tl 49), milles ta märgib, et ei ole nõus võlga tasuma, kuna nõudepesumasin ei ole pärast remonti töökorras ja ta on sellest OÜ-d Alledem teavitanud. Nimetatud kiri ei anna alust asuda seisukohale, et kostja oleks teavitanud hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks enne kohtumenetluse algust teavitanud hagejat puudustest töös, siis on toimunud töö lepingutingimustele mittevastamisest teatamine ebamõistliku tähtaja jooksul. Samuti ei ole kostja tõendanud seda, et asjas esinevad

§ 645

lg-s 1 sätestatud alused, s.o et kostja tellijana võib tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta ei teatanud õigeaegselt lepingutingimustele mittevastavusest. 14.

§ 644

lg 3 järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Antud juhul ei ole kostja soovinud alandada makstavat tasu ega nõudnud kahju hüvitamist, vaid on tuginenud

§ 111lg-st 1 tulenevale kohustuse täitmise keeldumise õigusele.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja tellijana ei ole teatanud hagejale kui töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt (s.o mõistliku aja jooksul), siis on ta

§ 644

lg 3 järgi kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, st kostja ei saa keelduda tasu maksmisest põhjusel, et hageja andis talle väidetavalt üle puudustega töö. 15. Tööde vastuvõtmine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud töö lepingutingimustele mittevastavust ja sellest 6 tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist, peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

§ 112lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.

Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest

§ 116lg 1 alusel lepingust taganedes.

Antud juhul ei ole kostja kasutanud eelloetletud õiguskaitsevahendeid, s.o kostja ei ole kasutanud hageja nõuet välistavaid õiguskaitsevahendeid. 16. Kuigi kostjal ei ole

§ 111

lg 1 alusel õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest seetõttu, et ta on

§ 644

lg 3 järgi kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole ka tõendanud töö lepingutingimustele mittevastavust. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et nõudepesumasin ei olnud remondijärgselt töökorras ja sihipäraselt kasutatav. Nimetatud asjaolu ei tõenda tunnistajate T.K., H.K., Ü.T. ja kostja seadusliku esindaja A. Dubrovi vande all antud ütlused (nagu on ekslikult leidnud maakohus). Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt (tl 121) „Enne seda töötas, peale seda oli kutsutud meister./…/Paar pesu see ikka tegi, aga hiljem oli sama probleem.“ Tunnistaja Ü.T. ütlustest nähtuvalt (tl 120) käidi ühel korral nõudepesumasinat parandamas ja pärast seda ei ole masinat kasutatud. Tunnistaja H.K. ütluste kohaselt (tl 119) teab ta seda, et naised helistasid kogu aeg, et masin ei tööta. Kostja seadusliku esindaja A. Dubrovi ütluste järgi (tl 117-118) teavitas ta hagejat korduvalt nõudepesumasina mitte töökorras olekust. Ringkonnakohtu arvates ei võimalda eelviidatud ütlused tuvastada, millises seisukorras oli nõudepesumasin hageja poolt 15.05.2013 ja 18.07.2013 töövõtulepingute täitmise tulemusena. Tunnistajate T.K., H.K., Ü.T. ja kostja seadusliku esindaja A. Dubrovi vande all antud ütlused on laialivalguvad ja üldsõnalised ning nende alustel ei ole tuvastatav, millises seisus oli nõudepesumasin hageja poolt lepingute täitmise tulemusel. Tunnistaja V.Š. ja hageja seadusliku esindaja E. Trummi vande all antud ütluste kohaselt oli nõudepesumasin remondijärgselt töökorras ja kostja ei ole tõendanud kohtumenetluse käigus vastupidist. 15. Lähtudes kõigest eeltoodust leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks arvete nr T20130233 ja nr T20130307 alusel tasumisele kuuluv summa 819,93 eurot, millele lisandub viivis 113,09 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on viivisesumma põhjendamatult suur ja selle esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja on ise rikkunud omapoolseid kohustusi.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud juhul on hageja nõudnud viivist kindla summana (viivise arvestus tl 25) ning ei ole esitanud viivise nõuet kuni kohase täitmiseni. Hageja on nõudnud viivist seaduses sätestatud määras ning seetõttu on ebaõige kostja väide, et viivisesumma on põhjendamatult suur. Tõendatud ei ole hagejapoolne lepingu rikkumine ning viivise nõude esitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. 7 16. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad mõlemad rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust ei määra. Antud juhul ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ning tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson